Kohtulahend

sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 657,60 (kuussada viiskümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et R.L’al on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1190.10 (üks tuhat ükssada üheksakümmend eurot ja 10 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse 2 (8)

jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 100,00 (ükssada) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 90,10 (üheksakümmend eurot ja 10 senti) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700009576 ning selgituse “R.L, otsus nr 1-14-7024, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus R.L-i süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna, võttis 18.09.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS A. xxxxxxx betoonisõlme avatud territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sildkraana ja selle juurde kuuluvaid metallosasid kokku 1 290 kg, saades selle eest varalist kasu kokku 268,32 eurot; - 24.09.2013.a võttis samas kohas sama betoonisõlme avatud territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sildkraana osasid ja selle juurde kuuluvaid rööpaid, talasid ja jäikussidemeid koos lappidega kokku 2 350 kg, saades selle eest varalist kasu kokku 486,84 eurot; - 03.10.2013.a võttis samas kohas sama betoonisõlme avatud territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sildkraana ja selle juurde kuuluvaid rööpaid, talasid ja jäikussidemeid koos lappidega kokku 510 kg, saades selle eest varalist kasu kokku 94,30 eurot;

3 (8)

- 07.10.2013.a võttis samas kohas sama betoonisõlme avatud territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sildkraana ja selle juurde kuuluvaid rööpaid, talasid ja jäikussidemeid koos lappidega kokku 1 040 kg, saades selle eest varalist kasu kokku 197,60 eurot; - 08.10.2013.a võttis samas kohas sama betoonisõlme avatud territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sildkraana ja selle juurde kuuluvaid rööpaid, talasid ja jäikussidemeid koos lappidega kokku 3 150 kg, saades selle eest varalist kasu kokku 584,40 eurot; - 09.10.2013.a võttis samas kohas sama betoonisõlme avatud territooriumilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sildkraana ja selle juurde kuuluvaid metallosi kokku 680 kg, saades selle eest varalist kasu kokku 122,40 eurot, põhjustades eelkirjeldatud vargustega AS-le A. sildkraana, 60 meetri kraanarööbaste, R65 30m kraana tala, lappide jäikussidemete vargusega kahju kokku 17 968, 20 eurot; - 17.02.2014.a tungis ukse laua läbilõikamise ja riivi avamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx V. P. OÜ poolt renditud endisesse sigalakompleksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid metallväravaid s.o vanametalli kokku 530 kg, väärtusega 103,35 eurot; - 26.02.2014.a tungis samas kohas samasse sigalakompleksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid metallesemeid: väravaid, söödakünasid, põrandareste, karpraua, torusid, sõnnikukanali metallplaate – s.o vanametalli kokku 365 kg, koguväärtusega 64,10 eurot; - 27.02.2014.a tungis samas kohas samasse sigalakompleksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid metallesemeid: väravaid söödakünasid, põrandareste, karpraua, torusid, sõnnikukanali metallplaate – s.o vanametalli kokku 911 kg, koguväärtusega 150,32 eurot; - 28.02.2014.a tungis samas kohas samasse sigalakompleksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid metallesemeid: väravaid, söödakünasid, põrandareste, karprauda, torusid, sõnnikukanali metallplaate – s.o vanametalli kokku 700 kg, koguväärtusega 105 eurot; - ööl vastu 02.04.2014.a, võttis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja hoovist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. T. kuuluva murutraktori Wolf Garten väärtusega 2 712 eurot. Seega pani R.L süstemaatiliselt toime üksteist vargust, n eist neli sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.L-ile karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.11.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust, mille kandmist arvestada isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014.a. Samuti nõuab prokurör 19 816,20 euro väljamõistmist AS A. kasuks R.L-ilt ning sõiduauto Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxxx konfiskeerimist. 4 (8)

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav R.L aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav R.L, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsioonidega kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu AS A. on esitanud tsiviilhagi R.L-i vastu vargusega tekitatud varalise kahju summas 17 968,20 eurot ning kraana, selle rööbaste ja jäikussidemete taastamisele kuuluva summa 1 848 eurot, kokku 19 816,20 euro nõudes. Süüdistatav R.L võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna R.L on tekitanud AS-ile A. kahju 19 816,20 euro ulatuses, siis tuleb R.L-ilt mõista välja 19 816,20 eurot AS-i A. kasuks. Kohtu seisukoht asitõendite osas Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasjas asitõendiks sigalast varastatud esemed - keevitusega lõigatud söödakünad, metallaiad, metalltorud ja metalltrepp, murutraktor Wolf Garten; mobiiltelefonid Samsung GT-E1200M, Samsung GT-E1200M ja Huawei G6150, mis on 5 (8)

tagastatud omanikele; gaasikeevituse lõikeseade, gaasiregulaator ja kaks voolikut, mis asuvad Võru politseijaoskonnas ning sõiduauto Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxxx, mis on arestitud ja asub Lõuna Prefektuuris Riia mnt 132 Tartu linn. Sigalast varastatud esemed - keevitusega lõigatud söödakünad, metallaiad, metalltorud ja metalltrepp, mis on tagastatud omanikule T. P. (tl 25), kuulub vabastamisele asitõendi staatusest ja tuleb jätta KrMS § 124 lg 3 p 2 alusel T. P. omandisse. Murutraktor Wolf Garten, mis on tagastatud omanikule E. T. (tl 75), kuulub vabastamisele asitõendi staatusest ja tuleb jätta KrMS § 124 lg 3 p 2 alusel E. T. omandisse. Mobiiltelefon Samsung GT-E1200M, mis on tagastatud omanikule R. S. (tl 217), tuleb vabastada asitõendi staatusest ja jätta KrMS § 124 lg 3 p 2 alusel R. S. omandisse. Mobiiltelefonid Samsung GT-E1200M ja Huawei G6150, mis on tagastatud omanikule R.L-ile (tl 217), tuleb vabastada asitõendi staatusest ja jätta KrMS § 124 lg 3 p 2 alusel R.L-i omandisse. Gaasikeevituse lõikeseade, gaasiregulaator ja 2 voolikut, mis asuvad Võru politseijaoskonnas (tl 14-15), kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kohtu seisukoht konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 22.04.2014.a kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, R.L-ile kuuluv mootorsõiduk Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxx. Arestitud vara (mootorsõiduk Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxx) on antud hoiule PPA logistikabüroo majandushalduskeskuse Lõuna majandustalitusele. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu 12. juuni 2008. aasta otsuses nr 3-1-1-37-07 on asutud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. R.L on varasemalt kriminaalkorras karistatud grupis sisse tungimisega varguse eest ning käesolevas kriminaalasjas eksisteerib taas alus isik süüdi mõista 11 varguse süstemaatilises toimepanemises ning neist 4 sisse tungimisega. R.L kasutas varastatud esemete veoks talle kuuluvat mootorsõidukit Kia Carnival (reg.märgiga xxxxxx), mis hõlbustas koosseisupärase teo toimepanemist ning varastatud esemete transportimist. Kuna R.L-i on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ning varasem karistus ei ole süüdistatavale avaldanud piisavalt mõju hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest, on kohus seisukohal, et tahtliku süüteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk Kia Carnival (reg.märgiga xxxxxx) tuleb konfiskeerida. Kohtul on piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasem leebem karistus pole mõjutanud R.L-i hoiduma samalaadsetest süütegudest, seega peab kohus vajalikuks konfiskeerida R.L-ile kuuluva mootorsõiduki, et suurendada preventiivset toimet ning hoida ära R.L-i poolt edaspidi toimepandavaid uusi kuritegusid. 6 (8)

Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 22.04.2014.a kohtumääruse nr 1-14-3496 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend R.L-ile kuuluv mootorsõiduk Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxx, mis on antud hoiule PPA logistikabüroo majandushalduskeskuse Lõuna majandustalitusele. PPA Lõuna Prefektuuri poolt koostatud õiendist Tartu Maakohtu 22.04.2014.a määrusega arestitud vara võimaliku turuväärtuse kohta (tl 184-186) nähtuvalt maksab 2000.a mahtuniversaal Kia Carnival 990 eurot. Nimetatud mootorsõiduki kuulutusest nähtub, et auto on väliselt heas korras, puuduvad ilmsed vigastused, läbisõidumõõduki näiduna märgitud 243 200 km. Vara arestimise protokollist (tl 181-183) nähtub, et R.L-ile kuuluval mootorsõidukil Kia Carnival on järgmised välised vigastused: tagumine vasakpoolne tuuleklaas katki, pagasiruumi lukustuse kate katki, sõiduki esikaitseraua parempoole nurk tugevalt kriimustatud, samuti vasakpoolne esinurk kriimustatud, vasakpoolsel uksel mõlk, vasakpoolse ukselink katki, esiklaasil juhiistme nahkkate katki. Esemete üleandmise vastuvõtmise aktist nr 4591 (tl 188) nähtuvalt on R.L-ile kuuluval mootorsõidukil Kia Carnival hodomeetri näit 356 725 km, sõiduk on äärmiselt tolmune, seest äärmiselt räpane, kere üleni roostekahjustustega, tagumised istmed puudu, esiistmed katki, vasak tagatule klaas katki, tagaluuk mõlgiga, värv on ära. Kui võrrelda PPA Lõuna Prefektuuri poolt koostatud õiendis näidatud müügikuulutuses olevat Kia Carnivali hinnaga 990 eurot ning R.L-ile kuuluvat Kia Carnivali, siis on kohus hinnangul, et süüdistatavale kuuluval sõidukil puudub müügi- ja realiseerimispotentsiaal. R.L-i sõiduk on nii suurte väliste vigastuste ja kahjustustega, et nimetatud sõiduki võõrandamiseks tehtavad kulutused ületaksid oluliselt sõiduki enda väärtuse, mistõttu ei ole otstarbekas sõidukit realiseerida. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et süüdistatavale kuuluv mootorsõiduk Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxx tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra (Kord) § 9 lg 1 kohaselt on konfiskeeritud vara hävitamise aluseks menetleja määrus. Korra § 9 lg 2 kohaselt hävitab väärtusetu asja vastavalt uurimisasutuse juhi või kohtu esimehe moodustatud konfiskeeritud vara hävitamise komisjon. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, kelle hulgas on asitõendite arvelevõtja või väärteomenetluse kohtuväline menetleja või isik, kellele kriminaalasi on käesoleva määruse § 10 kohaselt üle antud. Korra § 9 lg 3 kohaselt hävitatakse konfiskeeritud vara viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ning mis välistab asja taaskasutuselevõtu.

7 (8)

Korra § 9 lg 4 kohaselt, kui konfiskeeritud varaks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb hävitamine korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt. Korra § 9 lg 5 kohaselt koostatakse konfiskeeritud vara hävitamise kohta akt, milles märgitakse hävitamise teostaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Konfiskeeritud vara hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga hävitamise teostaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud. Korra § 9 lg 6 kohaselt kannab konfiskeeritud vara hävitamisega seonduvad kulud hävitamist korraldanud uurimisasutus või kohus. Tulenevalt ülalöeldust tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 22.04.2014.a kohtumääruse nr 1-14-3496 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend - R.L-ile kuuluv mootorsõiduk Kia Carnival registreerimismärgiga xxxxxx ning kohtu esimehe moodustatud konfiskeeritud vara hävitamise komisjonil korraldada eelnimetatud sõiduki hävitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Kohtu seisukoht menetluskulude osas R.L-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 657,60 (146,40 + 218,40 + 146,40 + 146,40) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. R.L on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades R.L’a sissetulekut ja seda, et R.L-i ’al tuleb tasuda ka tsiviilhagi, käib R.L ’ale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades R.L ’a varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel R.L’ale võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.