Kohtulahend

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 29.12.2008. a otsusega tunnistati Rainis Räbovõitra süüdi KarS § 121 ja 330 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 10 000 krooni. Harju Maakohtu 02.06.2011. a määrusega asendati mõistetud rahaline karistus 2 kuu 6 päeva pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 30.11.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7382 tunnistati Rainis Räbovõitra süüdi KarS § 121, § 141 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, § 213 lg 1, § 263 p 1, § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 3 aasta 9 kuu pikkune vangistus. Tartu Maakohtu 10.01.2012. a määrusega mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel Rainis Räbovõitrale liitkaristuseks Harju Maakohtu 29.12.2008. a otsusega mõistetud ja 02.06.2011. a määrusega mõistetud asenduskaristuse (vangistuse) ning Tartu Maakohtu 30.11.2011. a otsusega mõistetud karistuse järgi 3 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.02.2011. a ja lõppeb 10.10.2014. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Rainis Räbovõitra suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Rainis Räbovõitra palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Juhul, kui kohus peab vajalikuks karistusjärgset käitumiskontrolli rakendada, tuleb Rainis Räbovõitra hinnangul märkida, et kriminaalhooldus peab aitama kaasa tema

taasühiskonnastamisele, mitte näitama näpuga, kuidas tema käituma peab ja piiranguid talle seadma. Prokurör on seisukohal, et Rainis Räbovõitra puhul on tegemist isikuga, kelle puhul saab arvata, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Tal on asju alates vägistamisest kuni alaealiste suhtes kuritegude toimepanemiseni. Rainis Räbovõitra on korduvalt karistatud, karistuse kandmise ajal on toime pannud vägivallategusid- kambrikaaslase suhtes toime pandud vägivallategu. Prokurör leiab, et Tartu Vangla taotlus tuleks rahuldada ja kohaldada Rainis Räbovõitra suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aasta ja 6 kuud lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsima endale töökoha, kriminaalhooldaja äranägemisel osalema sotsiaalabiprogrammides.

KOHTU SEISUKOHT

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Rainis Räbovõitra on kriminaalkorras korduvalt karistatud (14 korda). Rainis Räbovõitrale on korduvalt mõistetud karistusteks tingimisi vangistusi, rahalist karistust, aga ka reaalset vangistust. Rainis Räbovõitra on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (vargused, röövimised). Samuti on ta toime pannud isikuvastaseid kuritegusid (kehalised väärkohtlemised, avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, sugulise kire ebaloomulik rahuldamine ja vägistamine). Rainis Räbovõitrale on mõistetud kuirtegude eest eriliigilisi karistusi, kuid ka kõige raskem karistus, vangistuse kandmine, ei ole Rainis Räbovõitrat mõjutanud oma kuritegelikku käitumist muutma. Rainis Räbovõitra on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal. Varasema karistuse kandmise ajal on Rainis Räbovõitrat karistatud arsti ettekirjutuseta piirituse tarvitamise tõttu, aga ka kaaskinnipeetavate suhtes vägivalla kasutamises (kriminaalasi nr 1-0812727). Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise, vägistamise, varguse eest, avaliku korra raske rikkumise, arvutikelmuse ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust järelduvalt on Rainis Räbovõitrat korduvalt karistatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Rainis Räbovõitrale mõistetud karistused ei ole avaldanud talle piisavat mõju. Oluline on kohtu arvates rõhutada, et vaatamata Rainis Räbovõitra noorele elueale on ta käesolevaks ajaks vangistuses viibinud kokku rohkem kui 8 aastat. Esmakordselt karistati teda reaalse vangistusega aastal 2001. Järgmist vangistust asus Rainis Räbovõitra kandma 2002. aastal. Vabanedes aastal 2003, tuli tal aasta pärast taaskord vangistust kandma minna. Rainis Räbovõitra vabanes aastal 2006, kuid vangistust asus taaskord kandma 2007. aastal. Järgneval korral viibis Rainis Räbovõitra vabaduses üksnes 2 kuud, kui tal tuli uuesti karistust kandma minna (vabanes aprillis 2008, uus vangistus juuni 2008). Vabanedes vangistusest 03.04.2009. a läks ta vangistust kandma 14.04.2009. a. Kuigi järgmist karistust asus Rainis Räbovõitra kandma jaanuaris 2011, pani ta uue kuriteo toime 2 kuud pärast vabanemist karistuse kandmiselt. Eelkirjeldatust nähtuvalt on Rainis Räbovõitra kuritegelikult olnud väga aktiivne ja alates aastast 2001 ei ole ta olnud vabaduses suuteline hoiduma õigusvastasest käitumisest. Oluline on kohtu arvates seegi, et Rainis Räbovõitrat kahtlustatakse käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemises – kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamises. Kohtu hinnangul võib Rainis Räbovõitrat pidada ohtlikuks kurjategijaks ka seetõttu, et tema poolt toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised – vägivaldsed isikuvastased, varavastased, aga ka muid õigushüvesid rikkuvad kuriteod (nt õigusemõistmise vastased süüteod, liiklussüüteod, avaliku korra vastu suunatud süütegu). Seega ohutab Rainis Räbovõitra ettearvamatu, aga järjepidev kuritegelik käitumine väga mitmeid erinevaid õigushüvesid, mistõttu on temast lähtuv oht ühiskonnale oluliselt suurem, kui nende kurjategijate puhul, kellel on välja kujunenud käitumismuster toime panna samaliigilisi kuritegusid. Ohustatud isikute ring on lai ja nende hulka kuuluvad ka Rainis Räbovõitra lähedased. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx Lisaks käitumisele vabaduses, ei ole Rainis Räbovõitra käitumine kinnipidamiskohas olnud kehtivat õiguskorda järgiv. Lisaks kuritegudele, mis Rainis Räbovõitra vangistuses on toime pannud, on Rainis Räbovõitrat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamise tõttu (viimati 22.04.2014.a). Positiivseks peab kohus, et Rainis Räbovõitra on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening ning osaleb tööhõives majandusabitöödel. Kohus leiab aga, et korduvad distsipliinirikkumised annavad alust kahelda, et Rainis Räbovõitra on sellel korral mõistetud karistusest vajalikud järeldused enda jaoks teinud. Kuigi enda sõnul on ta seadnud endale positiivsed eesmärgid ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, ei ole kohtu arvates Rainis Räbovõitra käitumine kooskõlas tema sõnadega. Vastupidi, Rainis Räbovõitra tegutsemisviis annab alust järeldada, et Rainis Räbovõitra suhtub ükskõikselt õiguskorda,

kehtestatud reeglitesse ja kohustustesse ning peab oluliseks oma vaba tahet ja selle realiseerimise nimel ei vali ta vahendeid. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi sotsiaalprogrammide läbimise ja tööhõives osalemisega piisavalt maandatud temast lähtuvat riski uute kuritegude toimepanemisele. Rainis Räbovõitra kuritarvitas vabaduses alkoholi ja seega on alkohol kahtlematult üks olulistest riskifaktoristest uute kuritegude toimepanemisel. Rainis Räbovõitra on selgitanud, et alkoholi tarvitamise tulemusena teeb ta „lollusi“. Rainis Räbovõitra selgitas, et tal on diagnoositud krooniline haigus ja seoses sellega on alkoholi tarvitamine välistatud. Vabaduses on Rainis Räbovõitra abi otsinud alkoholiprobleemi lahendamiseks. Ta on lasknud teha alkoholi vastaseid süste, 2006. aastal pärast vangistusest vabanemist ja hiljem tööandja soovil, osalenud Anonüümsete Alkohoolikute kogunemistel, kuid on alati uuesti tarvitama hakanud. Narkootikume on tarvitanud vähe, väidetavalt mõistis nende kahjulikku mõju oma tervisele ja käitumisele ning loobus. Vabanemise korral soovib Rainis Räbovõitra minna Soome tööle. Seda, kuhu ja kelle juurde ta täpsemalt tööle läheb ning kus ta elama kavatseb hakata, Rainis Räbovõitra ei soovinud avaldada. Seeläbi ei olnud kohtul võimalik reaalse töö- ja elukoha olemasolu kontrollida. Vabanemise korral asub Rainis Räbovõitra enda sõnul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elama, kuid ei hakka seal viibima. Ka viimase tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on Rainis Räbovõitra soovinud vabaneda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud elukohas elab tema isa koos kasuemaga ja tegemist on Rainis Räbovõitra registrijärgse elukohaga. Varasemalt on Rainis Räbovõitra (vangistuste vahepealsel ajal) elanud vallavalitsuse antud sotsiaalkorteris. Rainis Räbovõitra aga ei ole käitunud heaperemehelikult ning on häirinud naabreid.

Samuti tuleb Rainis Räbovõitrat kohustada läbima sotsiaalabiprogramme kriminaalhooldaja äranägemisel. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on Rainis Räbovõitrale ette nähtud sotsiaalprogramme kuriteoriskide maandamiseks, mida ta läbinud ei ole. Juhul, kui kriminaalhooldaja peab programmide läbimist vajalikuks, tuleb Rainis Räbovõitral need ka läbida.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.