Kohtulahend

XXXXXXXXXXXXX

(Swedbank). KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista L.N-ilt menetluskulud: sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 300 eurot, toimiku koopiate kulu 1 eurot riigi tuludesse. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega L.N-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või eposti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. KrMS§ 180 lg.3 alusel jättaekspertiisikulu 1197 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.09.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik: L.N’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 17.10.2011.a otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, uuesti ajavahemikul 07.11.2013.a kella 00:30-st kuni 08.11.2013.a kella 12:23-ni tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil katlaruumi akna lõhkumise teel ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt sisse Harjumaal XXX vallas XXX alevikus XXX asuvasse garaažiboksi, võttes sealt kaasa XXX’ile kuuluvaid esemeid: survepesur MAKITA väärtusega 250 eurot, tööstustolmuimeja HITACHI väärtusega 325 eurot, elektri kruvikeeraja MAKITA väärtusega 85 eurot, alupexi tangid väärtusega 50 eurot, ketassaag BOCH väärtusega 150 eurot, tikksaag SKIL väärtusega 15 eurot, elektrilööktrelli kohver koos kivi ja puurpadrunitega väärtusega 50 eurot, kiviketaslõikur väärtusega 200 eurot, pappkarp koos elektrikaabli ühendustarvikutega väärtusega 50 eurot, vara koguväärtuses 1175 eurot, tekitades nimetatud summas kannatanule varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 01.03.2014.a ajavahemikul kella 13:00-st kuni 16:15-ni tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas XXX asuvasse eramusse ning võttti sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa XXX kuuluvaid esemeid: televiisor Philips LCD diagonaaliga 130cm väärtusega 700 eurot, digiboks Starman väärtusega 400 eurot, muusikakeskus Yamaha RX V495RBS väärtusega 200 eurot, sülearvuti HP Elite book 2560p väärtusega 700 eurot, sülearvuti Acer Aspire One väärtusega 200 eurot, väline kõvaketas WD väärtusega 100 eurot, objektiiv Tamron 70-300 väärtusega 100 eurot, spordijalatsid Regatta väärtusega 25 eurot, kingad ECCO väärtusega 70 eurot, spordijope Five Seasons väärtusega 50 eurot, trikoo väärtusega 10 eurot, spordipüksid väärtusega 10 eurot, spordirätik väärtusega 10 eurot, kõrvaklapid Philips väärtusega 40 eurot, tekstiilkott väärtusega 3 eurot, meeste teksapüksid väärtusega 20 eurot, naiste teksapüksid väärtusega 20 eurot, 1 tokk mohaarlõnga ja vardad koguväärtusega 15 eurot, vara koguväärtuses 2673 eurot - asjad on tagastatud omanikule.

Oma sellise tegevusega pani L.N isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kannatanu XXX on esitanud talle tekitatud varalise kahju osas tsiviilhagi summas 161 eurot. Menetlus kohtus: Kohtuistungil selgitas L.N , et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi kõigis episoodides ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist L.N ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Peale karistuse kandmist soovib minna tööle ja alkoholiravile. Süüdistatav on nõus kannatanule hüvitama tekitatud kahju. Kahetseb tehtut. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid:

− Kahtlustatava ütlused /tl 91-93/ tunnistab oma süüd ja annab üksikasjalikke ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta – tõendab kuriteo toimepanemist. − Kahtlustatav L.N ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fotodega /tl 149157/ - tõendab kuriteo toimepanemist, näidates ette kuriteo toimepanemise kohad ning andes üksikasjalikke ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. − DNA ekspertiisiakt /tl 165-169/ tõendab kahtlustatava kokkupuudet varastatud asjadega ning viibimist sündmuskohal – tõendab kuriteo toimepanemist. Üldised tõendid kõigi episoodide kohta − L.N karistusregistri väljavõtted /tl 177-179/ tõendab L.N varasemat karistatust varguste toimepanemise eest ja muid iseloomustavaid andmeid. − Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-11-7600 resolutiivosa väljatrükk /tl 180/ tõendab, et L.N ’t karistati viimati korduva varguse eest 17.10.2011.a ning mõisteti karistuseks 6 vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Samuti tõendab see faktilist asjaolu, et L.N pani toime uue kuriteo, kandes samal ajal talle tingimis määratud karistust. − Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 87-88/ L.N joobeastme tuvastamine tõendab katseaja nõuete rikkumist. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on L.N süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning L.N tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Ajavahemikul 07.11.2013 kuni 01.03.2014 on toime pannud kokku kaks varguse episoodi. L.N-ile süüks arvatavad kuriteod on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatav teadis, et temale võõraste isikute elumajast ja ehitusobjektilt-eramajalt vargusi toime pannes paneb toime õigusvastased teod. Tema eesmärk oli varastatud esemed hiljem edasi müüa, 07.11.2013 varastatud tööriistad müüs juhututtavale, 01.03.2014 varastatud esemed jäid metsa, kuivõrd neid ei jõudnud veel ära minna – kannatanu tabas süüdistatava oma hoovist, mispeale süüdistatav jooksis bussi peale. Selleks, et saada kätte temale mittekuuluvaid esemeid, lõhkus mõlemal korral aknaklaasi ehk tungis elamusse. Mõlemad kuriteod on L.N toime pannud olles alkoholijoobes. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel eelkõige süüdistatava süü suurust kuritegude toimepanemisel. Ühele kannatanule on tekitatud kahju 161 euro ulatuses, teine kannatanu (XXX) on tagasi saanud kõik varastatud esemed, hagiavaldust seoses aknaklaasi lõhkumisega ei esitanud. Vargused on toime pandud sisse tungimisega, seega on riivatud kannatanute kodu puutumatust, samuti on kannatanutele tekkinud reaalne kahju. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust puuduvaid asjaolusid. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et käesolevate kuritegude – varguste eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega, mis jääb alla keskmist määra. L.N on varem kohtulikult karistatud korduvalt. Viimati karistati L.N 17.10.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud, katseaja lõpp 16.04.2014. Kuriteod sooritas L.N enne katseaja lõppu, samuti tarvitas katseajal alkoholi, ehkki temal oli kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kohus teeb järelduse, et L.N ei ole suutnud elada seadusekuulekalt, ta jätkas omale tavapäraseks saanud kuritegeliku eluviisiga. Käesolevas

kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud võrdlemisi lühikese aja jooksul. Kohus järeldab süüdistatava sellisest käitumisest, et süüdistatav suhtub talle määratud varasematesse karistusse, aga ka katseajaga antud võimalusse elada õiguskuulekalt, kergekäeliselt, ta ei ole suutnud jätkata seadusekuulekat elu. Kohtule ei ole usutav, et L.N suudab jätkata seadusekuulekat elu. Samuti on kohus seisukohal, et rahalise karistusega ei ole võimalik isikut karistada, kuivõrd süüdistatav ei tööta. Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks olema reaalne vangistus, mis on sanktsiooni alla keskmist määra, piisavaks, et mõjutada L.N edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastaste kuritegude puhul on tegemist laialt levinud kuritegudega ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd esmalt ei ole kohtule usutav, et isik seda täidab ning see ei oleks piisav, et mõjutada süüdistatavat asuma õiguskuulekale teele. Sellist eesmärki saab täita vaid reaalne vangistus. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest L.N ei ole varasemast karistusest õppinud ning see ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas sundrahast, kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisikuludest, toimiku koopiate kuludest. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Määratud kaitsja tasu, koopiate kulu ja sundraha tuleb süüdistatavalt välja mõista, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, võimaldab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ekspertiisikulu summas 1197 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusl jätta riigi kanda.

Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.