Kohtulahend

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu G.I selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

).

mida G.I arvitas, olid kanep, amfetamiin, ecstasy. Amfetamiini tarvitas G.I 5 aasta jooksul igapäevaselt ja on olnud korduvalt ravil rehabilitatsioonikeskuses. G.I selgitas, et 2011. a kui ta vabanes pärast pikka vangistust, sattus ta kurbade sündmuste tõttu depressiooni ja proovis fentanüüli. Fentanüül rahustas teda ja sellest sai kiiresti sõltuvus. Fentanüüli tarvitas G.I kuni käesoleva karistuseni. Raha vajas ta selleks 100-150 eurot päevas. Narkootikumide ostmiseks on ta raha saanud kuritegelikul teel. Enamasti varastas G.I poest toiduaineid ja müüs neid raha saamiseks turul. G.I on läbinud nii käesoleva vangistuse ajal kui ka eelneva vangistuse ajal sotsiaalprogrammides ja ta leiab, et tal tuleb lihtsalt narkootikumide tarvitamisest loobuda. Vangistuse jooksul on G.I osalenud sõltuvusrühmas vahistatutele, aga kuna temast sai süüdimõistetu, jäi osalemine pooleli. Alates 21.01.2014. a alustas G.I osalemist sõltuvusteemaliste loengute tsüklis. Individuaalne täitmiskava näeb ette veel erinevate sotsiaalprogrammide läbimise – Eluviisitreening, 12 sammu, vabanemiseelse nõustamise ning osalemise tööhõives. Enda seletuse kohaselt on G.I osalenud sotsiaalprogrammides nii selle kui ka eelneva vangistuse jooksul. Varasemalt on läbinud Viha juhtimise programmi ja käinud anonüümsete narkomaanide grupis, kus ta jõudis järeldusele, et tuleb loota vaid iseendale ja narkootikumide tarvitamisest lihtsalt loobuda. G.I-ga on olnud juttu võimalusest vabaneda Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav seda ei soovinud. Istungil selgitas G.I, et ta ei loobunud sellest variandist, vaid talle ei antud sellist võimalust. Sellegipoolest on G.I arvamusel, et tuleb vabaduses üksi toime. Kohus aga leiab, et narkootikumidest vabanemine on väga pikaaegne protsess ja kuna G.I on olnud väga pikaaegne tarvitaja, vajab kindlasti G.I edukaks loobumiseks lisaks suurele tahtejõule ja soovile ka kõrvalist abi ning tuge. Olukorras, kus G.I elus on rasked ajad või sündmused, võib tekkida tagasilangus ja alustab uuesti narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul on positiivne, et G.I on läbinud programme ja endale teadvustanud probleemi olemasolu ja selle suurust, kuid ainuüksi nimetatud asjaolud ei taga, et G.I vabaduses lohutust ja abi taaskord fentanüüli tarvitamisest ei otsiks. G.I käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud positiivne. Talle on määratud palju distsiplinaarkaristusi allumatuse, ebaviisaka käitumise ja kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. G.I selgitas, et tema närvisüsteem oli karistuse alguses korrast ära, seetõttu vaidles ta ametnikega ja leidis, et tema suhtes ollakse liiga karmid. Kui esialgu selgitas G.I, et distsiplinaarkaristused on mõistetud vangistuse alguses, siis tunnistab, et viimati vabanes ta kartserist eelmise kuu keskpaigas, kus viibis 20 päeva. Kohtu hinnangul ei saa hulgalistest distsiplinaarkaristustest kuidagi järeldada, et G.I on viinud oma käitumise kooskõlla kehtivate reeglite ja normidega. Distsipliinirikkumised karistuse kandmise ajal seab kahtluse alla, et G.I oleks vabaduses suuteline oma käitumise õiguskorrale vastavaks muutma. Oluline on ka see, et distsipliinirikkumiste eest karistuse kandmise tõttu on G.I jäänud ilma mõnest rehabiliteerivast programmist. Lähedasteks peab G.I oma ema, õdesid ja isa. Elama plaanib G.I asuda ema ja õdede juurde, kes on nõus G.I vajadusel toetama. Enda sõnul oli G.I kõik hästi seni, kuni ta perega koos elas, kui asus omaette elama, tekkisid probleemid. G.I haridustee on jäänud pooleli, ametlikult ta töötanud ei ole, kuid tööd on teinud. Sellest lähtuvalt on kohtu arvates G.I väljavaated töö leidmiseks küllaltki keerulised. See omakorda aga suurendab riski pöörduda tagasi vanade käitumisharjumuste juurde. Ka Tartu Vangla on iseloomustuses hinnanud G.I kõrgohtlikuks.

G.I varasem elukäik (korduvad samalaadsed kuriteod ja mõistetud karistused), käitumine vangistuse jooksul (mitmed distsiplinaarkaristused), vabanemisjärgsed elutingimused (eelkõige töökoha puudumine, hariduse puudumine) ja tema isik (narkosõltuvus). G.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vabanemisjärgse toimetuleku tagamiseks tuleks G.I jätkata vangistuses rehabiliteerivat tegevust narkosõltuvusest vabanemisel.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.