1-12-11133
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2014.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-12-11133
Kohtunik
Roomet Sõnna
Kohtuistungi sekretär
Liia Tigane
Kriminaalasi
Süüdimõistetu S. B. `i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Kirjaliku arvamusega prokurör Riita Serikova
Süüdimõistetu
S. B. , isikukood xxxxxxxxxxx, kannab karistust Tartu Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras: Jätta vabastamata S. B. temale Tartu Maakohtu 20.11.2012.a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, prokurörile, Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 20.11.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11133 tunnistati S. B. süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.10.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aasta pikkuse vangistuse võrra ja S. B. mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.01.2013.a ja lõpeb 02.05.2015.a.
1-12-11133 Tartu Vangla esitas 21.07.2014.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab S. B. ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lk-d 36-38) kohaselt on süüdimõistetu varasemalt 8-l korral kriminaalkorras karistatud ning kannab kuuendat reaalset vangistust. Varasemalt on karistatud röövimise, mootorsõiduki joobes juhtimise ning korduvalt varguste eest. Kuritegude muster ei ole muutunud, kuriteo ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid. Vangistuse jooksul määratud 1 distsiplinaarkaristus isevalmistatud sigareti hoidmise eest. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales programmis aktiivselt, kuid kodutööd täidetud pealiskaudselt. Programmi läbimise tulemuseks loeti järgnev: S. B. ei pea ennast alkohoolikuks, programm andis võimaluse mõtteid korrastada. Jätkata motiveerivat intervjueerimist, et isik süvendaks kriitilist suhtumist varasema elustiili suhtes. Alates 10.03.2014.a töötab majandusabitöölisena. Osaleb alates 29.05.2014.a sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. S. B. vangistuseelne eluase asub aadressil Sojamaa küla 2-2, Tartumaa. Isik elas seal koos vanematega, kes on sagedased alkoholi tarvitajad. Vabanemisel plaanib süüdimõistetu antud elukohta naasta, käesolevalt elab seal isa. S. B. on läbinud 7 klassi, viibinud Meeri ja Kammeri internaatkoolides, kogu haridustee vältel esines pidevaid käitumisprobleeme – pidevad puudumised, vägivaldne käitumine. Ei pea oluliseks haridustee jätkamist. Süüdimõistetu ei ole kunagi ametlikult töötanud, enne vangistust tegi juhutöid traktoristina, ehitusel, metsatöödel, autoremondis. Ühtegi kutset pole omandanud. Töötamisse suhtub positiivselt, on nõus vangistuses töötama. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Ebapüsiva sissetuleku tõttu on raskusi võlgade tasumisega. Tartu Vangla andmetel on S. B. 10.06.2014.a seisuga tasumata rahalisi nõudeid 1 460,28 eurot, vabanemisfondis on rahalisi vahendeid summas 67,36 eurot. Süüdimõistetul on head suhted perega - isa ja õega. Tutvusringkond on osaliselt kriminaalne, väidetavalt süüdimõistetu kriminaalsete isikutega enam ei suhtle. Riskivale elustiilile viitavad korduvad liiklussüüteod ja oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Viimane kuritegu oli alkoholijoobes auto juhtimine. Varasemast ajast on õigusrikkumisi, mis on samuti joobes olekus toime pandud. Väidetavalt ei tarbi alkoholi tihti, ei näe vajadust muutuseks, sõltuvust eitab. Tunnistab sagedast vägivaldset käitumist joobes olekus. On tarvitanud narkootikume, alkoholijoobes on süstinud ka amfetamiini, sõltuvust eitab. S. B. ei õigusta oma kuritegusid ega poolda üldiselt kuritegevust, kuid samas enda tegusid ei kahetse. Vestluses väljendab ametiisikute suhtes vaenulikku suhtumist. Kriminaalhoolduse nõudeid on varasemalt rikkunud uue õigusrikkumise sooritamisega. S. B. on vestluses motiveeritud seaduskuulekat elu elama, kuid ei tea, mida peab selle saavutamiseks muutma või tegema. Süüdimõistetu tunnistab, et kaldub vägivaldsele käitumisele, peab end närviliseks inimeseks, vihastub kergelt ja kaotab konfliktsetes olukordades kiirelt enesekontrolli, käitub impulsiivselt ega mõtle enne tegutsemist tagajärgedele. Ei tea, kuidas ennast muuta, kuid on liiga enesekindel oma tulevases edus. Süüdimõistetu S. B. poolt on ohustatud avalikkus, oht seisneb füüsilises vägivallas, samuti alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S. B. avaldas istungil, et ta taotleb enda ennetähtaegset vabastamist. Tal suri sel aastal ema ja isa elab üksi ning tegi läbi operatsioonid ja vajab abi.
1-12-11133 Prokurör Riita Serikova oma kirjalikus seisukohas palub ennetähtaegse vabastamise taotluse jätta rahuldamata. Tartu Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda - röövimise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning korduvalt varguste eest. Kõnealusel ajal kannab isik karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tema ohtlikkus seisneb eeskätt selles, et ta kuritarvitab alkoholi, mis tingib sageli agressiivse ja ettearvamatu käitumise ning on ühtlasi olnud ka tema varasemate süütegude korduvaks ühiseks nimetajaks. Kinnipeetav ei kahetse oma tegusid, leiab, et tema alkoholitarbimine on normaalne ning ei mööna ka oma käitumise muutmise vajalikkust. Ta on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel ja rikkunud süstemaatiliselt kontrollnõudeid. Samuti ei takistanud hooldus teda uusi kuritegusid toime panemast. Kriminaalhooldaja hinnangul poleks pärast vabanemist kinnipeetavale oluliseks toeks ka tema perekond, seega on enam kui tõenäoline, et isik naaseb oma kriminaalse taustaga tutvusringkonna juurde ning jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist, mis viivad uute ühiskonnaohtlike tegude toimepanemiseni. Võttes arvesse kinnipeetava kriminaalset tausta, suhtumist oma tegudesse ning potentsiaalset riski ühiskonnale, jääb prokurör eriarvamusele Tartu Vangla hinnanguga võrreldes ning ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 20.11.2012.a otsusega mõisteti S. B. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, mida süüdimõistetu kannab alates 02.01.2013.a. Kuna S. B. on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära rohkem kui 2/3 mõistetud karistusajast, siis on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus rõhutab, et süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse S. B. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S. B. on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu 26.10.2010.a otsusega karistati S. B. röövimise eest 3 aastase vangistusega, millest 1 aasta vangistust kuulus koheselt ärakandmisele. Vangistuse ülejäänud osa – 2 aastat vangistust ei pööratud täielikult täitmisele ning süüdimõistetu allutati 3-ks aastaks käitumiskontrolli alla. 2 aastat pärast eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist ning käitumiskontrolli alla allutamist pani aga S. B. toime uue kuriteo, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. Eeltoodu kinnitab, et isik ei ole sobilik kriminaalhooldusele allutamiseks ega käitumiskontrolli nõuete järgimiseks. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda, kuna talle on vangistuse kestel määratud
1-12-11133 distsiplinaarkaristus. Kohus on veendunud, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et süüdimõistetu võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, seega on käesoleval ajal S. B. ennetähtaegne vabastamine ennatlik. S. B. puhul on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi ning vabanemisel saaks ta elama asuda isa juurde. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes ei kanna vangistust esmakordselt. Vabaduses puudub S. B. kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mistõttu on oht, et isik ei tule vabaduses majanduslikult toime, seda ka seetõttu, et vangla andmetel on süüdimõistetul rahalisi kohustusi kokku summas 1 460,28 eurot. Kuna S. B. pole varasemalt kunagi ametlikult tööd teinud, on tal selle tõttu tööturul raskem konkureerida. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et S. B. puudub isegi põhiharidus ning isik on kinnitanud, et ta pole haridustee jätkamisest huvitatud. Seega eeltoodu näitab, et isikul puudub tahe ja motivatsioon ennast arendada ning vajadusel eriala omandada, et oleks hõlpsam tööd leida. Kuna süüdimõistetul on suured rahalised kohustused ning varasem käitumine röövimise toimepanemisel on olnud ajendatud kasu saamise eesmärgist, siis on reaalne oht, et vabanedes jätkab S. B. taas kuritegelikku elu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. B. eitab enda alkoholisõltuvust, samas on toime pannud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Süüdimõistetu toimepandud tegusid ei kahetse, ta ei tea, mida peab seaduskuuleka elu saavutamiseks muutma või tegema, mis näitab selgelt, et isik ei ole oma käitumise ega tegude üle järele mõelnud ega vastavaid järeldusi sellest teinud. Süüdimõistetu kaldub vägivaldsele käitumisele, peab end närviliseks inimeseks, vihastub kergelt ja kaotab konfliktsetes olukordades kiirelt enesekontrolli, käitub impulsiivselt ega mõtle enne tegutsemist tagajärgedele, mis on ohumärgiks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise puhul. Ettearvamatu, vägivaldse ja impulsiivse käitumisega isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks vastuolus õiguskorra kindluse põhimõttega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%, mis on kohtu hinnangul liiga kõrge protsent, et S. B. tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et S. B. ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast kuritegelikust elukäigust, tulenevalt sellest, et isikul puudub kindel töökoht ning samuti madalast motivatsioonist ellusuhtumist muuta. Varasemalt mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada S. B. elama seaduskuulekalt. Seega on kohus veendunud, et S. B. suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine, kuna süüdimõistetu on oma varasema käitumisega kinnitanud, et vabaduses jätkab uute kuritegude toimepanemist.
Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.