1-12-4438
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2014.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-12-4438
Kohtunik
Roomet Sõnna
Kohtuistungi sekretär
Liia Tigane
Kriminaalasi
Süüdimõistetu S. V. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Kirjaliku arvamusega prokurör Meelis Juursoo
Süüdimõistetu
S. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, kannab karistust Tartu Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 23ja 33, kohtunik määras: Jätta vabastamata S. V. temale Tartu Maakohtu 21.11.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4438 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, prokurörile, Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 21.11.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4438 tunnistati S. V. süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. S. V. karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, seega algas kinnipeetava karistusaeg 04.01.2012.a ja lõpeb 04.11.2015.a.
Tartu Vangla esitas 23.07.2014.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta S. V. ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lk-d 157-159) kohaselt on süüdimõistetu 6-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab kolmandat korda. Varasemalt on süüdi mõistetud röövimiste, sissetungiga varguste, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, süüteo tulemusena saadud vara hoidmise eest. Käesolevat karistust kannab grupiviisilise röövimise eest. Kuritegude dünaamika on olnud liigiti ja laadilt vahelduv. Augustist kuni novembrini 2013.a osales Tartu Vanglas tööhõives majandusabitöölisena. Töötamine soodustas tööharjumuse kujunemist ning aitas süüdimõistetul tasuda haginõudeid. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Omandas teadmised ja oskused alkoholi negatiivse mõju ja tagasilanguse ennetamise kohta. Omab 5 kehtivat distsiplinaarkaristust kaaskinnipeetava füüsilise ründamise ja keelatud esemete hoidmise eest. Enne vangistust elas vanematele kuuluvas talumajas Rahumäe külas Räpina vallas Põlvamaal koos ema, kasuisa, õe ja vennaga ning Tallinnas elukaaslase vanematele kuuluvas majas. Kriminaalhooldaja andmetel ei soovi ema, et poeg asuks vabanemise järel tema juurde elama, Räpina valla sotsiaalosakond keeldub andmast elamispinda. Kuni 6. klassini käis enda sõnul Viluste põhikoolis, põhihariduse omandas Pärnus Kuninga tänava põhikoolis. Eelmise vangistuse ajal alustas õpinguid 10. klassis, kuid katkestas ja praegu jätkata ei soovi. Enne vangistust oli töövõimetuspensionär ja töötas mitteametlikult Viimsis keevitajana. Sissetuleku kulutas alkoholile ja uimastitele, pani korduvalt toime röövimisi. Tartu Vangla andmetel on 02.07.2014.a seisuga vabanemisfondis rahalisi vahendeid summas 105,01 eurot ning tasumata rahalisi nõudeid 3 766 eurot. Vangistuses on S. V. saanud regulaarset rahalist toetust lähedastelt, aga kriminaalhooldaja andmeil ei jätka nad toetamist vabanemisel. Vabanemisel töökoht puudub. Enda sõnul on suhted perekonnaga väga head. Varasemast suhtest on 7-aastane tütar, praeguseks on ema koos lapsega Eestist ära kolinud. Kuriteod pani toime grupis, on väga mõjutatav, perekond pole jätkuvast toetamisest S. V. vabanemise järel huvitatud. Alkoholi tarvitmine oli varasemalt tõsiseks probleemiks, joobes pani toime vägivallakuritegusid. On olnud sundravil, motivatsioon probleemiga tegeleda on olemas. Enda arvates pole narkootikumide tarvitamisest sõltuvuses, saab olla ilma tarvitamata. On proovinud liimi, kokaiini, LSD-d, korgijooki, kanepit, igapäevaselt kasutanud amfetamiini ja fentanüüli. Tunnistab, et psüühikahäired võivad tuleneda nende ainete tarvitamisest. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus, esiuimastiks on nikotiin, põhiuimastiks sünteetilised opiaadid, lisauimastiks amfetamiin. Füüsiline tervis on enda sõnul hea, probleemiks on ebastabiilne psüühika. Saab medikamentoosset ravi psühhiaatrilt. Korduvate vägivallakuritegude toimepanek viitab suhtlemisprobleemidele, vägivaldsele käitumisele, suutmatusele leida probleemidele seaduskuulekaid lahendusi, oskamatus mõelda empaatiliselt. Tulevikuks püstitanud eesmärgid leida töö, elada pereelu. Käitumine vangistuses ei näita valmisolekut seaduskuulekaks eluks. Mõtlemist ja käitumist mõjutavad ka diagnoositud psüühilised probleemid. Lähtudes süüdimõistetu eluolust vabaduses, ülalpidamisest vangistuses ja toimepandud kuritegude iseloomust on järgneva kahe aasta jooksul süüdimõistetu poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 78% ja järgneva kahe aasta jooksul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69%. Süüdimõistetu ohutase on kõrgohtlik avalikkusele. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2 (4)
Süüdimõistetu S. V. avaldas istungil, et ta ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör oma kirjalikus seisukohas on arvamusel, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. S. V. on varasemalt 6 korral kriminaalkorras karistatud, seejuures käesoleval ajal kannab kolmandat korda reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on olnud liigiti ja laadilt vahelduv, käesolevalt kannab karistust raske varavastase kuriteo (grupiviisilise röövimise) eest. Ka Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal S.I suhtes on üldjoontes negatiivne (seejuures omab 5 kehtivat distsiplinaarkaristust), mistõttu asub prokurör seisukohale, et toimepandud kuritegude iseloom ja eriti S.I isikuomadused ning valitsev väga kõrge risk jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust S. V. ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla seda samuti ei toeta. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub prokurör jätta S. V. ennetähtaegselt vabastamata Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 21.11.2012.a otsusega mõisteti S. V. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust, mida süüdimõistetu kannab alates 04.01.2012.a. Kuna S. V. on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära üle 2/3, siis on olemas KarS § 76 lg 2 pst 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S. V. puhul võib positiivsena välja tuua asjaolu, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning on töötanud tööhõives majandusabitöölisena. Samas tuleb kohtul arvestada sellega, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes ei kanna vangistust esmakordselt. Samuti ei ole S. V. suutnud õiguskuulekalt käituda ka vangistuses, talle on määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi, kehtivaid distsiplinaarkaristusi omab 5 ning need on määratud mh kaaskinnipeetava füüsilise ründamise eest. Kohus on seisukohal, et S. V. ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast kuritegelikust eluviisist, käitumisest vangistuses ning asjaolust, et süüdimõistetul puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. S. V. ema on teada andnud, et ei soovi poja vabanedes teda enda juurde elama, samuti ei ole perekonnaliikmed nõus süüdimõistetut vabaduses materiaalselt toetama, mistõttu puuduks S. V. vabaduses materiaalne kindlustatus ja stabiilne sissetulek, samuti kindel elukoht. Märkimist väärib ka asjaolu, et S. V. on Tartu Vangla andmetel rahalisi nõudeid 3 766 eurot, mistõttu eksisteerib oht, et sissetuleku puudumisel ja suurte rahaliste kohustuste olemasolul võib S. V. langeda taas kuritegeliku käitumiseni, eelkõige seetõttu, et ta on varasemalt toime pannud varavastased kuriteod- varguse ja röövimise. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul ebastabiilne psüühika, suhtlemisprobleemid, talle on omane vägivaldne käitumine, suutmatus leida probleemidele seaduskuulekaid
3 (4)
lahendusi. Eeltoodust nähtub, et tegemist on ettearvamatu isikuga, kes on ühiskonnale ohtlik, kuna tema puhul esinevad riskid on maandamata. Vangla materjalidest ei nähtu, et S. V. oleks enda käitumisest teinud õiged järeldused või et ta oleks piisavalt motiveeritud ennast muutma ning vabaduses õiguskuulekalt käituma. Vastupidist tõendab aga S. V. käitumine vangistuse eelselt ning ka vangistuse jooksul. S. V. pani katseajal toime uue kuriteo – röövimise, kasutades kannatanu suhtes vägivalda, samuti on talle vangistuse kestel määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi. Kahe aasta jooksul on süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 78% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69%, mis on kohtu hinnangul väga kõrge protsentuaalne määr. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesolev vangistus tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda. Arvestades süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku, käitumist vangistuses ning tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, ei ole S. V. ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ega ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus on veendunud, et varasemalt mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada süüdimõistetut elama edaspidi seaduskuulekalt. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et S. V. vangistusest ennetähtaegne vabastamine on käesoleval juhul ennatlik ning süüdimõistetu suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine.
Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.