Prokuröri abi Liane Peets (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Deniss Barantšukovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
DENISS BARANTŠUKOV
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 37907222229; garanteeritud töökoht (vabanemisel): Neolec OÜ
Kaitsja
Advokaat Anne Vissak
Kohtuistungi toimumise aeg
11.08.2014. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Deniss Barantšukov temale Harju Maakohtu 17.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-6679 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Välja mõista Deniss Barantšukovilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.
3.Jätta riigi õigusabi tasu ja kulu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot 44 senti riigi kanda.
4.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb Deniss Barantšukovil tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-12-6679, menetluskulu, Deniss Barantšukov“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 17.12.2012. a otsusega tunnistati Deniss Barantšukov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.01.2012. a ja lõppeb 23.03.2015. a. Vangla ei toeta Deniss Barantšukovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Deniss Barantšukovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Deniss Barantšukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Deniss Barantšukov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja oli seisukohal, et kuigi esmapilgul ei ole pilt väga lootustandev, on ka väga palju sümpaatset ja Deniss Barantšukovi positiivselt iseloomustavat. Deniss Barantšukovi vabanemiseni on jäänud nii vähe aega, et talle ei anta tööd ega mingeid elukutse omandamise kursuseid. Kaitsja palub Deniss Barantšukov vabastada, et anda talle võimalus hakata ühiskonda integreeruma selle asemel, et ta kulutaks 7 kuud vanglas mitte midagi tehes.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Deniss Barantšukovi ja tema kaitsja, leiab, et Deniss Barantšukovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Deniss Barantšukov kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
Käesolevaks ajaks on Deniss Barantšukov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Deniss Barantšukovil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Deniss Barantšukovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Deniss Barantšukovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Deniss Barantšukov on ka mitmel korral kandnud karistusena reaalset vangistust. Viimati vabanes Deniss Barantšukov vangistusest 23.04.2010. a. Deniss Barantšukov on varasemalt on pannud toime vägivallategusid alkoholijoobes, varavastaseid kuritegusid. Lisaks on Deniss Barantšukovi süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest karistuse kandmise ajal (KarS § 331). Käesoleval ajal kannab Deniss Barantšukov karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest isiku poolt, kes on sarnase kuriteo juba varem toime pannud. Narkootikumide (fentanüül ja kokaiin) käitlemisega hakkas Deniss Barantšukov tegelema üsna pea pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist (aprillis 2010.a vabanes, narkootikume omandas märtsis 2011.a ja jaanuaris 2012.a). Deniss Barantšukovi varasemast elukäigust nähtuvalt on teda varasemalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest eriliigiliste karistustega. Talle on varasemalt antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuid see ei ole mõjutanud Deniss Barantšukovi õiguskuulekale teele. Veelgi enam, on Deniss Barantšukov varasemalt jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta Murru Vanglas 3-metüülfentanüüli ja amfetamiini. Kuritegude sisuks, mille eest Deniss Barantšukov karistust kannab, on olnud kokaiini ja fentanüüli suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Deniss Barantšukovi selgituste kohaselt käitles ta enda tarbeks narkootikume. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud materiaalse kasu saamine või sõltuvus narkootikumidest. Deniss Barantšukovi selgituste kohaselt alustas ta narkootikumide tarvitamist 14 aastaselt. Deniss Barantšukov on vangla iseloomustuse kohaselt tarvitanud väga palju erinevaid aineid: moon, kanep, ectasy, amfetamiin, efedriin, fentanüül, metadoon ja kokaiin. Vangistusele eelnevalt süstis Deniss Barantšukov fentanüüli. 2011. aastal on Deniss Barantšukov viibinud võõrutusravil Wismaris, kuid ta alustas narkootikumide tarvitamist uuesti. Vangla hinnangul on Deniss Barantšukovil motivatsioon probleemiga tegeleda. Deniss Barantšukovi käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne ning tema osalemine paljudes taasühiskonnastavates ja rehabiliteerivas tegevuses väärib tunnustamist. Deniss Barantšukov osales eesti keele motivatsioonikursustel vahistatutele, osales riigikeeleõppes A2 ja B1 tasemel. 2013. a lõpetas Deniss Barantšukov 12. klassi ja omandas sellega keskhariduse. Deniss Barantšukov läbis sotsiaalsete oskuste treeningu, sotsiaalprogrammid 12 sammu „Igapäevane valik“, osales suitsetamisest loobumise nõustamisel (kuid hakkas hiljem uuesti suitsetama). Lisaks osales Deniss Barantšukov sõltuvusteemalistel loengutel. Vangla iseloomustuse kohaselt ei soovi Deniss Barantšukov siiski jätkata edasist tegevust rehabilitatsioonis ja väljendas vastuseisu muutusteks, põhjendades, et kunagi juba osales mingites programmides. Istungil selgitas Deniss Barantšukov, et ta ei leia, et tal pole rohkem programme vaja, vaid ta on kõik vangla poolt pakutud juba läbinud. Lisaks eeltoodule on Deniss Barantšukovil käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtule on esitatud dokumendid, et Deniss Barantšukov on varasema karistuse kandmisel läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud 16-tunnisel tööalasel grupinõustamisel ja MTÜ Convictus Eesti poolt korraldatud tugigrupi töös. Varasemalt on Deniss Barantšukov osalenud ka spordiprogrammis narkosõltlastele.
Vabanemise korral soovib Deniss Barantšukov asuda elama oma ema ja võõrasisa juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Suhted lähedastega – ema, kasuisa ja poolvennaga on rahuldavad. Lisaks peab Deniss Barantšukov lähedasteks oma ristitütre vanemaid. Ema ja kasuisa on valmis Deniss Barantšukovi nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Deniss Barantšukovi emal on tuvastatud töövõimetust 70%. Positiivseks loeb kohus seda, et Deniss Barantšukov on kõik võlgnevused tasunud ja tal on vabanemisfondi kogunenud raha. Kohtule esitatud Tartu Vangla Kraha väljatrüki kohaselt on Deniss Barantšukovi karistuse kandmise ajal materiaalselt toetatud ja tema hoiustatud vabanemistoetuse suuruseks on 1053,59 eurot. Deniss Barantšukovil on vabanemisel garanteeritud ka töökoht Neolec OÜ-s, töötasuga 500 eurot kuus. Seega on Deniss Barantšukovile vabanemisel tagatud nii kindel elukoht kui ka regulaarne sissetulek kindla töökoha olemasolu tõttu. Kohtule on esitatud dokumendid, mille järgi on Deniss Barantšukovile määratud sotsiaaltoetust ja töövõimetuspension seoses 40%-lise töövõime kaotusega. Kohtule on esitatud tõend MTÜ AIDS-i tugikeskuselt, mille kohaselt on vabanemisel Deniss Barantšukovil jätkata osalemist toetavates programmides Kohtla-Järvel, vajadusel võib Deniss Barantšukov saada tasuta psühholoogi ja psühhiaatri abi. Kohus leiab, et Deniss Barantšukovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, st tal on kindel eluja töökoht ning toetavad lähedased ja motivatsioon narkosõltuvusest loobuda. Samas ei anna nimetatud asjaolud olla veendunud, et sellel korral ei ilmne Deniss Barantšukovil tagasilanguse perioode. Deniss Barantšukovil võib taaskord esineda probleeme, mis viivad teda tagasi narkootikumide tarvitamise juurde. Deniss Barantšukov on ikkagi pikaajaline narkootikumide tarvitaja, mistõttu lõplik loobumine ei saa olema lihtne. Seda kinnitab fakt, et Deniss Barantšukov on ka varasema vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, kuid siiski vabaduses probleemide korral ikka alustanud uuesti narkootikumide tarvitamist.
4.Kõike eeltoodut hinnates on kohus seisukohal, et Deniss Barantšukovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Deniss Barantšukovi käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kohus peab vajalikuks tunnustada sedagi, et Deniss Barantšukov on motiveeritud sõltuvuskäitumisest lõplikult loobuma ja muutma oma käitumist õiguskorrale vastavaks. Samas ei tingi nimetatud asjaolud koos teiste Deniss Barantšukovi suhtes esinevate positiivsete asjaoludega tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul ei võimalda Deniss Barantšukovi ennetähtaegset vabastamist tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. Deniss Barantšukovil tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Puutuvalt kohtule esitatud prokuröri teatele, mille kohaselt ei ole prokurör Taavi Pern vastu Deniss Barantšukovi tingimisi enne tähtaegsele vabastamisele, kui on täidetud ennetähtaegse vabastamise nõuded ning pole vangistuse kandmise ajal saanud distsiplinaarkaristusi, selgitab kohus, et tulenevalt KarS §-st 73 on kohtu pädevuses otsustada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Sealjuures ei ole kohtule siduvad teiste asutuste või isikute arvamused. Kriminaalmenetluse kulud Deniss Barantšukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa advokaat Anne Vissak. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 205,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on põhjendanud, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 205,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 205,44 eurot.
Kaitsja esitas taotluse jätta Deniss Barantšukovilt välja mõistmata kulu, mis puudutab sõidule kulutatud aega (Tartu- Jõgeva, summas 20 eurot + käibemaks 20% = 24 eurot) ja sõiduraha (TartuJõgeva-Tartu, summas 31,20 eurot + käibemaks 20% = 37,44 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kuna Deniss Barantšukov on taotlenud kaitsja määramist, on kohus määranud Deniss Barantšukovile kaitsja riigi õigusabi korras. Deniss Barantšukovile on riigi õigusabi korras õigusteenust osutanud advokaat Anne Vissak, Advokaadibüroo Sirje Must kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Õpetaja 9, Tartu. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud kohtu omavahelisest tööjaotusest ja riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdimõistetute erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdimõistetute võrdseks kohtlemiseks jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 61,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Deniss Barantšukovilt KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista 144 eurot.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.