Kriminaalasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Harju Maakohtu 03.07.2014 määrus Suleiman Dungurovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 otsuse tunnustamise ja selle täitmise lubatavaks tunnistamise kohta varade konfiskeerimise osas. Suleiman Dungurovi (ik: 36309020311) kaitsja Aleksei Smelovi määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja kriminaalasjas nr 1-14-4710 muutmata.
Harju
Maakohtu
03.07.2014
määrus
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigiprokuratuur edastas 28.05.2014 Harju Maakohtule menetlemiseks Justiitsministeeriumist saabunud Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 otsuse selle tunnustamiseks ja täitmiseks varade konfiskeerimise osas. Suleiman Dungurov on süüdi mõistetud Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 ja Helsingi teise astme kohtu 21.12.2012 otsustega ning teda on karistatud kvalifitseeritud narkokuritegude eest 8 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks mõisteti kohtuotsusega konfiskeerimisele kriminaaltulu järgmiselt: Dungurovilt solidaarselt koos Abubakaroviga, Gurbanoviga, Malõginiga, Osmajeviga ja Kallasega 20 000 eurot; Dungurovilt solidaarselt koos Abubakaroviga, Gurbanoviga, Osmajeviga, Malõginiga ja Taraniga 50 000 eurot; Dungurovilt solidaarselt koos Abubakaroviga, Gurbanoviga, Taraniga, Minaga ja Šuhtiniga 18 000 eurot.
Prokurör taotleb Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 ja Helsingi teise astme kohtu 21.12.2012 otsuste tunnustamist ja täitmist konfiskeerimise osas vastavalt Rahapesu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise Euroopa konventsioonile.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Harju Maakohus tunnistas oma 03.07.2014 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks S. Dungurovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 otsuse tunnustamise ja selle täitmise varade konfiskeerimise osas. Kohus määras: konfiskeerida S. Dungurovilt solidaarselt KarS § 831 lg 1 alusel kriminaaltulu kokku summas 88 000 eurot. Kohtumäärusega määras maakohus konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida järgmised varad: konfiskeerida KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel S. Dungurovilt Harju Maakohtu 08.06.2011 määrusega arestitud varad: kinnistu Harju maakonnas, Saku vallas, XXXXXXX külas, XXXXXXX XXX XX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX; korter asukohaga XXXXX XX/XX korter nr XX, Tallinn, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX. Kohus määras vabastada arest alt 1⁄2 kinnistust asukohaga XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX küla, Harku vald, Harjumaa. Kohtumääruse motiivides märkis maakohus, et S. Dungurovi suhtes taotleb Soome Vabariigi Justiitsministeerium Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 ja Helsingi teise astme kohtu 21.12.2012 otsuste tunnustamist ja täitmist konfiskeerimise osas vastavalt Rahapesu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise Euroopa konventsioonile. Konventsiooni artikkel 14 lõike 1 kohaselt reguleerivad artikkel 13 alusel konfiskeerimismääruse saamiseks ja täideviimiseks vajalikke toiminguid saanud osalisriigi, st antud juhul Eesti Vabariigi, seadused. Sama artikli lõike 2 kohaselt tuleb konfiskeerimisotsuse täideviimisel taotluse saanud riigil, s.o Eesti Vabariigil, arvestada üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud osalisriigi süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus. Samuti on sama artikli lõikes 5 sätestatud, et üksnes taotluse esitanud osalisriigil on õigus lahendada konfiskeerimismääruse muutmise avaldusi. Seega ei ole konventsiooni kohaselt võimalik asja sisuline arutamine ning tõendite hindamine. Selleks, et otsustada, kas Helsingi esimese astme kohtu 9.12.2011 ja Helsingi teise astme kohtu 21.12.2012 otsused varade konfiskeerimise osas kuuluvad tunnustamisele ja täitmisele, tuleb vaadelda kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleva kohtuistungi ajal kehtivat seadust, s.o kas S. Dungurovi poolt toimepandud kuriteod on kuritegudeks ka Eesti Vabariigis ning kas teo toimepanemise ajal kehtinud seadus ning käesoleval ajal kehtiv seadus võimaldab kriminaaltulu. S. Dungurov on süüdi mõistetud järgmistes kuritegudes:
1.Ajavahemikul 22.10.2010 kuni 13.11.2010 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Prantsusmaalt Soome 1000 Subutexi tabletti ja müünud need edasi.
2.Ajavahemikul 22.10.2010 kuni 21.11.2010 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Prantsusmaalt Soome 1000 Subutexi tabletti ja müünud need edasi. Kohus on tuvastanud, et eelnimetatud kahe kuriteoga on saadud kriminaaltulu 20 000 eurot.
3.Ajavahemikul 29.11.2010 kuni 07.12.2010 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Prantsusmaalt Soome 5000 Subutexi tabletti ja müünud need edasi. Kohus on tuvastanud, et eelnimetatud kuriteoga on saadud kriminaaltulu 50 000 eurot.
4.Ajavahemikul 18.12.2010 kuni 31.12.2010 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Prantsusmaalt Soome 1000 Subutexi tabletti ja müünud need edasi.
5.Ajavahemikul 28.12.2010 kuni 05.01.2011 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Prantsusmaalt Soome 1000 Subutexi tabletti ja müünud need edasi. Kohus on tuvastanud, et eelnimetatud kuritegudega on saadud kriminaaltulu 18 000 eurot.
6.Ajavahemikul 11.02.2011 kuni 6.04.2011 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Prantsusmaalt Eestisse 5580 Subutexi tabletti, mis 6.04.2011 tollikontrollis ära võeti.
7.Ajavahemikul 28.04.2011 kuni 29.04.2011 on S. Dungurov koos teiste isikutega toonud Eestist Soome 1169 Subutexi tabletti, mis avastati politsei poolt 2.05.2011. Ülalmärgitud kuriteod on kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuna S. Dungurov on saanud narkokuritegevusest märkimisväärset tulu, kuulub nimetatud tulu kui süüteoga saadud vara konfiskeerimisele. Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 kohaselt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. S. Dungurovi poolt on kriminaaltulu ära tarvitatud, mistõttu tuleb käesoleval juhul kohaldada KarS § 84 sätteid. Harju Maakohtu 8.06.2011 määrusega on konfiskeerimise tagamiseks arestitud järgmine S. Dungurovile kuuluv vara: kinnistu Harju maakonnas, Saku vallas, XXXXXXX külas, XXXXXXX XXX XX; korter asukohaga XXXXX XX/XX korter nr XX, Tallinn; 50 % ulatuses Suleiman Dungurovi ja SD ühisomandis olevast kinnistust asukohaga XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX küla, Harku vald, Harjumaa. Kriminaalmenetluse ajal, s.o 2011. a, on teostatud ka nimetatud kinnistute hindamine, vastavalt Soome kohtuotsusele on XXXXXXX külas, XXXXXXX XXX XX asuva kinnistu väärtus olnud 54 915 eurot; XXXXX XX XX/XX korter XX väärtus 22 846 eurot. Kinnistu XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX külas Harjumaal väärtuseks on hinnatud 222 885 eurot. Arvestades kahe kinnistu väärtusi ning summat, mis jääb konfiskeerimisele kuuluvast summast puudu, s.o ca 10 000 eurot, samuti arvestades XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX maja väärust, siis see ületab mitukümmend korda summat, mis võib kahe kinnistu müügist rahalise nõude täitmiseks osaliselt puudu tulla. Samas kuuluvad Soomes konfiskeeritud summad solidaarselt tasumisele. Lisaks on kinnistule XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX küla, Harku vald kohaldatud hüpoteek, tegemist on ka abikaasade ühisvaraga, mis ei ole jagatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas nimetatud kinnistu konfiskeerimine, mistõttu tuleb see aresti alt vabastada. Konfiskeerimistaotluses märgitud sõidukid Mercedes Benz, reg. nr XXX XXX, ja Nissan Patrol, reg. nr XX XXX, ei ole olnud Eestis arestitud, kuivõrd need kuulusid kolmandatele isikutele ning Euroopa arestimistunnistusest ei nähtunud kolmandatele isikutele kuuluva vara seos menetletavate kuritegudega. Seetõttu nimetatud sõidukeid ei ole arestitud. Ka on Soome kohus jätnud laiendatud konfiskeerimise taotluse nimetatud sõidukite osas rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Harju Maakohtu 03.07.2014 määruse peale esitas määruskaebuse S. Dungurovi kaitsja A. Smelov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et kohus on käesolevas määruses toiminud ebaseaduslikult, lähtudes valesti materiaalõiguse normidest. Määruskaebuse põhjendustes märgitakse, et KarS § 831 lg 1 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleva sätte eelduseks on, et vara peab olema saadud tahtliku süüteoga. Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu otsusega on kindlaks tehtud, et Suleiman Dungurov on saanud tahtliku süüteoga vara 88 000 euro näol. Juhul, kui ebaseaduslikult saadud vara on võõrandatud või ära tarvitatud, tuleb kohaldada KarS §-i 84, mis sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Harju Maakohus eksis määruses KarS § 84 tõlgendamisel. Kaebaja leiab, et „summa“ all on mõistetud normis rahalist summat, mis peaks asendama konfiskeeritava vara väärtuse. Kaebaja kinnistuid pole võimalik konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel, samuti ka KarS § 832 lg 1 alusel,
kuna on tõendatud, et vara kinnistute näol on omandatud seaduspäraselt. Veel ei saa asendada tahtliku süüteoga omandatud konfiskeeritavat 88 000 eurot kinnistutega KarS § 84 mõttes, kuna seaduses olevat sõna „summa“ tuleks tõlgendada rahalise summana ning seega saab kohus välja mõista vaid 88 000 euro suuruse summa, kuid seaduslikult omandatud kinnistuid konfiskeerida pole seaduspärane. Kaebaja võib täita selle kohustuse kas olemasolevate rahaliste vahenditega või oma vara võõrandades, toetudes täitemenetluse seadustiku 2. osa normidele (TMS § 52 jj). Kohtu poolt aadressil Harju maakond, Saku vald, XXXXXXX küla, XXXXXXX XXX XX ning XXXXX XX/XX korter nr XX, Tallinn asuva kinnistu konfiskeerimine poleks mitte ainult ebaseaduslik vaid ka äärmiselt ebaõiglane, kuna Harju Maakohtu määruses toodud hinnang kinnistu väärtusele on väiksem, kui selle tegelik turuhind. Nimelt on Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ eksperthinnanguga nr 1356/0714 KL 07.07.2014 hinnatud korteri XXXXX XX XX/XX korter nr XX väärtuseks 44 000 eurot, mis on ligi kaks korda suurem kohtu poolt antud hinnangule (22 846 eurot). Sellega tuleks arvestada välja mõistetava 88 000 euro tasumisel (määruskaebusele lisatud eksperthinnang nr 1356/0714 KL). 02.09.2005 sõlmiti abielu Suleiman Dungurovi ning SD vahel (määruskaebusele lisatud abielutunnistus XX XXXXXXX). 11.12.2007 koostas ja tõestas Tallinna notar Annika Kuimet XXXXXXX XXX XX kinnistu müügilepingu ja sellega kaasas käiva asjaõiguslepingu. Lähtuvalt perekonnaseaduse §-st 25 lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning muud varalised õigused. Suleiman Dungurovile kuulub sellest kinnistust 50 %-line mõtteline osa ning kohus peaks sellega arvestama samamoodi, nagu tehti XXXXXX XXX X asuva kinnistuga. Samuti on kohtumääruses toodud XXXXXXX XXX XX kinnistu väärtus oluliselt väiksem selle reaalsest turuhinnast. Nimelt on 07.07.2014 Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ eksperthinnanguga 1357/0714 KL hinnatud kinnistu väärtuseks 123 000 eurot, samas kohus leidis, et XXXXXXX XXX XX väärtus on 54 915 eurot. 50 %-line mõtteline osa XXXXXXX XXX XX kinnistust on väärtuses 61 500 eurot. Ka sellega tuleks arvestada 88 000 euro suuruse kohustuse täitmisel (määruskaebusele lisatud eksperthinnang 1357/0714 KL). Määruskaebuse esitaja S. Dungurov ja tema kaitsja soovivad määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 6. augusti 2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele vastavalt KrMS § 390 lg-le 3 kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 15. augustini 2014.
PROKURÖRI SEISUKOHT
5.Riigiprokurör Eve Oleski poolt Ringkonnakohtule esitatud seisukohtades märgitakse, et KrMS § 480 kohaselt on välisriigi kohtuotsuse täitmisel ja tunnustamisel kaitsjaks advokaat. Määruskaebuse esitaja esindaja näol ei ole tegemist advokaadiga, mistõttu määruskaebuse esitaja Andrei Smelov ei saa Sulieman Dungurovit määruskaebemenetluses esindada ning määruskaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud määruskaebus kuulub siiski läbivaatamisele, ei nõustu Riigiprokuratuur määruskaebuses toodud seisukohtadega ning palub määruskaebuse jätta rahuldamata. Määruskaebuses leitakse, et Harju Maakohus on eksinud KrMS § 84 tõlgendamisega. Samuti leiab kaebaja, et S. Dungurovile kuuluvaid kinnistuid pole võimalik konfiskeerida karS § 831 lg 1 ega KarS § 832 lg 1 alusel, kuna kinnistud on omandatud seaduspäraselt ning tahtliku süüteoga saadud omandatud konfiskeeritavat vara summas 88 000 eurot ei saa asendada kinnistutega KarS § 84 mõttes. Harju Maakohtus pole kunagi olnud vaidlust selles, kas S. Dungurovile kuuluv kinnistu asukohaga XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX küla, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja korter asukohaga XXXXX XX XX/XX-XX, Tallinn on saadud kuritegelikul teel või kuritegelike vahendite arvelt. Harju
maakohus S. Dungurovi vara arestimisel 08.06.2011 ega ka Soome Vabariigi kohtud ei ole tuvastanud, et eelnimetatud kinnisvara oleks olnud soetatud kuritegelikest vahenditest. Samuti pole Harju Maakohus 3.07.2014 määruses kinnistu XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX küla, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja korteri asukohaga XXXXX XX XX/XX-XX, Tallinn (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) konfiskeerimisel lähtunud KarS § 832 lg 1 sätetest, kuivõrd ei ole leidnud tuvastamist, et nimetatud varad oleks saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. S. Dungurovilt on Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 9.12.2011 ja Helsingi teise astme kohtu 21.12.2012 otsustega välja mõistetud kriminaaltulu solidaarselt teiste süüdimõistetutega kokku summas 88 000 eurot. Eelnimetatud summa kui kriminaaltulu kuulub konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel ning kuna see oli otsuse tegemise ajaks ära tarvitatud, siis konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeriti S. Dungurovile kuuluv vara - korter XXXXX XX XX/XX-XX, Tallinnas ning kinnistu XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX küla, Saku vald, Harju maakonnas (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX). Ekslik on kaitsja seisukoht nagu peaks KarS § 84 kohaldamisel olema tõendatud, et asenduskorras äravõetud vara peab olema saadud süüteo tulemusena. KarS § 84 eesmärgiks on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist (RKKKo 3-1-1-4-11 p 8 jj). Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu (RKKKm 3-1-1-1-12). KarS § 84 korras on võimalik konfiskeerida igasugust süüdlasele kuuluvat vara, millel on materiaalne väärtus. Kaebaja märgib, et võib olemasolevate rahaliste vahenditega või oma vara võõrandades täita temale pandud kohustuse. Riigiprokuratuurile jääb arusaamatuks, milliste olemasolevate legaalsete rahaliste vahendite arvelt nimetatud nõue täidetakse. Helsingi esimese astme kohus on varade konfiskeerimisotsuse teinud 9.12.2011 ning konfiskeerimisele kuuluvat summat on 21.12.2012 Helsingi teise astme kohus vähendanud. Konfiskeerimisele kuuluvat summat oli võimalik S. Dungurovil vabatahtlikult hüvitada ajani, mil Soome Vabariigi kohtuotsus saadeti täitmiseks Eesti Vabariigile. Maksu- ja Tolliameti andmetel on S. Dungurovi tulu 2009. aastal olnud pärast tulumaksu mahaarvamist 23 365 EEK, aastatel 2010-2013 pole ta aga tuludeklaratsiooni esitanud ning puuduvad andmed temale tehtud väljamaksete kohta. S. Dungurovi abikaasa SD, ik XXXXXXXXXXX, sissetulekud 2010. aastal pärast tulumaksu maharvestamist olid 11 260 EEK ning alates 2011. aastast puuduvad andmed temale tehtud väljamaksete kohta. Seega jääb arusaamatuks, milliste legaalsete sissetulekute arvelt saaks S. Dungurov temalt välja mõistetud rahasummat tasuda. Samuti tekitab küsimusi, milliste legaalsete sissetulekute arvelt on parendatud kinnistut asukohaga XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX küla, Saku vald, Harju maakond (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX). Eelnimetatud kinnistule seati arest 8.06.2011 määrusega, vastav määrus anti Riigiprokuratuuri poolt 9.06.2011 allkirja vastu üle S. Dungurovi kaitsjale Anatoli Jaroslavskile. Nimetatud kohtumäärust ei vaidlustatud ja kohtumääruse olemasolust oli teadlik S. Dungurov ning eeldatavasti kaitsja kaudu ka tema abikaasa SD. Ometi on vastavalt määruskaebusele lisatud hindamisaktile kinnistul teostatud ajal, mil selle suhtes oli kohaldatud aresti, parendustöid (õnneks küll kinnistu väärtuse tõstmiseks). Väidetavalt algasid need 2010. aastal, samal ehitusluba ehitise laiendamiseks saadi alles 8.02.2013 ja ehitamise alustamise teatis on väljastatud 4.04.2013, s.o ajal, kui kinnistu oli arestitud. Kohtuistungi ajal polnud parendustööde tegemine prokuratuurile ega kohtule teada ning nimetatud asjaolu ei avaldanud
kohtuistungil ka S. Dungurov ise. Kohus lähtus otsuse tegemisel kinnistute arestimisel teostatud hindamisest. Lisaks tuleb märkida, et ka hindaja on märkinud, et hinnatavale varale on turuväärtus leitud eeldusel, et keelumärge Soome Vabariigi kasuks on kustutatud. Konfiskeeritud vara hinnatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 alusel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Mis puutub määruskaebuse esitaja väitesse nagu kuuluks 50 % XXXXXXX XXX XX kinnistust SD-le nagu ka XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX külas, Harku vallas, Harjumaal olev kinnistu, siis tuleb märkida, et XXXXXX XXX X kinnistu oli abikaasade ühisomandis ning vastav kanne oli tehtud ka kinnistusraamatusse. XXXXXXX XXX XX kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmetel Suleiman Dungurov. Riigiprokuratuur ei tuvastanud vara arestimisel, et Suleiman Dungurovil oleks tehtud abieluvaralepingut. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 2 kohaselt on kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega või väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud vara valitsejaks konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus. Sama korra § 3 kohaselt võõrandab maavalitsus konfiskeeritud vara riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, mitte ei realiseeri konfiskeeritud vara isik, kellelt see konfiskeeritakse, või tema pereliikmed. Samas ei saa pidada kaitsja poolt esitatud hinnangut usaldusväärseks, sest näiteks XXXXX XX XX/XX korteris on väidetavalt hindamisakti alusel teostatud parendustööd 6-7 aastat tagasi, seega pole pärast korteri arestimist mingit remonti teostatud, mis tõstaks korteri hinda. Ometi on 2011. aastal korteri väärtuseks hinnatud 22 846 eurot. Kuigi kinnisvara hinnad pole vahepealsete aastatega kinnisvaraturul tõusnud, on määruskaebusele lisatud hindamisaktis määratud turuväärtuseks 44 000 eurot, mis pole usaldusväärne ning võib olla tehtud kallutatuna tellija soovist näidata hinda kõrgemale tegelikkusest ja seeläbi taotleda kinnisvara aresti alt vabastamist. Tuleb märkida sedagi, et tänaseni ei ole varasemate välisriigi kohtuotsuste täitmisel konfiskeeritud kinnisvara suudetud realiseerida turuhinnaga, vaid maavalitsus on suutnud need realiseerida poole väiksema turuhinnaga. Seisukohale on lisatud Maksu- ja Tolliameti andmed S. Dungurovi ja SD sissetulekute kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Prokuröri seisukohas leitakse, et kuivõrd KrMS § 480 kohaselt on välisriigi kohtuotsuse täitmisel ja tunnustamisel kaitsjaks advokaat, kuid määruskaebuse esitaja S. Dungurovi esindaja Andrei Smelovi näol ei ole tegemist advokaadiga, mistõttu ta ei saa S. Dungurovit määruskaebemenetluses esindada, siis tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus prokuröriga ei nõustu. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine toimub kohtuistungil, millest võtavad osa prokurör ja advokaat. Toimiku materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu istungil, kus arutati S. Dungurovi suhtes tehtud Soome Vabariigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise lubatavaks tunnistamist varade konfiskeerimise osas, osales S. Dungurovi kaitsjana vandeadvokaat. Seega on käesoleval juhul täidetud KrMS § 480 nõue, et välisriigi kohtuotsuse täitmisel ja tunnustamisel on kaitsjaks advokaat. Seadus ei näe ette seda, et esimese astme kohtu määruse peale oleks õigus ringkonnakohtule määruskaebust esitada üksnes advokaadi vahendusel. Seega on määruskaebemenetluses õigus puudutatud isikut esindada ka muul õigusteadmistega isikul kohtu loal. Seetõttu kuulub S. Dungurovi kaitsja A. Smelovi poolt esitatud määruskaebus ringkonnakohtu poolt määruskaebemenetluse korras läbivaatamisele.
7.Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse läbi, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus ei ole vastuolus seadusega ja puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel. Käesolevas asjas on Soome Vabariik esitanud Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni alusel Eesti Vabariigile rahvusvahelise õigusabitaotluse Soome Vabariigi kohtuotsuse - Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 ja Helsingi teise astme kohtu 21.12.2012 otsuse - tunnustamiseks ja täitmiseks kriminaaltulu konfiskeerimise osas. Rahvusvahelise õigusabitaotluse esitanud välisriigile abi osutamisest keeldumise KrMS §-des 436 ja 477 sätestatud aluseid ei ole maakohus käesolevas asjas tuvastanud ja niisuguseid aluseid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus on õigesti leidnud, et otsustamaks, kas Soome Vabariigi kohtuotsus varade konfiskeerimise osas kuulub tunnustamisele ja täitmisele, tuleb vaadelda seda, kas S. Dungurovi poolt toimepandud kuriteod on kuritegudeks ka Eesti Vabariigis ning kas teo toimepanemise ajal kehtinud seadus ning käesoleval ajal kehtiv seadus võimaldab kriminaaltulu konfiskeerimist või laiendatud konfiskeerimist kohaldada. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et S. Dungurovi poolt toimepandud kuriteod on kuritegudeks ka Eesti Vabariigis ning kuritegude eest, milles on S. Dungurov Soome Vabariigis süüdi mõistetud, on Eesti Vabariigis võimalik varade laiendatud konfiskeerimine.
8.Vaidlustatud 03.07.2014 kohtumäärusega on Harju Maakohus KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel otsustanud tunnistada välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks. Tegemist on Soome Vabariigi kohtu poolt langetatud kriminaaltulu konfiskeerimisotsuste täitmisele pööramisega. Vara on Soome Vabariigi poolt Eesti Vabariigile Euroopa Liidu vara või tõendite arestimise otsuste täitmise raamotsuse alusel esitatud arestimistaotluse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 8.06.2011 määrusega järgnevalt: kinnistu Harju maakonnas, Saku vallas, XXXXXXX külas, XXXXXXX XXX XX; korter asukohaga XXXXX XX/XX korter nr XX, Tallinn; 50 % ulatuses Suleiman Dungurovi ja SD ühisomandis olevast kinnistust asukohaga XXXXXX XXX X, XXXXXXXXXX küla, Harku vald, Harjumaa. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara suhtes on maakohus aga kohaldatud KarS §-i 84, s.o konfiskeerimise asendamist, ja seda Soome kohtu poolt konfiskeeritud kriminaaltulu asendamiseks. Seejuures on alusetu ja põhjendamatu kaebaja väide, et Harju Maakohus eksis määruses KarS § 84 tõlgendamisel. Kaebaja leiab, et „summa“ all on mõistetud normis rahalist summat, mis peaks asendama konfiskeeritava vara väärtuse ja seaduses olevat sõna „summa“ tuleks tõlgendada rahalise summana ning seega saab kohus välja mõista vaid 88 000 euro suuruse summa, kuid seaduslikult omandatud kinnistuid konfiskeerida pole seaduspärane. Kohtukolleegium märgib, et käesolevas asjas kuulub tunnustamisele ja täitmisele Soome Vabariigi kohtuotsus kriminaaltulu konfiskeerimise osas. Juhul, kui aga süüteoga saadud vara äravõtmine pole enam võimalik (nagu käesolevas asjas ka on), siis näebki seadus (KarS § 84) ette konfiskeerimise asendamist. Vastavalt KarS §-le 84, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Antud juhul ongi selleks süüteoga omandatud varaks (mille äravõtmine pole enam võimalik) kriminaaltulu. Selle kriminaaltulu on Soome Vabariigi kohus konfiskeerinud ning maakohus on seda Soome kohtu otsust nüüd ka tunnustanud. Maakohtu poolt välja mõistetud summaks aga on konfiskeeritud vara realiseerimisest saadav summa. Ka ei ole seejuures vastuolu nõudega, et väljamõistetud summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kuivõrd Soome kohtu poolt isikult konfiskeeritud kriminaaltulu summa on suurem summast, mida on võimalik antud vara realiseerimisest saada.
9.Kaebaja vaidlustab kohtumäärust ka põhjendusel, et arestitud on kolmandale isikule, so S. Dungurovi abikaasale, kuuluv vara. Selles osas märgib kohtukolleegium, et Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-94-13 punktis 9 asunud seisukohale, et “Tuginedes muu hulgas Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 väljendatud seisukohtadele, leidis kriminaalkolleegium 10. mai 2013. a määruses asjas nr 3-1-1-49-13, et kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks ehk keelumärke kustutamiseks või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist.” Eeltoodust lähtudes ei anna kaebaja väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
10.Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 03.07.2014 määruse muutmata.
Orvi Tali
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Osaliselt tühistatud Riigikohtu 08.06.2015 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a määrus osas, millega otsustati:
1.1.konfiskeerida Suleiman Dungurovilt solidaarselt KarS § 831 lg 1 alusel 88 000 (kaheksakümmend kaheksa tuhat) eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 2);
1.2.konfiskeerimise täitmiseks realiseerida Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega Suleiman Dungurovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel arestitud kinnistu Harju maakonnas Saku vallas XXXXXXX külas, Xxxxxxx XX (katastritunnus YYYYY:YYY:YYYY) ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuv korter nr XX (katastritunnus ZZZZZ:ZZZ:ZZZ) (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
2.Mõista Suleiman Dungurovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja 88 000 (kaheksakümmend kaheksa tuhat) eurot.
3.Punktis 2 nimetatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks seada kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelata Suleiman Dungurovil käsutada Harju maakonnas Saku vallas XXXXXXX külas Xxxxxxx XX asuvat kinnistut (katastritunnus YYYYY:YYY:YYYY) ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuvat korterit nr XX (katastritunnus ZZZZZ:ZZZ:ZZZ).
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.