Kohtulahend

XXXXXXXX;

nad lõid korduvalt kolmekesi samaaegselt O. P’it rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Peksmise tulemusel tundis O. P füüsilist valu ning talle tekitati kehavigastusi (parema silmakoopa luude murd ja ninamurd, verevalumid). KarS § 121 järgi mõisteti S.B süüdi kahes episoodis, mis olid järgnevad: 08.07.2012.a kella 23:00 ajal pani ta koos JS Harjumaal Kose vallas P külas koolimaja ja noortekeskuse juures toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et JS lõi TS vähemalt kolm korda rusikaga näopiirkonda ning S.B lõi üks kord TS jalaga vastu T. S jalga, põhjustades kannatanu kukkumise. Seejärel lõid JS ja S.B maas lamavat TS korduvalt rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, tekitades T. S’ile füüsilist valu ning huule ja suuõõne lahtise haava. 22.07.2012.a kella 18:00 ajal lõi ta Harjumaal Kose vallas Ravila alevikus Ravila maanteel BS korduvalt rusikaga näopiirkonda. Seejärel üritas ta BS pikali rebida, ent kannatanu ei kukkunud. Seejärel haaras S.B B. S parema käega kaela ümbert kinni, pigistas B. S kaelast ning lükkas ta pikali. Seejärel, olles maas lamaval B. S’il jalgadega kõhu peal, võttis S.B B. S’il ühe käega kõri ümbert kinni ja surus kannatanu kõrisõlmele selliselt, et kannatanul oli raske hingata. B. S tundis S.B löökide ning kõrist pigistamise tõttu füüsilist valu ning tal tuvastati kaela eesmisel pinnal, üla- ja alahuule limaskestal pindmised marrastused. Samuti rebis S.B ründe ajal katki B. S’i jope ning kahjustas tema mobiiltelefoni iPhone. Kohus leidis, et riikliku süüdistaja taotletud karistusmäär vastab S.B süüle, õiguskorra huvidele ning mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuritegude asjaolude ja S.B rolli tõttu talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ei saa aga tema puhul piirduda tingimisi karistusega KarS § 73 alusel, vaid ta tuleb allutada maksimaalse pikkusega käitumiskontrollile. Kohus lisas, et kõigi kolme kuriteoepisoodi puhul oli S.B tunnistajate või kannatanute sõnul kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. KarS § 263 jägi kvalifitseeritava episoodi toimepanemise järgselt fikseeriti S.B joove 1,0 mg/l. Sellest tulenevalt määras kohus S.B-le KarS § 75 lg 2 p 2 ette nähtud lisakohustuse – mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume.

3 (5)

käitumisest õiged järeldused ega pane enam kuritegusid toime. S.B on olemas kindel eluja töökoht ning vastavalt ka kindel sissetulek. Kohus kohaldas S.B suhtes rangemat karistust kui seda taotles prokurör. Kuigi kohus ei ole karistuse kohaldamisel seotud prokuröri taotlusega, tuleb arvestada, et ka prokurör arvestas oma taotluse puhul süüdlase isikuga ja kuriteo toimepanemise asjaoludega ning prokuröri hinnangul ei olnud vajadust kohaldada S.B suhtes maksimaalset katseaega. Sellest tulenevalt taotleb apellant, et tema suhtes kohaldataks 3 aastase katseaja asemel 18-kuulist katseaega. Veel leiab S.B, et talle katseajaks pandud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ei ole põhjendatud ja tuleks tühistada. Oma seisukohta põhjendab apellant sellega, et teda ei ole ei alkoholi ega narkootikumide tarvitamise eest väärteokorras karistatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.1 KarS § 74 lg 3, mille kohaselt määratakse vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel katseajaks 18 kuud kuni 3 aastat, ei täpsusta, millistest asjaoludest katseaja pikkus sõltub. Need asjaolud tulenevad aga KarS § 74 lg-st 1, mille kohaselt arvestab kohus vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. S.B isikuga seotud asjaolusid (süüdistatav on noor, ta on asunud tööle, kuriteo toimepanemisest on möödunud märkimisväärne ajavahemik ning selle ajavahemiku jooksul ei ole ta uusi 4 (5)

õigusrikkumisi toime pannud) on maakohus nimetanud just sellistena, mis annavad alust karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks, s.o tegemist on S.B kasuks rääkivate asjaoludega. Katseaja pikkust põhjendas kohus kuritegude asjaoludega ning S.B rolliga nende toimepanemisel. Ka ringkonnakohus nendib, et S.B pani suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul toime mitu samaliigilist kuritegu ning KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava grupiviisilise kuriteo puhul oli S.B algataja. Seega on S.B süü pigem suur. Samas on isiku süü suurus KarS § 56 lg 1 kohaselt tooniandev karistuse mõistmisel, s.o karistusliigi ja määra valikul. Seega näitab kohtu hinnangut isiku süü suurusele talle mõistetud karistuse raskus. Maakohus S.B-le mõistnud karistused, mis jäävad tunduvalt alla nende kuritegude eest ettenähtud sanktsioonide keskmise määra, ning ka mõistetud liitkaristus on pigem kerge. Kohus küll suurendas mõistetud karistustest raskemat, kuid ei liitnud mõistetud üksikkaristusi täies ulatuses. Arvestades seda, et katseaja pikkust on kohus põhjendanud üksnes kuriteo asjaoludega, mis omavad määravat tähendust ka karistusliigi ja määra valikul, ei saa pidada maksimaalse pikkusega katseaega mõistetud karistuse suhtes proportsionaalseks. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus määras KarS § 74 lg 3 alusel S.B katseaja pikkuseks 3 aastat. Arvestades eespool nimetatud kuritegusid iseloomustavaid asjaolusid ei pea aga ringkonnakohus põhjendatuks minimaalse seaduses sätestatud pikkusega katseaja kohaldamist, vaid määrab katseaja tähtajaks 2 aastat. 5.2 Täiesti põhjendamatuks peab ringkonnakohus aga apellandi taotlust tühistada tema suhtes keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume. Apellatsioonis esitatud argument, mille kohaselt ei ole S.B väärteokorras alkoholi või narkootikumide tarvitamise eest karistatud, ei ole asjassepuutuv. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta vastava keelu kohaldamist põhjendatuks peab – kõigi kolme kuriteoepisoodi puhul oli R. kukk tunnistajate või kannatanute sõnul kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. Sellest võib järeldada, et alkoholijoobes olles võib S.B panna toime vägivallakuritegusid, mistõttu on igati põhjendatud talle katseajaks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu panemine.

/allkirjastanud digitaalselt/

/allkirjastanud digitaalselt/

/allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Orvi Tali 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.