Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26.08.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5495
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.G , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.11.2013 ja lõpp 18.03.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada G.G tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 18.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata tema katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada G.G suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end Töötukassas arvele; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Välja mõista G.G-lt menetluskuluna riigituludesse 147 eurot 20 senti kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700009246. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 147,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu G.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. G.G vabastada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.G-le ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.07.2014.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 18.11.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5495 tunnistati G.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.05.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 16 (kuusteist) päeva ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud, millest arvati maha osaliselt ära kantud karistus. Lõplikuks sanktsiooniks kujunes liitkaristus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistusaega arvestati Tartu Maakohtu kohtuotsuse kuulutamisest alates 18.11.2013, kohtuotsus jõustus 12.12.2013.a. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava G.G vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung G.G taotles kohtuistungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav märkis, et tahab end vabanemise korral Töötukassas arvele võtta ja edaspidi oma ndada kutseharidus. Kutsehariduse omandamine jäi vanglas pooleli, sest see on tema jaoks raske, kinnipeetaval oli soov kutseharidus küll omandada, kuid selleks polnud võimalust. Omandatav amet võiks olla keevitaja eriala. Kinnipeetav avaldas, et tal on 80% töövõime kaotus vaimse puude tõttu, vaimne puue seisneb närvisüsteemi probleemides, millega toimetulemiseks kasutab medikamente. Võimalik vabanemisjärgne elukoht on vanemate juures. G.G kinnitab, et on teadlik võimalikust vabanemisjärgsest katseajast pikkusega üks aasta ja on valmis katseajaks talle pandud kohustusi täitma.
G.G kinnitab ka, et sai vanglas oma õppetunni ning enam ta seadust ei riku. Kriminaalse taustaga suhtlusringkonnas ta enda jaoks enam negatiivset mõju ei näe ja lubab edaspidi õiguskuuleka käitumise kasuks, sest vanglakogemus mõjus talle väga raskelt. Kinnipeetav selgitas, et reaalse vangistuse kandmine tekitas temas stressi, mida on asunud pooleks aastaks antidepressantidega ravima. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalabiprogramme, millest oma sõnul palju juurde õppinud, sh emotsionaalse tasakaalu osas. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, leides, et isiku varasemad karistuse asendamised ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole soovitud eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkub kuritegude toimepanemine. Kinnipeetav on varem katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Prokurör leiab ka, et karistuse tingimisi täitmisele mittepööramine ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole niivõrd erineva iseloomuga, et süüdimõistetu osas ei peaks tegema ühesuguseid järeldusi. Kaitsja leiab, et reaalne vangistus on kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kaitsja avaldab lootust, et kui isik täidabki tema poolt antud lubadusi, siis ehk saab noormehest asja. Lisaks leiab kaitsja, et kuna karistusaja lõpuni on jäänud seitse kuud ja seadusjärgse katseaja minimaalne pikkus on üks aasta, siis on võimalik kinnipeetava tervist vähem koormates saavutada paremaid karistuse eesmärke. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et G.G saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav G.G on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaega vabastamise sätete kohaldamise raskuskese lasub materiaalsete eelduste täidetusel. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et eeltoodud materiaalseid eeldusi tuleb hinnata nende kogumis ega ühele, näiteks seaduses esmalt nimetatud eeldusele ei saa omistada teiste hulgas suuremat tähendust. Kohus leiab, et kinnipeetav G.G-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kohtuistungil kinnipeetava küsitlemisel selgus, et isik on motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama. Ta on esmakordsest reaalse vangistuse kogemusest eelduslikult vajalikul määral õppinud. Materjalidest nähtub, et isik ul ei ole vangistuse jooksul toime pandud distsiplinaarrikkumiste eest kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul on saavutatud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid ja isiku võib positiivse eripreventsiooni liiga vähest mõju kartmata edasise karistuse kandmisest vabastada. Käitumiskontrolli aja jooksul saab kinnipeetava puhul jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski, mis on oluline eeldus tema edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 18.03.2015. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega.
Vabastades kinnipeetava vangistusest käeoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja lisakohustuste panemisega. Kohus ei soostu prokuröriga selles, et varasema karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise järel ebaõnnestunud kriminaalhoolduse kogemus on üheselt aluseks võetav karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel, käesoleval juhul on kinnipeetav G.G reaalse vangistuse ja sellega kaasnevate stressirohkete seisundite kogemus, mis koostoimes närvisüsteemi häirete olemasoluga annavad kohtule alust hinnata kinnipeetava karistuse eesmärgid täidetuks, tema edasine normist hälbiv käitumine vähetõenäoliseks. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et G.G kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 4 ls 1 kohaselt ärakandmata karistusaja pikkus, kuid mitte vähem kui üks aasta. G.G karistusaja lõpuni on kuus kuud ja kolm nädalat, seega on katseaja pikkuseks üks aasta.
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.