Kohtulahend

2 (6)

1-14-2140

Kohtuistungil uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud. 19.12.2013. a kella 19.30 paiku läks kannatanu V. K. koera haukumise tõttu oma elukohas Põlva maakonnas xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul – välistrepile ning sai ootamatult löögi pähe, millest tingituna hakkas tal pea ringi käima. Peale taskulambi toomist nägi V. K. trepil katkise katusega lindude söögimaja koos varrega, mis oli varem asunud suure toa akna juures, s.o trepist umbes 3 m kaugusel. Minnes juhtunust teatama abikaasale L. P. , kes elas maja teises otsas, kuulis kannatanu õues kellegi samme ja mõne aja pärast ka süüdistatav G.M-i häält. Hetk hiljem hakkas G.M teda vastu käsi, jalgu ja selga kõva esemega peksma, mille tagajärjel tundis ta tugevat valu. Samal ajal oli tulnud kannatanu ja süüdistatava lähedale tunnistaja L. P. . Viimase pealambi valgustuse foonil märkas V. K. süüdistatava käes keppi ja sellega tema pea suunas tehtavat lööki. Löögi kaitseks pani kannatanu ette oma parema käe, mis sai sellest vigastada. Ajal, kui süüdistatav räuskas L. P. , kutsus V. K. telefoni teel välja politsei. Kannatanu pöördus valu ja vigastuste tõttu arsti poole järgmisel päeval. Eelmärgitud asjaolud on tõendatud eelkõige kannatanu V. K. ja tunnistaja L. P. kohtus antud ütlustega. Tunnistaja L. P. kinnitas kohtule, et koera haukumise ja ulgumise peale tuli ta majast välja ning kuulis mõne aja pärast löögisarnaseid mütsatusi. Kui ta peaküljes oleva kandelambi sisse lülitas, siis nägi õues süüdistatavat puust kepi või toikaga (läbimõõt umbes 3 cm ja pikkus vähemalt meeter) kannatanule jalgade pihta löömas. Samuti kinnitas L. P. , et süüdistatav lõi kannatanut sama tokiga veel vastu kätt. Ka sai ta V. K. teada, et mõni hetk enne seda oli süüdistatav teda löönud mingi asjaga vastu pead. Sellel õhtul oli suure toa akna alt võetud lindude söödimaja koos varrega ja toodud trepile ning selle katus oli osaliselt katki. Seega saab V. K. ja L. P. ütlustest järeldada, et süüdistatav lõi esmalt kannatanut trepipeal suure toa akna alt võetud lindude söögimajaga, mille küljes oli metallist vars. Sellist järeldust kinnitab usutavalt fotole (tl 27) jäädvustatud lindude söögimaja konstruktsioon ja selle paigaldamismehhanism ning asjaolu, et trepile jäänud lindude söögimaja katus oli osaliselt saanud kahjustada. Järgnevaid lööke sooritas süüdistatav vastu kannatanu selga, jalgu ja käsi tuvastamata päritoluga puust kepiga, sest lindude söögimaja juures olev metallist vars asus sel ajal maja trepil. Kuigi V. K. ja L. P. on hinnanud varasemaid suhteid süüdistatavaga viletsaks, ei ole sellele vaatamata mingit põhjust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. V. K. ja L. P. ristküsitlemisel antud ütlused on oluliste vastuoludeta, sisult kokkulangevad ja eluliselt usutavad ning vastavuses tunnistajate O. K. ja U. P. kohtus antud ütlustega ning teiste asjas uuritud kirjalike tõenditega. Nii nähtub tunnistajate O. K. ja U. P. ristküsitlemisel antud ütlustest, et 19.12.2013. a õhtul sõitsid nad kutse peale L. P. majapidamise juurde, kus oli süüdistatav G.M alkoholijoobeseisundis. Viimasel olid tugevad koordinatsioonihäired ja kõrval poolik viinapudel. Süüdistatav karjus, ajas seosetut juttu ning tuli paigutada kainenemisele. Ka kinnitas tunnistaja O. K. , et kannatanu ütlustest selgus, et viimasele oli G.M löönud. Kohus loeb tunnistajate O. K. ja U. P. ütlused kohtus usaldusväärseteks, sest need on vastavuses ka patrullilehe (tl 28-29), G.M-i kainenemisele toimetamise ja tema joobeseisundi kontrollimise protokollidega (tl 30, 31), samuti helisalvestise ja selle vaatlusprotokolliga (tl 66-67, 68). V. K. ütlusi, et järgmisel päeval pöördus ta valude tõttu arsti poole, kinnitavad veel L. P. ütlused ning haigla tõend (tl 32) ja väljavõte ambulatoorsest kaardist (tl 34-35). Eelnimetatud kirjalikud tõendid kinnitavad, et kannatanu pöördus 20.12.2013. a Põlvas kirurgi vastuvõtule

3 (6)

1-14-2140

seoses sellega, et 19.12.2013. a oli naabrinaine teda kepiga peksnud vastu kätt ja selga. Kannatanu paremal käel I metakarpaali piirkonnas sedastati verevalum 2x4 cm ning tal diagnoositi pindmine randme ja käevigastus. Seega kinnitavad helisalvestis, kannatanu ja tunnistajate ütlused, patrullileht, isiku kainenemisele toimetamise ja joobeseisundi kontrollimise protokollid ning Maa-ameti kaardiserveri väljavõtted (tl 43, 44) kogumis veenvalt, et 19.12.2013. a õhtul oli G.M tulnud alkoholijoobeseisundis kinnistu xxxxxx majapidamise juurde, kus lõi V. K. maja välistrepil varre otsa kinnitatud lindude söögimajaga vastu pead ning seejärel majast umbes 20 m kaugusel tuvastamata päritoluga puust kepiga (läbimõõt 3 cm ja pikkus vähemalt meeter) vastu selga, jalgu ja käsi. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et trepil vastu pead saadud löögist käis tal pea ringi ning sellest tekkis halb enesetunne ja iiveldus. Asjaolu, et kannatanu kaebas halba enesetunnet, oli näost pärast valge ja oksendas, on kohtule kinnitanud ka L. P. . V. K. ja tunnistaja L. P. ütlustest järeldab kohus, et linnumaja ja selle varrega saadud löögist vastu pead sai kannatanu tõenäoliselt kerge peapõrutuse. Eluliselt usutav on, et taolise kõva tömbi esemega sooritatud löök vastu pead, oli piisavalt tugeva löögijõuga ja see põhjustas kannatanule ka füüsilist valu. Kohus ei kahtle kannatanu ütlustes ka selles, et kepiga vastu selga ja jalgu saadud korduvad löögid põhjustasid talle füüsilist valu. Fakti, et süüdistatav lõi kannatanut kepiga korduvalt on tunnistanud ka L. P. . Üldtuntud on asjaolu, et kepiga korduvalt vastu selga ja jalgu löömine põhjustab inimesele füüsilist valutunnet selga. V. K. ja L. P. ning väljavõte ambulatoorsest kaardist kinnitavad usaldusväärselt, et süüdistatava kepilöökidest vastu kannatanu kätt sai viimane parema käe pindmise randme ja käevigastuse. Eluliselt on usutav, et sellise tervisekahjustuse tekitamisega kaasnes kannatanul ka füüsiline valutunne. Süüdistatava G.M-i ütlused, et ta ei ole 19.12.2013. a õhtul üldse naaberkinnistul (xxxxxx) viibinud, teda peksti kannatanu ja viimase abikaasa poolt xxxxx kinnistul, s.o enda majapidamise juures, ning L. P. tegevuse tagajärjel kaotas teadvuse, loeb kohus mitteusaldusväärseks ning ümberlükatuks eelpool nimetatud tõenditega. Süüdistatava ütlused, et teda peksid xxxxx kinnistul V. K. ja L. P. ning viimase vägivalla tagajärjel kaotas ta teadvuse, on vastuolus ka tema enda varasemate väidetega. Nii on süüdistatav pöördunud 20.12.2013. a arsti poole (tl 39-40) seoses valuga vasaku põlve siseküljel ning teatanud, et keegi naine oli teda eelmisel õhtul kodus tõuganud. Sellele järgnevalt on süüdistatav pöördunud perearsti vastuvõtule 23.12.2013. a (tl 41) seoses sellega, et naabrid lõid teda 18. või 19. detsembril tüli käigus raudesemega, ning lisaks vasaku põlve tursele ja verevalumile kaebas ta valu nimme piirkonnas. Seega on süüdistatav 20. ja 23.12.2013. a esitanud erinevaid kaebusi tervisekahjustuste ja nende saamise kohta, kusjuures ühelgi korral ei ole ta väitnud arstile midagi kõige olulisema - teadvuse kaotuse - kohta. Kannatanu ja tunnistajate ütluste ning helisalvestisega on usaldusväärselt tõendatud, et 19.12.2013. a õhtul oli süüdistatav teadvusel. Järelikult saab süüdistatava väiteid tema peksmise ja teadvusekaotuse kohta lugeda tavaliseks väljamõeldiseks, kuna neil puudub reaalne alus. Analoogilist seisukohta on väljendanud politsei 26.03.2014. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (tl 62-65), kui kontrollis süüdistatava kaebusi 19.12.2013. a sündmuse toimumise kohta. Nagu eelnevalt juba märgitud oli süüdistatav sel õhtul sisuliselt raskes alkoholijoobes, mistõttu ta suure tõenäosusega ei pruugi täpselt mäletada kõiki sooritatud tegusid ega toimunud sündmusi. Süüdistatava alkoholijoobeseisundit 19.12.2013. a õhtul on kinnitanud ka ekspert K. A. ambulatoorses kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis (tl 45-50). Samuti on süüdistatava joobeseisundi tuvastamisel politseiametnik täheldanud, et kontrollitav ei mäleta kõiki viimase

4 (6)

1-14-2140

24-tunni sündmusi (tl 31). Kuna alkoholijoobest tingituna oli G.M koordinatsioon väga tugevasti häiritud ning ta oli sellises seisundis pimedas tulnud vähemalt 119 m meetri kaugusel asuva naabermaja juurde (tl 43), siis on tõenäoline ja eluliselt usutav, et ta võis liikumisel komistada ja kukkuda ning ise vigastada oma vasakut põlve ja nimmepiirkonda. Seda järeldust kinnitavad kaudselt veel süüdistatava kainenemisele toimetamise ja joobe tuvastamise protokollid, mille kohaselt oli tal riietus määrdunud ning isegi kella 21.15 paiku ei suutnud ta käia ja koperdas. Eeltoodud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et G.M 19.12.2013. a kella 19.30 paiku Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul, olles alkoholijoobes, lõi V. K. elumaja trepil pähe lindude söögimajaga, mille küljes oli metallist vars, ning mõni hetk hiljem, majast umbes paarikümne meetri kaugusel, puust kepiga korduvalt vastu selga, jalgu ja kätt, põhjustades sellega viimasele parema käe pindmise randme ja käevigastuse ning füüsilist valu. Kannatanu löömine alguses lindude söögimajaga ning seejärel puust kepiga (läbimõõt 3 cm ja pikkus vähemalt meeter), s.o kõvade tömpide esemetega, kinnitab, et süüdistatav tegutses kavatsetult. Taolisel viisil kannatanu suhtes käitudes pidi süüdistatav vähemalt möönma, et löögid põhjustavad kannatanule lühiajalisi tervisekahjustusi ja füüsilist valutunnet. Uuritud tõenditest ja asjaolust, et süüdistatav lubas peksmise ajal kannatanu maha lüüa, ei saa kohus järeldada, et G.M oleks olnud ka tegelikult kavatsus kannatanu tappa või põhjustada viimasele raske tervisekahjustus. Sellist ütlemist käsitleb kohus alkoholijoobes oleva isiku tavalise ähvardusena, millel puudus reaalne sisu. Esimene löök trepil, mis oli sooritatud küll kannatanu suunas, kuid täielikus õhtupimeduse, võis tabada viimase pead juhuslikult. Süüdistatava ülejäänud korduvad löögid ei olnud suunatud kannatanu elutähtsa organi - pea, vaid hoopis keha ja jäsemete pihta. Seega on süüdistava tegu õigesti subsumeeriud KarS § 121 järgi. Kohus ei ole tuvastanud G.M-i poolt sooritatud teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga (tl 45-50) on tõendatud, et G.M esines 19.12.2013. a psüühikahäiretena paranoiline isiksushäire (haiguste klassifikatsioonikood F60.0) ja alkoholi kuritarvitamine (haiguste klassifikatsioonikood F10.1). Kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav tavalises alkoholijoobes. Need psüühikahäired ei takistanud ega piiranud tal aru saada oma teo keelatusest ja oma käitumist juhtida. Ka ei piiranud need psüühikahäired oluliselt tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Kohus leiab, et antud eksperdiarvamuses ei ole vastuolusid ja seda saab tõendina arvestada. Seega oli G.M teo toimepanemise ajal süüvõimeline ning tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine. III Kohtu seisukoht karistuse osas Eeltoodu alusel tuleb mõista karistus G.M-ile KarS § 121 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

5 (6)

1-14-2140

G.M-i ei ole kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tal kehtivaid karistusi väärtegude eest (tl 6-8). Käesoleval juhul on ta toime pannud II astme kuriteo alkoholijoobes, mis oli suunatud naabri vastu. Tema karistust kergendavad ja raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et G.M pani esmakordselt toime kuriteo, millega ei kaasnenud olulisi kehavigastusi kannatanule, siis peab kohus võimalikuks tema karistamist edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega selle sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas ulatuses. Seega karistab kohus G.M-i rahalise karistusega 100-kordses miinimumpäevamääras (tl 37), s.o 320 euroga. Lähtudes sellest, et süüdistatav on pensionär ja tal esinevad psüühikahäired, siis leiab kohus, et rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas ning teda on võimalik karistuse kandmisest täielikult vabastada KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga. IV Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral vastavalt 2,5 ja 1,5 kuupalga alammäära. Seega on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral praegu 532,50 eurot. Peale selle esinevad antud kriminaalasjas järgmised G.M-iga seotud menetluskulud: määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitis – 1203,84 (125,28+108+970,56; tl 55-56, 5859) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 1 euro (tl 57), postikulu (kutsete saatmise kulud) – 9,21 eurot (tl 61), ekspertiisikulud – 255 eurot (tl 54) ning menetluses osalenud isikule (tunnistajale) väljamakstud hüvitis – 39,16 eurot (tl 75-76). Seega on antud asjas süüdistatavaga seotud menetluskulusid kokku 2040,71 (532,50+1203,84+1+9,21+255+39,16) eurot. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt kaetakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud riigieelarvest. Lähtudes ka sellest, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga kontrolliti vaid süüdistatava süüvõimet, siis peab kohus mõistlikuks jätta ekspertiisikulud täielikult riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista riigi kasuks KrMS § 173 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9 ja 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel. Arvestades suhteliselt suurt menetluskulu ning asjaolu, et süüdistatava igakuiseks põhisissetulekuks on vaid tema pension - 270 eurot, siis peab kohus otstarbekaks määrata nende tasumine ositi ühe aasta jooksul, et ära hoida süüdistatava kinnisasjade (väidetavalt 2 kinnistut Narvas) sundmüüki täitemenetluses. V Kohtu seisukoht asitõendi osas Asitõend – salvestis CD-R plaadil - tuleb võtta kriminaaltoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.