Kohtulahend

§ 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, so kokku 712 (seitsesada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda, tasudes esimese maksena 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti ning sellele järgneva 11 kuu jooksul igakuistes võrdsetes summades 59 (viiskümmend üheksa) euro kaupa kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „D.S, 114-5364, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse D.S-ile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Peale D.S-i süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul D.S-i süü tõendatud Kaubamaja ASi kuriteoavaldusega, mille kohaselt 22.11.2013 kella 13.30 ajal avaldas turvatöötaja Tallinna Kaubamaja naistemaailmas aadressiga Viru väljak 4, et klient avastas S ́Oliveri pluusist, mis oli riputatud kaubamärgi Michael Kors toodete vahele, kinni seotud varrukast elemendid ja tõi need teenindaja kätte kassasse. Teenindaja edastas info turvateenistusele. Turvateenistus tegi videosalvestuse põhjal kindlaks, et 21.11.2013 kella 20.20 ajal sisenesid naistemaailma aadressiga Viru väljak 4, Tallinn paarike, so naisterahvas blondide juuste, tumedate teksapükste ja tumeda jopega ning üleni musta riietatud ja suure spordikotiga meesterahvas, kes liikusid firmamärgi Marella juurde, kust naisterahvas võttis kell 20.26 erinevaid tooteid, nende hulgas ka tumehalli värvi Marella vesti maksumusega 319,95 eurot ja Marella topi maksumusega 119,95 eurot. Paar liikus proovikabiinide poole, kus kell 20.33.41 sisenes naisterahvas proovikabiini. Naisterahvas väljus proovikabiinist kell 20.41.00, tuues välja ainult ühe musta pluusi, mille ta riputas Micheal Korsi toodete vahele stangele. Paar liikus naistemaailma osakonnast ära ja nad väljusid läbi kaubamaja kingamaailma aadressiga Gonsiori 2, Tallinn möödudes kassadest ja läbides turvaväravad kell 20.47.21 pannes toime varguse summas 439,90 eurot. Antud isik peeti kinni Tallinna Kaubamaja turvateenistuse poolt 22.11.2013 ja ta tuvastati turvateenistuse poolt kui D.S (tl 2). D.S-i süüd tõendavad ka tunnistaja XXXütlused, millede kohaselt, olles 22.11.2013 tööl Tallinna Kaubamajas valvekeskuses aadressil Gonsiori 2, Tallinn, teatas talle kella 13.30 ajal naistemaailma turvatöötaja, et tema juurde tuli klient, kes andis tema kätte pluusi, mille seest leiti kaks hinnasilti kirjaga: vest Marella, tumehall, maksumusega 319,95 eurot ja topp Marella maksumusega 119,95 eurot ning kaks turvaelementi, millest üks oli katki. Seejärel hakkas tema videosalvestust vaatama ja nägi, et 21.11.2013 kell 20.27 saabus Marella rõivaste juurde paarike: üleni mustas ja spordikotiga meesterahvas ja musta mantli ning musta käekotiga naisterahvas, kes võttis riiulist vesti, topi ja veel ühe teise firma pluusi ning suundus proovikabiini. Kui naisterahvas kabiinist välja tuli, siis tõi ta kabiinist välja ainult ühe pluusi, mille riputas saali kaupade vahele. Seejärel liikus see paar väljapääsu poole, möödus kassadest kell 20.43, jättes kauba eest maksmata ja läbides turvaväravad. Sama paar tuli kaubamaja ilumaailma ka 22.11.2013 ja kui nad kell 15 väljusid, siis peeti nad kinni ja toimetati nad turvaruumi, kus anti üle politseile. Naisel olid käekotis tangid ja ta tunnistas, et oli eelmisel päeval võtnud kaubamajast asjad (tl 3). Kannatanu ütlusi varguse toimepanemise kohta kinnitab ka 09.12.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Sellelt nähtub, et vaadeldavaks on olnud CDplaat, mille peal on videosalvestus varguse kohta. Videosalvestuselt on näha, kuidas 21.11.2013 kell 20.20.18 siseneb musta jopega ja mustade pükstega naisterahvas (D.S) Tallinna Kaubamajja. Kell 20.26 võtab D.S proovikabiini kolm toodet ning kell 20.33.41 läheb ta proovikabiini. Kell 20.41 väljub D.S proovikabiinist ning tagastab ühe toote müügisaali. Kell 20.43.09 väljub D.S kauplusest, jättes kauba eest maksmata (tl 1216). Kahtlustatavana peeti D.S kahtlustuses KarS § 199 lg 1 järgi kinni 22.11.2013 ja ta vabastati 23.11.2013 (tl 6-7). Kahtlustatavana antud ütlustest tunnistas ta talle inkrimineeritava varguse toimepanemist ja selgitas, et 21.11.2013 kella 20 paiku sisenes ta koos tuttavaga Tallinna Kaubamajja, kus võttis riiulilt ühe vesti, ühe topi ja ühe pluusi ning läks proovikabiini, kus otsustas vesti ja topi varastada. Ta eemaldas esemetelt turvaelemendid ja hinnasildid ning pani vesti selga, topi aga kotti. Pärast seda väljus ta proovikabiinist ning tagastas pluusi müügisaali. Samuti jättis ta müügisaali eemaldatud hinnasildid ja turvaelemendid. Seejärel väljus ta kaubamajast, jättes kauba eest maksmata. Varguse pani ta toime enda jaoks, tema tuttav selles ei osalenud. 22.11.2013 sisenes ta uuesti Tallinna Kaubamajja, kus turvatöötaja ta kinni pidas (tl 10). Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab D.S-i poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse

kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades D.S-i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varguse pani ta toime enda jaoks ning kogutud pole tõendeid selle kohta, et D.S oleks soovinud kõnealuse vara tagastada, siis leiab kohus, et D.S-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud vallasasjadest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus D.S-i ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et D.S pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb nentida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht puudub ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on süüdistataval puudunud sissetulek ka 2012 aastal. Samal ajal aga nähtub, et süüdistatava senine elukäik on olnud laitmatu ja teda ei ole karistusregistrisse kantud. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tal on sissetulek, kuid tegemist on minimaalse sissetulekuga ning töökoht ei ole ametlik. Seega ei ole süüdistatava sissetulek kontrollitav Nende andmete pinnalt leiab kohus, et tuleb asuda seisukohale, et süüdistataval puudub selline sissetulek, mis saaks olla aluseks rahalise karistuse kohaldamisele. Seetõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust, kui põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistusliiki. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, samuti võttes arvesse, et süüdistatav on lühikese ajavahemiku möödudes kannatanule tekitatud kahju täies mahus hüvitanud (tl 18), et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et D.S-ile on võimalik mõista karistus KarS § 199 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuna süüdistatav avaldas kohtueelsel menetlusel puhtsüdamlikku kahetsust, mida kordas ka kohtuistungil, siis seda hinnates leiab kohus, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti, kuna süüdistatav on kannatanule tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, on karistust kergendava asjaoluna võimalik arvestada ka kahju vabatahtlikku hüvitamist KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Kuivõrd tegemist on ühe ja esmakordse kuriteoepisoodiga ning süüdistatava käitumises leidub kaks karistust kergendavat asjaolu, siis leiab kohus süüdistatava süüd ning süüdistatava isikuandmeid arvestades, et mõistetava karistuse reaalne ja kohene ärakandmine ei ole otstarbekas ja mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem karistatud, siis puudub vajadus süüdistatava allutamiseks käitumiskontrollile ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, kui ka teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha. Kohus möönab, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub kontrollitav töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta,

et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu ning märkimata ei saa jätta sedagi, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et ametliku töökoha ning kontrollitava sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.