Kohtulahend

F.I suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Asitõendid: •

CD-plaat – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Välja mõista F.I-lt KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsjale makstud tasud summas 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot – jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

F.I on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, tema, olles 08.02.2014.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 30.05.2014.a kell 17.35, viibides Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Magusa Maja OÜ – le kuuluvas kaupluses, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Magusa Maja OÜ – le kuuluva pakendi martsipanimassiga mandlitega väärtusega 3,45 eurot ning lahkus sellega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi F.I lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Seega F.I võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 01.08.2014.a süüdistatav F.I, tema kaitsja Leelo Viil ning prokurör Diana Helila sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 199 lg. 2 p. 9 – KarS § 25 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 30.05.2014.a, mil F.I oli kahtlustavana kinni peetud. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav F.I tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav F.I selgitas, et 01.08.2014.a. sõlmisid prokurör Diana Helila, tema (F.I ) ja tema kaitsja Leelo Viil kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Menetluskulud palus süüdistatav jätta osaliselt riigi kanda, kuivõrd ta on invaliidsuspensionär, ülejäänud osas temalt väljamõistetavad menetluskulud palus F.I määrata tasumisele 12 kuu jooksul. Prokurör selgitas samuti, et ta jääb 01.08.2014.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde F.I-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava F.I poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava F.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava F.I selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav F.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb F.I temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 378 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kuivõrd F.I näol on tegemist invaliidsuspensionäriga, leiab kohus, et menetluskulude tasumine kogusummas 910,50 eurot käiks temale ilmselgelt üle jõu. Seetõttu otsustab kohus jätta kaitsjatasu summas 378 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 kohaselt. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb F.I-lt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus sundraha tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud sundraha hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas F.I raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat videosalvestisega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel säilitada peale otsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juures. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 248 lg. 1 p. 5; 249; 311, 313. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.