Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

XX süüdistatakse selles, et tema 12.04.2014.a. kella 22:41 ja 24:00 vahelisel ajal Tallinnas X asuva autopesula ruumidest, mis olid Y OÜ kasutuses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Swedbank Liising AS-ile kuuluva ning AS-i T S vastutavas kasutuses oleva sõiduauto Škoda Superb reg.nr-ga xxxxxx, VIN-koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2012, väärtusega 17 000 eurot. Samuti võttis ta osundatud autopesulast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Y OÜ-le kuuluvad asjad, s.o autopesula varustuse üldväärtusega 4694,94 eurot ja nimelt: 1) survepesur Poseidon Neptun 1 tk maksumusega 1 409,94 eurot; 2) väikesed pritsid ainete jaoks 5 tk maksumusega kokku 19,00 eurot;

3) kuivatuspaber 1 rull maksumusega 18,00 eurot; 4) vahugeneraator 24L 1 tk maksumusega 210,00 eurot; 5) pigileotusaine 25L 2 kanistrit maksumusega kokku 90,00 eurot; 6) pihusti (suur) 24L 1 tk maksumusega 150,00 eurot; 7) keemilise pesu masin 1 tk maksumusega 492,00 eurot; 8) tolmuimeja kahe mootoriga 1 tk maksumusega 1400,00 eurot; 9) kiirvaha 1 tk maksumusega 40,00 eurot; 10) poleerimispasta 1 plastikanum maksumusega 150 eurot; 11) rehviläige 1 tk maksumusega 40 eurot; 12) poleerimismasin DeWalt 1 tk maksumusega 230 eurot; 13) kuumaõhupüstol 1tk maksumusega 20 eurot; 14) nahahooldusaine 1tk maksumusega 50 eurot; 15) pesulapid 3tk maksumusega 20 eurot; 16) puhastuspintslid 2tk maksumusega 10 eurot; 17) veljehape 1tk maksumusega 35 eurot; 18) plekieemaldaja 1tk maksumusega 50 eurot; 19) suvine leotusaine 25L 1tk maksumusega 150 eurot; 20) kuivatuslapid 3tk maksumusega 21 eurot; 21) pikendusjuhe (suur rull pooli peal) 1tk maksumusega 40 eurot; 22) kuumaõhupuhur 1tk maksumusega 50 eurot. Sõiduauto Škoda Superb ning osa eeltoodud asju, mis kuuluvad Y OÜ-le, võttis XX ära omakäeliselt, pannes need asjad sõiduautosse Skoda Superb ja sõites sellega ära. Osa asju, mis kuuluvad Y OÜ-le, viis XX teist isikut ära kasutades. Nimelt kutsus ta autopesulasse oma tuttavat AK, kellele ta pakkus müüa autopesula varustust. AK tuli kohale oma autoga, millega sai ära viidud osa autopesula varustusest. Äraviidud autopesula varustuse XX omastas, müües seda samal päeval AK’le, kes ei teadnud, et autopesula varustuse äraviimine ja müümine toimub selle omaniku teadmata ja nõusolekuta. Seega pani XX oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav XX, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.07.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör XX süüditunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 1; § 64 lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistus 4 kuud ja Harju Maakohtu 14.05.2014 a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11370 XX’le mõistetud vangistus 1 aasta 4 kuud 5 päeva, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskemat, ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kaheksa kuud ja 5 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda Harju Maakohtu 14.05.2014.a kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäeva, s.o 21.04.2014.a. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. XX nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava XX selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav XX on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. XX on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et XX tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Tuvastatud ei ole XX poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning XX’le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 199 lg 1 järgi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on tegu toime pandud enne Tartu Maakohtu 14.05.2014.a poolt XX suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 14.05.2014.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et XX menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteo eest 432.50 eurot tuleb jätta välja mõistmata, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse XX’le posti teel X Vanglasse.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Seega leiab kohus, et antud asjas asitõendiks olev CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, pakituna ümbrikusse, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.