Kohtulahend

äranägemisele. Kuna S.J esines vabaduses viibides hasartmänguprobleem, tuleks kohustada teda võtma end kahe nädala jooksul alates vabanemisest arvele hasartmängusõltlasena ning kehtestada endale kasiinodesse sisenemiskeelu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.J kinnitas kohtus, et soovib karistuse kandmiselt enne tähtaega vabaneda. Ta soovib minna Virumaale ja üürida seal endale korteri. Tal on kehtivad juhiload ning loodab leida tööd autojuhina. S.J on valmis registreerima end hasartmängusõltlasena ning kehtestama endale kasiinodesse sisenemiskeelu. Edaspidi plaanib ta elada karsklasena. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg arvates ei vasta ühiskonna arusaamadele raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetudvabastamine ennetähtaegselt esimesel võimalusel, sest ärakantud karistuse pikkus ei vasta toimepandud kuriteo tegelikule ohtlikkusele ja raskusele. Teda on karistatud korra distsiplinaarkorras, kuid see on aegunud. Tal puudub kindel töökoht ja tema vastu on nõudeid 6689,98 eurot, millest tulenevalt puuduvad tal rahalised vahendid, et endale kindel elukoht leida. Ennetähtaegse vabanemise ebaõnnestumise riski suurendab ka süüdimõistetu kasiinosõltuvus. Kohtu seisukoht S.J kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. S.J on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.J on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest ta kannab käesolevat karistust alates 03.02.2009. a. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on S.J vabanemisjärgselt lühiajaliselt olemas elukoht oma XXXX juures, kuid kuna tegemist on ühetoalise korteriga, siis on X võimalik talle elukohta pakkuda vaid esimene kuu. Edasipidi peaks kinnipeetav leidma endale uue elamispinna ning sealjuures suutma selle eest ka tasuda. Vangla iseloomustusest nähtub, et S.J on 23.05.2014. a seisuga rahalisi nõudeid summas 6689,98 eurot ning vabanemisfondis on 651,34 eurot. S.J on töökogemusi erinevates valdkondades. Tal on olnud võimalus ka vanglas teha erinevaid töid, sh töötada väljaspool vanglat. Viru Vanglas viibimise ajal oli ta avavanglaosakonnas ning töötas XXXX abitöölisena. Käesoleval ajal S.J vabaduses kindlat töökohta ootamas ei ole ning kuu aja jooksul töökoha leidmine võib vaatamata eelnevale töökogemusele osutuda keeruliseks.

Lähedaste toetus on vähene, mistõttu võib S.J-i majanduslik olukord muutuda raskeks. Vabanemisfondis olev raha võimaldab tal vaid lühiajalist äraelamist. Kuriteo, mille eest S.J kannab karistust, pani ta toime alkoholijoobes. Samas on S.J tunnistanud temal esinevat probleemi ning varasemalt on ta suutnud lühiajaliselt alkoholist hoiduda. Käesoleval ajal tunnistab ta, et tema jaoks on ainuvõimalik lahendus hoiduda igasuguse alkoholi tarvitamisest ning ta on selleks valmis. Samuti tunnistab ta varasemaid hasartmänguprobleeme ning on selle vältimiseks nõus registreerima end hasartmängusõltlasena ning kehtestama endale kasiinodesse sisenemiskeelu. Positiivne on, et S.J on 2010. a läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kogu karistuse kandmise aja jooksul on teda vaid ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. S.J-i näol on tegemist süüdimõistetuga, keda varasemalt kriminaalkorras karistatud ei olnud. Kohus möönab, et kuigi tegemist on raske kuriteoga, s.o tapmisega, on see pigem juhuslikku laadi kuritegu, mis on toime pandud alkoholijoobes tekkinud tüli käigus. S.J-i selgitused näitavad, et ta on oma käitumist analüüsinud ja adekvaatselt hinnanud ning teinud enda jaoks õiged järeldused, mis aitavad sellist olukorda vältida. S.J-i käitumine enne kuriteo toimepanemist ja ka karistuse kandmise ajal näitab, et ta on võimeline elama seaduskuulekat elu. Vangla hinnangu kohaselt on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 9%, mis on väga madal. S.J on vangistust kandnud üle 5 aasta ja 6 kuu, mis on piisav selleks, et hea käitumise korral end ühiskonna silmis rehabiliteerida niivõrd, et saada võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Elu- ja töökoha leidmise probleemid ei muutu lihtsamaks ka juhul kui S.J jätkab vangistuse kandmist. Pigem võib lähedaste toetus veelgi väheneda. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S.J on võimalik vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, määrates talle kohustused, mis aitavad võimalikke riske maandada. Arvestades seda, et kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, tuleb S.J-ile KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata kohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning läbida kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad sotsiaalprogrammid. Kriminaalhooldajal on võimalik läbi sotsiaalprogrammide ja vestluste toetada S.J vabanemisel ning seeläbi aidata lahendada tal elukorralduslikke probleeme. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb S.J-ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata kohustus asuda tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul või pöörduda Töötukassasse ning võtta end töötuna arvele. Selleks et välistada võimalus ja kiusatus hasartmängudega tegeleda, tuleb tal võimalikult kiiresti registreerida end hasartmängusõltlasena ning kehtestada endale kasiinokeeld. S.J on andnud kohtuistungil nõusoleku eelnimetatud lisakohustuse võtmiseks. Kuna S.J-i poolt kandmata karistus on üle ühe aasta, tuleb talle KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 12.02.2017. a.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.