Kriminaalasi nr 1-14-6941
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. august 2014.a. , Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-6941 (14250101009)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
A.V süüdistusasi kuriteos KarS § 199 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
A.V, ik.xxx, ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Kersti Põld
Kriminaalasi nr 1-14-6941 kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas *** 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.
Kriminaalasi nr 1-14-6941
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus A.V süüdistatakse selles, et tema 03.06.2014 ajavahemikul kell 08.15 - 08.30 Kuressaare linnas Pikk 31 asuva Kuressaare Vanalinna Kooli staadionil varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil U V-ipoja E v-I jope taskust mobiiltelefoni LG P710 Optimus L7II väärtusega 156.- eurot ning sularaha 5.- eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani A.V toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus A.V-le nõutud karistus: KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks (2) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 9 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav A.V kinnitas kohtus, et nõustub kokkuleppemenetlusega ning prokuröriga sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi ja võimalusel arvestades tema rasket rahalist olukorda vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kriminaalasi nr 1-14-6941
Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab A.V süüdi kuriteos KarS § 199 lg1 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56, 69 sätestatule. A.V karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja materiaalse kahju hüvitamine. Tõkend – A.V suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Tsiviilhagi- vargusega tekitatud kahju on hüvitatud kohtueelse menetluse käigus, tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid: ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. A.V-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses kokku 108,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus arvestades A.V materiaalset olukorda (elab sotsiaalmajas, töötu) peab põhjendatuks KrMS § 180 lg3 alusel vabastada ta osaliselt menetluskulu - kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.