Kohtulahend

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasjas, milles alustati menetlust 03.05.2014 KarS § 418 lg 1 tunnustel, selles et XXXhoidis, s.o. käitles alates kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata umbes 1998 aastast, kuni nende äravõtmiseni politseiametnike poolt 03.05.2014 oma elukohas XXX asuvas elamus 100 TT püstolipadrunit 7,62x25 TT; 50 PM püstolipadrunit 9x18 ning 285 ääretulepadrunit Cal. 5,6 mm (.22LR) omamata selleks relvaseaduses ettenähtud luba. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et XXX, omamata selleks relvaseaduses § 32 ettenähtud relva soetamisluba või § 34 ettenähtud relvaluba, käitles 2013 aasta oktoobrist või novembrist kuni äravõtmiseni politseiametnike poolt 03.05.2014 XXX asuvas elamus laskekõlblikke ja tulirelvade laskemoona hulka kuuluvaid padruneid: 100 TT püstolipadrunit 7,62x25 TT; 50 PM püstolipadrunit 9x18 ning 285 ääretulepadrunit Cal. 5,6 mm (.22LR), mis on relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoon, mille soetamiseks on vajalik relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisluba või relvaluba. Relvaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. § 34 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. XXXütluse kohaselt soetas ta 1998 aastal endale Margolini sportpüstoli ja sai sellega kaasa erinevaid padruneid. Cal.5,6 ääretulepadrunid olid selle relva omad, kuid kaasa anti ka teised padrunid. Mõni aasta hiljem võõrandas ta Margolini püstoli, kuid padrunid jäid temale. Püstoli jaoks oli temal ka relvaluba. Padrunite olemasolu XXXunustas ning kahetseb, et neid kodus hoidis. Seega hoides, s.o. käideldes omamata relva soetamisluba või relvaluba piiratud tsiviilkäibega tulirelvade laskemoona hulka kuuluvaid padruneid: 100 TT püstolipadrunit 7,62x25 TT; 50 PM püstolipadrunit 9x18 ning 285 ääretulepadrunit Cal. 5,6 mm (.22LR), kokku 435 padrunit, pani XXXtoime laskemoona mitte ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XXX ́it kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest on seadusandja näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel pole kahtlustatav varem kriminaalkorras karistatud. Vastavalt KrMS § 202 lg 1, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, sest kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava isiku süü kuriteo toimepanemises ei ole suur, kellelegi kahju ei tekitatud ja puudub avalik menetlushuvi ning XXXon võtnud endale kohustuseks maksta riigituludesse konkreetne summa, siis on ringkonnaprokurör seisukohal, et kriminaalmenetluse võib avaliku menetlushuvi puudumisel lõpetada, kohustades XXXtasuma riigituludesse 500 eurot 2 kuu jooksul. Samuti taotleb prokurör KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel konfiskeerida XXX’ilt ära võetud ning kuriteo toimepanemise vahendiks olevad 100 TT püstolipadrunit 7,62x25 TT; 50 PM püstolipadrunit

9x18 ning 285 ääretulepadrunit Cal. 5,6 mm (.22LR), mis asuvad Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo lubade talituses. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse XXXi suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele, käesolevas kriminaalasjas kuulub XXXi suhtes menetlus lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluselt nähtub, et kahtlustatav XXXon omakäelise allkirjaga kinnitanud, et tema on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel, samuti on ta nõus tasuma riigituludesse rahalise kohustuse summas 500 eurot. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p. 1 ja 2 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda riigituludesse kindel summa ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades, et XXXit kahtlustatakse II astme kuriteos, kuriteoga ei ole kahju tekitatud, isik on võtnud endale kohustuse tasuda rahalise kohustuse ning käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning isiku süü ei ole suur, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Kohus selgitab XXXile, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.

Eeluurimiskohtunik Karin Olentšenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.