Kohtulahend

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Ahmed MAGOMEDOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ahmed Magomedovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ahmed Magomedov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.01.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Kinnipeetav on paigutatud avavanglasse alates 20.03.2014 ja hõivatud tööga. Kinnipeetaval on täitmata rahalised kohustused kohtutäiturite ees. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi xxx, osales riigikeele A1 taseme kursustel. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa, tütar ja poeg. Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholi ja narkootikumide suhtes sõltuvusdiagnoosi määratletud ei ole. Viru Vangla toetab Ahmed Magomedovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa ja lapsed. Abikaasa on nõus pärast vabanemist kinnipeetavat toetama. Kinnipeetav soovib pärast vabanemist elama asuda isiklikku korterisse, kus käesoleval hetkel elab abikaasa. Tegemist on kahetoalise korteriga. Kinnipeetaval on pärast vabanemist võimalik tööle asuda xxx. Kinnipeetaval on minevikus olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega.

Maakohtu istung Kinnipeetav Ahmed Magomedov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on muutunud ja narkootikumidele enam lähedale ei lähe. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on õigustatud ning kinnipeetav tuleks vabastada tingimuslikult enne tähtaega kontrollnõuete ja lisakohustuste kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kinnipeetava karistuse lõpuni on jäänud 3 kuud, seega on ta enamuse karistusest ära kandnud. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb arvestada seda, et vangistuses on ta käitunud seaduskuulekalt ja lisaks ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb kolme kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta vältel. Kui ta vabaneb tähtaegselt kolme kuu pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on korteriga, mis kuulub kinnipeetavale endale ja kus käesoleval ajal elab kinnipeetava abikaasa üksinda. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Tööharjumus on kinnipeetaval säilinud, kuna ta töötab ka vangistuses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. kolm kuud enne tähtaega koos katseajaga kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb kolme kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Kinnipeetava seletuse kohaselt maakohtu istungil on ta muutunud ja mõistnud narkoga seotud tagajärgi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul sõltuvuse ja selle tagajärgedega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted abikaasaga on säilinud, need on positiivsed ning abikaasa on nõus kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Samuti nähtub vestlusest abikaasaga, et kinnipeetaval on hea läbisaamine abikaasa lastega. Seega on kinnipeetaval vabaduses olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval

on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg üks aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et mõlemad kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod olid seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.