Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.08.2014 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-14-6823 (14230200614)
Kohtukoosseis
Eeluurimiskohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
N.I süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kokkuleppemenetluses.
Prokuröri abi Süüdistatav
Kairi Kaldoja N.I isikukood: XXX; kodakondsus: VF; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; keskharidus; töökoht: XXXOÜ; varem kriminaalkorras karistatud: - 26.01.2000 Tallinn Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2; § 141 lg 2 p 1,2,3,4 järgi; - 07.12.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi; - 05.04.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud alates 16.08.2014 kell 12:48, so 3 (kolm) päeva.
Kaitsja
Riine Lumiste
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista N.I KarS § 424 järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. 2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.08.-18.08.2014, s.o. 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3) KarS § 69 lg 1 ja 3 järgi asendada N.I-le mõistetud ja ärakandmata karistus, 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd. N.I peab 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 474 (nelisada seitsekümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 4) KarS § 69 lg 4 järgi peab N.I üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 5.1 elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 5.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5) N.I vabastada kohtusaalis. 6) KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida N.I-le kuuluv mootorsõiduk BMW registreerimisnumbriga XXX, mis asub aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. 7) KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista N.I-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 100,00 eurot ja kaitsjatasu 108,00 eurot. Sundraha 166,25 eurot jätta riigi kanda. 8) Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 9) Makseinfo rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel N.I-le posti teel. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: N.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 16.08.2014 kella 12:48 ajal Tallinnas UusSadama 14 asuva maja juures mootorsõidukit BMW registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,98 mg/l). Sellise käitumisega rikkus N.I liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani N.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest N.I-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2014 kuni 18.08.2014, s.o 3 päeva, mõistes lõplikuks ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada N.I-le mõistetav vangistus (..... päeva) üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõistes karistuseks 474 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on N.I üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS §
lg-s
sätestatud käitumiskontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all ja nimelt on N.I kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 83 lg-st 1, konfiskeerida N.I-le kuuluv mootorsõiduk BMW registreerimisnumbriga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. Sõiduki asukoht Rahumäe tee 6, Tallinn. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi, süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et N.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb N.I-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. N.I pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 266,25 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. N.I-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi....eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ja sundraha tasumise ajatamist maksimaalseks perioodiks ja samuti menetluskulude osaliseks vähendamiseks. Süüdistatav märkis, et tal on 2 alaealist last, noorim on 10-kuune. Tema sissetulek on minimaalne. Prokurör nõustus süüdistatava taotlusega, leides, et see on põhjendatud, kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust. Kohtu hinnangul on süüdistatava taotlus põhjendatud. Välja mõista N.I-lt sundraha 100 eurot ja kaitsjatasu 108,00 eurot. Sundraha 166,25 eurot jätta riigi kanda. Määrata, et süüdistatav tasub sundraha ja menetluskulu ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Eeluurimiskohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.