Riigiprokuratuuri 19. juuni 2014 määrus Elver Loho kaebuse rahuldamata jätmise kohta Elver Loho esindaja vandeadvokaat Kristi Rande kaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Riigiprokuratuuri 19. juuni 2014 määrus jätta muutmata ning Elver Loho esindaja vandeadvokaat Kristi Rande kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik
1.Elver Loho esitas 07.05.2014 kuriteoteate Lõuna Politseiprefektuurile selle kohta, et I.T. pani tema suhtes toime tapmisega ähvardamise, s.o KarS § 120 sätestatud kuriteo.
2.Lõuna Politseiprefektuur jättis 20.05.2014 teatisega nr 14260101742 kriminaalmenetluse alustamata.
3.Kriminaalasja mittealustamise peale esitas E. Loho kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Ringkonnaprokurör Milvi Väin jättis kaebuse 04.06.2014 määrusega rahuldamata.
4.E. Loho esitas kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusele, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata, Riigiprokuratuuri.
5.
Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määrusega jäeti kriminaalmenetlust ei alustatud.
E.
Loho
kaebus
rahuldamata ning
6.21.07.2014 esitas E. Loho esindaja vandeadvokaat K. Rande Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määruse peale.
Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määruses esitatuga. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Kaebaja ei nõustu riigiprokuröri seisukohaga, et arvestades I.T. i kui poliitiku seisust ja tuntust, ei ole see võetav reaalse ähvardusena tapmise toimepanemiseks ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale, vaid kuulub verbaalse suhtlusretoorika hulka. Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et täiesti alusetu ja asjakohatu on põhistus, justkui ühiskonnas kõrgema ja poliitilise positsiooniga isikute puhul on kuritegude toimepanemine välistatud.
6.2.Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et Riigiprokuratuur on põhjendamatult seadnud kahtluse alla kaebaja esitatud põhistuste tõsiseltvõetavuse. Ähvarduse koosseisu olemasolu hindamisel on keskseks ähvarduse teoobjekt ehk isik, keda ähvardus on mõeldud hirmutama. Mingisugust tähtsust ei oma asjaolu, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus. Piisab, kui kannatanu seda põhjendatult arvas.
6.3.Kaebuse esitaja lisab, et ka peale ähvardamist jätkas I.T. vaenulikku suhtumist kaebajasse lausudes pereväärtuste konverentsil: „ Ma absoluutselt mõistan iga naisterahvast, kes nähes olendit nimega Elver Loho, kaotab igasuguse soovi lapsi saada“. Samuti leiab kaebuse esitaja, et sotiaalmeediavõrgustikus Facebook I.T. i poolt kaebajale avaldatu, et kaua aega enam valget aega pole, jaanipäevast kisub pimedama poole – viitab sellele, et tehtud tapmisähvardus on peagi reaalselt täide viidav. Eeltoodule tuginedes on kaebuse esitaja seisukohal, et ähvardus on olnud tõsiseltvõetav.
6.4.Kaebaja leiab, et arvestada tuleb asjaoluga, et I.T. ei pruugi isiklikult esitatud ähvardust täide viia, vaid üldteada on fakt, et tänases majanduslikus olukorra leidub piisavalt isikuid, kes oleksid tasu eest valmis teistele isikutele kahju tekitama. Kaebaja lisab, et I.T. omab piisavat sissetulekut ja mõjujõudu, kahtlemata ka laia tutvusringkonda, mistõttu viidatud viisil ähvarduste täideviimine oleks tema jaoks kergesti teostatav.
6.5.Eeltoodule tuginedes on kaebaja seisukohal, et kuriteokahtlus on käesoleval juhul reaalselt olemas ja põhistatud ning ei saa asuda seisukohale, et tegemist on pelgalt teoreetilise oletusega. KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Eeltoodust tulenevalt taotleb E. Loho esindaja Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määruse tühistamist ja E. Loho avalduse alusel kriminaalmenetluse alustamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, kontrollides E. Loho esindaja vandeadvokaat K. Rande kaebuse põhjendatust, leiab, et esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7.Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebus kordab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusele esitatud kaebuses toodud seisukohti, millele Riigiprokuratuur on 19.06.2014 määruses ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus vastab määruskaebuses toodud olulisematele argumentidele järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et asjakohatu on määruse põhistus, justkui ühiskonnas kõrgema ja poliitilise positsiooniga isikute puhul on kuritegude toimepanemine välistatud. Ringkonnakohus märgib, et esindaja seisukoht üldistab Riigiprokuratuuri määruses toodut, mis ei välista, et poliitilise positsiooniga isikud ei võiks kuritegusid toime panna, vaid Riigiprokuratuur pidas silmas isikutevahelisi suhteid käesolevas asjas ning just kuriteoteates esitatud süüteo toimepanemise võimalikkust käsitletavas olukorras I.T. i poolt.
9.Ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri seisukohta ja leiab samuti, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt alus. I.T. i käitumises puuduvad kuriteo tunnused. E. Loho poolt esitatud avaldusest kriminaalmenetluse alustamiseks ning sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et I.T. oleks toime pannud KarS § 120 alusel kvalifitseeritava süüteo – ähvardamise. Väidetava ähvardamise toimepanemise kooseisu välistab asjaolu, et kannatanul ei ole olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kaebuses esitatud asjaolud, millele tuginedes kannatanu väidab, et ta kardab I.T. i poolt kuriteo toimepanemist ja see on justkui mõjutanud tema igapäevaelu toiminguid, on alusetud. Arvestades E. Loho ja I.T. i avalikku suhtlust ning omavahelisi ütlusi ning asjaolu, et mõlema isiku puhul on tegemist avalikus elus figureerivate isikutega, ei ole E. Lohol väidetavalt tekkinud kartused ähvarduse täideviimise osas eluliselt usutavad. Siinkohas märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud I.T. i ütlused E. Loho isiku kohta või E. Lohole ei ole käsitletavad ähvardustena või ähvarduse täideviimisele viitavatena.
10.Ringkonnakohus ei pea õigeks määruskaebuses esitatut, mille kohaselt on kaebaja seisukohal, et I.T. il ei tekiks probleeme ja oleks hõlpsalt võimalik, kasutades oma sissetulekuid, mõjuvõimu ja tutvusringkonda, viia täide väidetavalt E. Lohole tehtud ähvardus. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on Riigprokuratuuri määruse vaidlustamise seisukohast põhjendamatult hüpoteetiliste seisukohtadega, millel ei ole Riigiprokuratuuri lahendi vaidlustamisega mingit seost. Ringkonnakohus märgib veelkord, et E. Loho väidetaval ähvardamisel I.T. i poolt puudub tegu karistusõiguse mõttes.
11.KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Käesolevast määruskaebusest ning esitatud kuriteoavaldusest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei alustata siiski kergekäeliselt, vaid kuriteotunnused peavad väga selgelt ilmnema juba alustamise otsustamise hetkel kuriteo ajendis. Taunida tuleb kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
12.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 tuleb jätta E. Loho esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määrusele rahuldamata.
Tiit Lõhmus Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.