Kohtulahend

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 10.02.2012. a otsusega tunnistati Kauri Mõtus süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ja mõisteti temale karistuseks vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.06.2011.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aastat vangistust – võrra ning Kauri Mõtusele mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 69 alusel

määrati, et Kauri Mõtusele mõistetud vangistus tuleb asendada 960 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades Kauri Mõtust täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Kauri Mõtusele oli määratud kohtuotsusega täiendav kohustus mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja narkootikume. Tartu Maakohtu 30.08.2013. a määrusega pöörati Kauri Mõtusele mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust, mis oli KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 960 tundi, täitmisele. Karistusest loeti kantuks 95 sooritatud üldkasuliku töö tunnile vastav vangistus, s.o 48 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 865 üldkasuliku töö tunnile vastav vangistus 1 aasta 2 kuud 12 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.11.2013. a ja lõppeb 07.02.2015. a. Vangla ei toeta Kauri Mõtuse vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kauri Mõtuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Kauri Mõtus selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et esinevad formaalsed ja materiaalsed alused Kauri Mõtuse vabastamiseks. Kuriteod, mille Kauri Mõtus toime pani, ei ole rasked ning käesolev vangistus on tema jaoks esimene. Kui kohus jätab Kauri Mõtuse vabastamata, on ta veebruaris vabanedes üksi, kuid ta vajab tugiisikut kriminaalhooldaja näol, kes teda suunaks oma alkoholiprobleemiga tegelema.

KOHTU SEISUKOHT

mõistetud vangistust ei pööratud tingimuslikult täitmisele. Kauri Mõtus pani katseajal toime uue kuriteo – varguse (kriminaalasi nr 1-12-1320). Kauri Mõtusele liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Kuna Kauri Mõtus rikkus talle katseajaks määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, pöörati mõistetud vangistus Tartu Maakohtu 30.08.2013. a määrusega täitmisele. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 12 päeva vangistust. Kauri Mõtuse seletuse kohaselt puudus tal isiklik transport, mistõttu oli raske käia linnas üldkasuliku töö tunde tegemas. Samuti tunnistab Kauri Mõtus alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Kauri Mõtus kahetseb tehtut. Kauri Mõtuse individuaalse täitmiskava kohaselt on riske maandavate tegevustena oluline läbida sotsiaalprogramme – Eluviisitreening ning Õige Hetk. Kauri Mõtus on vangistuse jooksul läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalprogrammi. Sotsiaalprogramm Õige Hetk on Kauri Mõtusel läbimata. Kuna Kauri Mõtus on osundanud, et sõprade mõjutused on olnud samuti tema kuritegelikku käitumist soodustanud, on kohtu hinnangul sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine vajalik. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul määratud ei ole. Vabanemise korral asub Kauri Mõtus elama oma vanematekoju xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kauri Mõtuse lähedasteks inimesteks on ta ema ja tüdruksõber. Kauri Mõtuse ema on kodune. Pere sissetulek koosneb ebaregulaarsest ettevõtlusest saadavast töötasust, kasuisa töövõimetuspensionist ning riiklikest pere ja laste toetustest. Kauri Mõtusel puudus enne vangistust regulaarne sissetulek, ta elatus juhutöödest. Kauri Mõtus on selgitanud, et vabanemisel on tal võimalus asuda tööle kasuisa firmasse, mis tegeleb kodumasinate remondiga. Seal saab ta töötada seni, kuni leiab endale kindla töö. Töökoha olemasolu on kohtu arvates kahtlematult oluline. Esiteks kannab Kauri Mõtus karistust varavastase kuriteo eest. Seega võib tekkida oht, kus materiaalse kasu saamiseks paneb Kauri Mõtus taas toime kuritegusid. Samal ajal asub Kauri Mõtus elama koos suure perekonnaga (ema ja kasuisa ning 4 last), kelle majanduslik olukord katab perekonna esmavajadused. Kauri Mõtus on selgitanud, et kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. Sõnades tunnistab Kauri Mõtus oma sõltuvust alkoholist ja kinnitab, et ei suhtle enam isikutega, kes on teda mõjutanud alkoholi kuritarvitama. Kauri Mõtuse hinnangul on ta seadnud edasiseks eluks kindlad eesmärgid ja ta ei soovi enam vanglasse sattuda.

Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Kauri Mõtusele lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel täiendavaid kohustusi. Kohustus mitte tarbida alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist. Kohustus otsida töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas tagab Kauri Mõtuse igapäevase hõivatuse ja regulaarse sissetuleku. Lisaks tuleb läbida sotsiaalabiprogramme kriminaalhooldaja äranägemisel. Kriminaalmenetluse kulud Kauri Mõtuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Valli Murde. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 205,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendanud, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 169,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 205,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Kauri Mõtuselt välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.