1.Jätta N.J temale Harju Maakohtu 18.01.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11833 mõistetud ja Harju Maakohtu 24.01.2014. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.
Välja mõista N.J-ilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot 16 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB
Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) . Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700006799. Selgitusse tuleb märkida „1-12-11833, menetluskulu, N.J“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 18.01.2013. a otsusega mõisteti N.J süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes N.J-ile karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust . KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.06.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-699 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 8 kuud 10 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 1 päev. Lõplikuks karistuseks mõisteti N.J-ile 8 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 asendati mõistetud liitkaristus 498 tunni üldkasuliku tööga . Harju Maakohtu 24.01.2014. a määrusega pöörati N.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa , s.o 7 kuud 19 päeva vangistust, KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele . Kinnipeetava karistusaeg algas 20.01.2014. a ja lõppeb 08.09.2015. a. Vangl a toetab N.J-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha N.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab N.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri hinnangul on vajalik määrata käitumiskontrolli ajaks vangla poolt soovitatud kohustused.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu N.J selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja oli seisukohal, et N.J tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada, kaitsja usub, et N.J on varasemast käitumisest järeldused teinud. Samuti toetab kaitsja koostöös kriminaalhooldajaga sotsiaalprogrammide läbimist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära N.J-i , tema kaitsja, leiab, et N.J-i tingimisi ennetähtaegne vabasta mine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.N.J kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on N.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused N.J-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.J on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Esmakordselt karistati N.J Tartu Maakohtu 16.06.2008. a otsusega KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga (kriminaalasi nr 1 -08-7148). Seejärel mõisteti N.J süüdi samalaadse süüteo toimepanemise eest (tegu 11.02.2009. a), mille eest mõisteti talle karistuseks tingimisi vangistus 3-aastase katseajaga (kriminaalasi nr 1-10-699). N.J pani uue kuriteo (mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis) toime katseajal (tegu 07.07.2012. a), mille eest mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus, mis asendati taaskord üldkasuliku tööga (249 tundi) (kriminaalasi nr 1 -12-11833). Kuna N.J ei täitnud talle kohtulahendiga katseajaks määratud kohustusi (registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise kohustust), pöörati mõistetud karistus Harju Maakohtu 18.01.2013. a määrusega täitmisele. Eeltoodust nähtuvalt on N.J-ile varasemalt toimepandud kuritegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi. N.J-ile on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Talle on mõistetud korduvalt karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Käesoleval ajal kannab N.J karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. N.J-ile mõistetud karistus pöörati täitmisele, põhjusel, et ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust, aga ka üldkasuliku töö tegemise kohustust. Üldkasuliku töö tegemise ajakava kohaselt tuli N.J igas kuus teha 40 tundi üldkasulikku tööd, kuid 40 tundi tööd tegi ta ära 9 kuu jooksul. Suurem osa määratud üldkasuliku töö tundidest oli N.J kohtu määratud tähtaja lõpuks seega tegemata. Kohtu hinnangul on N.J suhtunud korduvalt talle mõistetud karistustesse ükskõikselt. N.J on is e teinud valiku suhtuda mõistetud karistustesse ükskõiksusega, teadvustamata või hoolimatult suhtudes tagajärgedesse, mis kaasnevad kohustuste rikkumisega . N.J-i suhtumist ilmestab ka tema selgitus, et üldkasulikku tööd ei teinud ta seetõttu, et ta pidi tasuval tööl käima. Kahtlematult on oluline omada regulaarset sissetulekut ja käia tööl, kuid see ei saa mingil juhul olla õigustuseks või vabanduseks et mõistetud karistust mitte täita. N.J tunnistab, et ta on olnud vastutustundetu ja ei tajunud olukorra tõsidust. Oluline on kohtu arvates seegi, et ka varasemalt on N.J rikkunud üldkasuliku töö tegemise tähtajal registreerimiskohustust ja kohustust teha üldkasulikku tööd. Sellel korral andis kohus N.J-ile võimaluse ennast tõestada ja jättis erakorralise ettekande rahuldamata (kriminaalasi nr 1-08-7148). Seega, kuigi N.J-ile on varasemalt antud võimalusi kanda mõistetud karistust vabaduses, ei ole see N.J takistanud kohustusi rikkumast ja uusi kuritegusid toime panemast. Individuaalset täitmiskava ei ole N.J-ile koostatud lühikese karistusaja tõttu (karistuse kandmise aja lõpp 08.09.2014. a). N.J-ile on pakutud läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening katseajal. N.J on sellega nõus juhul, kui see sobib tema ajakavaga – töö ja kriminaalhooldaja juures käimisega. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.
Vabanemise korral soovib N.J asuda elama oma registrijärgsesse elukohta koos emaga. N.J on olemas positiivselt toetav lähivõrgustik, kuhu kuuluvad õiguskuulekad sugulased ja mõned sõbrad. N.J puudub vabanemisel küll garanteeritud töökoht, kuid ta on veendunud, et leiab ehitusalast tööd Võrus, kuna tal on varasem 6-aastane ehitusalane töökogemus. Hiljem plaanib N.J leida töö Tallinnas ja pikemas plaanis soovib tööle asuda Rootsis.
4.Kohus on seisukohal, et vaatamata N.J-i suhtes esinevatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. Siinkohal leiab kohus, et N.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmisest ei võimalda tema varasem elukäik ja tema isik. Kohus peab küll positiivseks, et N.J on vangistuses olles muutnud oma arusaamu ja teinud vajalikke järeldusi, kuid leiab, et N.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole siiski õigustatud. N.J on varasemalt korduvalt olnud allutatud kriminaalhoolduse järelevalvele, kuid on sellele vaatamata jätkanud määratud kohustuste rikkumist ja uute kuritegude toimepanemist. N.J tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud N.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungis t osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 224,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja taotlus on põhjendanud kogu ulatuses, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 224,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 224,16 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel N.J-ilt välja mõista.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.