lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6509/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6509/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
13.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6509

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 25. juuli 2014 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 25. juuli 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.28.04.2014 registreeriti Kaitsepolitseiametis Jaak Reinomägi kuriteokaebus, milles soovitakse kriminaalmenetluse alustamist Tartu Ringkonnakohtu kohtunike Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja ja Viivi Tomsoni suhtes. Kuriteokaebuses leitakse, et nimetatud kohtunikud on teinud ebaõige kohtulahendi, kui jätsid kuriteokaebuse esitaja poolt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.02.2014 kohtumääruse peale tsiviilasjas nr 2-13-47887 esitatud määruskaebuse meelevaldselt menetlusse võtmata, tuues põhjuseks määruskaebuse esitamise tähtaja ületamise.
2.08.05.2014 koostas Kaitsepolitseiamet teate nr 14913000016 kriminaalmenetluse alustamata jätmises. Teates selgitati, et Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.03.2014 kohtumääruses nr 2-13-47887 ning Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2014 kohtumääruses nr 213-47887 on jälgitavalt põhjendatud määruskaebuse menetlusse võtmata jätmine. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 146 sätestatust on kohus oma tegevuses sõltumatu. See tähendab seda, et täitevvõim sekkub kohtu ja kohtunike ametialasesse tegevusse ja nende otsuste õiguspärasuse hindamisse vaid siis, kui kohtuniku poolt on toime pandud äärmiselt

kaalukas õiguserikkumine. Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tagab selle, et iga isik saab edasikaebe korras realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi ning alama astme kohtu võimalikud vead kuuluvad korrigeerimisele kõrgema astme kohtus. Kriminaalmenetluse alustamine kohtuniku poolt õigusvastase kohtuotsuse tegemisel saab tulla kõne alla vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel.

3.26.05.2014 esitas J. Reinomägi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebaja palus alustada kriminaalmenetlust samadel asjaoludel, millised ta esitas oma esialgses kaebuses. Lõuna Ringkonnaprokuratuurist edastati kaebus vastavalt kuuluvusele edasiseks lahendamiseks Viru Ringkonnaprokuratuuri.
4.10.06.2014 koostas Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Määruses selgitati, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates viidatud kohtumääruste sisu kohaselt esitas kaebaja 24.03.2014 määruskaebuse Viru Maakohtu 21.02.2014 määruse peale. Selle määruse sai kaebaja kätte 05.03.2014, mis tähendab seda, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 06.03.2014 ning lõppes 20.03.2014. Määruskaebus on kohtule esitatud 24.03.2014. Viru Maakohus jättis 25.03.2014 määrusega nr 2-13-47887 kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata kuna see esitati tähtaega rikkudes. Viru Maakohtu määruse vaidlustas kaebaja Tartu Ringkonnakohtus. 08.04.2014 määrusega nr 2-13-47887 jättis Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu määrus oli lõplik ja seda ei ole võimalik vaidlustada. Määruses nõustutakse kriminaalmenetluse alustamata teates selgitatuga, et kuriteokaebuses puuduvad igasugused viited kuriteole. Kõnealusel juhul ei ole tuvastatud, et kohtumäärus oleks tahtlikult koostatud ebaõigena, ehk et kohtunik oleks teadlikult ja tahtlikult sisustanud otsuse informatsiooniga, mille tegelikkusele mittevastavusest ta on teadlik.
5.Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse peale esitas J. Reinomägi kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes tühistada kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrus ja rahuldada taotlus kriminaalmenetluse alustamiseks.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

6.Kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Juhtiv riigiprokurör nõustub kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates ning kaebuse rahuldamata jätmise määruses selgitatuga ning ei pea vajalikuks sealseid seisukohti korrata. Vastuseks kaebusele seletab allakirjutanu täiendavalt järgmist. 6.1 KarS § 311 sätestab kuriteona kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise. Karistusseadustiku eriosa koosseisudes väljendatakse sõnaga teadvalt nõuet tuvastada isiku tegutsemises vähemalt otsene tahtlus. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Apellatsioon- ja kassatsioonmenetluse raames tühistatakse paratamatult mitmeid kohtulahendeid põhjustel, et eelnev kohtunik on valesti kohaldanud materiaal- või menetlusõigust. Iga taoline õiguse väärkohaldamine ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaliseeritud on vaid kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine. Seega eeldab KarS § 311 subjektiivne koosseis vähemalt kohtuniku kindlat teadmist kohtulahendi tegemise hetkel, et tema poolt tehtaval kohtulahendil puudub õiguslik alus formaalses või materiaalses mõttes. Käesoleval juhul ei

ole alust arvata, et isegi juhul, kui kohtunikud on ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust, oleks seda tehtud otsese tahtlusega. Lisaks eelnevale on Riigikohus selgitanud, et subjektiivse teokoosseisu kõrval tuleb arvesse võtta ka objektiivse ebaõiguse raskust. Nii oleks igasuguse menetlusõiguse sätte teadliku rikkumise käsitamine KarS §-s 311 ettenähtud kuriteona ilmselt ebaproportsionaalne, sest see välistaks täielikult võimaluse kohaldada kohtunikele distsiplinaarvastutust (RKKKo 3-1-1-41-03, p 6.3.). 6.2 Eelnevalt selgitatu kohaselt ei oleks käesoleval juhul alust kriminaalmenetluse alustamiseks isegi, kui kriminaalmenetluse alustamiseks pädev ametnik jõuaks arusaamale, et kohtud on vääralt menetlusõigust kohaldanud. Sellegipoolest peab juhtiv riigiprokurör vajalikuks selgitada järgnevat. Kaebaja väite kohaselt oli tema määruskaebus esitatud 20.03.2014, mitte 24.03.2014. Tõepoolest nähtub kohtuinfosüsteemi andmebaasist, et vaidlusalune määruskaebus on kaebaja poolt dateeritud kuupäevaga 20.03.2014. Samas ei ole alust kahelda kohtu dokumendiregistri õigsuses, et nimetatud dokument saabus kohtusse alles 24.03.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Erinevalt kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei saa alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi lugeda dokumenti tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella

24.00.Seetõttu on käesoleval hetkel kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt määrav menetlusdokumendi kohtusse jõudmise aeg (vt RKTKm 3-2-1-129-07 ning RKHKm 3-3-167-06, p-d 10-11). Ka kohtuinfosüsteemi andmebaasist nähtub, et kaebaja on tsiviilkohtumenetluses selgitanud, et ta koostas vaidlusaluse määruskaebuse Viru Vanglas 20.03.2014, kuid möönab, et see võis jõuda Viru Maakohtusse alles 24.03.2014 (Jaak Reinomägi 30.03.2014 määruskaebus Viru Maakohtu 25.03.2014 määrusele tsiviilasjas nr 213-47887, lk 2). Riigiprokurör asus seisukohale, et käesoleval juhul ei nähtu ka põhimõtteliselt, et kohtud oleksid teinud ebaseadusliku lahendi, mistõttu ei saaks ka printsiibis olla täidetud KarS § 311 objektiivne koosseis.

TAOTLUSE SISU

7.J. Reinomägi esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab seda teha vaid advokaadi vahendusel. J. Reinomägi esitas kaebuse, milles leidis, et Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Ü. Roostoja, A. Pärsimägi ja V. Tomson on tekitanud avaldajale moraalse ja materiaalse kahju. Kaitsepolitseiameti teatisega nr 14913000016 jäeti kriminaalmenetlus algatamata. J. Reinomägi kinnitab, et tal puuduvad vahendid advokaadi palkamiseks. Taotluse esitaja märgib, et kaebusega soovib ta saavutada ülalmärgitud kohtunike suhtes süüdimõistmist kuriteos, et seejärel nõuda põhiseaduse § 25 alusel avaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist tsiviilasjas nr 2-13-47887.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud J. Reinomägi õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 8.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Käesoleval juhul on J. Reinomägi väitnud, et tal puuduvad rahalised vahendid advokaadi palkamiseks. J. Reinomägi viibib vahistatuna Viru Vanglas. 8.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib J. Reinomägi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Asjaoludest nähtub, et J. Reinmägi soovib saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Ringkonnakohtu kohtunike suhtes, kuna leiab, et nad on toime pannud kuriteo ning sellega tekitanud J. Reinomägile moraalse ja materiaalse kahju. 8.3 Hinnates J. Reinomägi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus J. Reinomägi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Reinomägi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.
9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätab ringkonnakohus J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.