Kohtulahend

Vangistuses lõpetanud B2 taseme riigikeele kursuse ja omandanud keevitaja elukutse. Läbinud xxx. Enne vangistust töötas perefirmas xxx. Viru Vangla andmetel rahalised nõuded puuduvad. Isiku vanemad ja vanavanemad on valmis materiaalselt toetama. Lähivõrgustiku moodustavad ema Jelena Kuršubadze, isa Jaša Kuršubadze, vend Temur Kuršubadze (kriminaalkorras karistatud), vanaema T. Jxxx ja vanaisa V. xxx Päritoluperekonnaga suhtleb regulaarselt kokkusaamiste teel ja telefonikõnede vahendusel. Karistusregistri andmetel on isiku suhtes 22.10.2004 koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §74`19 järgi (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine). Esimene kuritegu 19.11.2002 oli sooritatud alkoholijoobes. Isikul on eale vastavaid sotsiaalsed oskused. Vangistuses ei ilmne impulsiivsust ja agressiivset käitumist, tunnistab probleeme ja toimepandud kuritegu. Viru Vangla toetab Vahtang Kuršubadze ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei soovi kinnipeetav vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Enne vangistust elas Vahtang Kuršubadze elas aadressil xxx, vanaema Txxx Jxxxa ja vanaisa Vxxx Jexxxi juures. Lähedaste sõnul asub Vahtang Kuršubadze vabanemisjärgselt elama samasse kohta. Kinnipeetaval on keskharidus. Peale keskkooli lõpetamist asus õppima xxxa Txxx majanduserialale, kuid kõrghariduse omandamine jäi pooleli. Varasema vangistuse ajal on omandanud väikeettevõtluse kursused. Enne vangistust töötas perefirmas xxx raamatupidaja abina. Töökogemusi on lammutustöödel, kioskimüüjana ja metallkonstruktsioonide valmistajana. Vabanedes kinnipeetaval alaline töö puudub. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemad kuriteod on avaliku korra vastased, rahvatervisevastased, mis seotud narkootikumidega. Praegune kuritegu on ka rahvatervisevastane. Kuriteod on ette valmistatud samal viisil nagu eelmistel kordadel. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine. Karistusregistri väljavõttest on näha, et Vahtang Kuršubadze mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud neljal korral (mootorsõiduki joobes juhtimise, sõidukiiruse ületamise, juhtimisõiguseta juhtimise ja avaliku korra rikkumise eest). Vahtang Kuršubadze puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga, kuna ta keeldub kriminaalhooldusest, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Prokurör, kirjalikus arvamuses, toetab Vahtang Kuršubadze tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kuna vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu kasutanud riigikeele õppimiseks, sotsiaalprogrammis osalemiseks ning keevitaja eriala omandamiseks, viitab see sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetava puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem kui karistuse kandmine lõpuni vanglas (kuni 31.03.2015). Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Seega on prokurör seisukohal, et süüdimõistetu on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Vahtang Kuršubadze ei avaldanud oma arvamust võimaliku ennetähtaegse vabastamise kohta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Vahtang Kuršubadze tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on vangla andmetel 5 korda kriminaalkorras karistatud, sh narkokuritegude eest korduvalt ( kriminaalhooldusametniku andmetel). Vanglakaristust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab Vahtang Kuršubadze liitkaristust kelmuste ja narkokuriteo eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuritegu on toime pandud katseajal. Isik oli juba kriminaalhooldusametniku andmetel enne tähtaega vabastatud 2008. a ja uus kuritegu oligi toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Isikut on väärteokorras karistatud 4-l korral, sh mootorsõiduki joobes juhtimise ja lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Uue kuriteo toimepanemise täiendavaks riskiks on majandusliku kasu saamine. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Vahtang Kuršubadze puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on sooritanud riigikeele eksami B2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi ja omandanud keevitaja elukutse. Samas tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtu tuletab meelde, et isiku hea käitumine vanglas on üheks olulisels asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 11.10.2015. Isik ei ole soovinud avaldada oma elukohta vabanemisel. Samuti puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht. Samas tuleb positiivseks lugeda perekonna toetavat suhtumist kinnipeetavasse, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades Vahtang Kuršubadze poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad rahvatervise- ja varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), tema käitumist vangistuses (kehtivad distsiplinaarikaristused), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Erinevalt prokurörilt, leiab kohus, et varem 5 korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, kes oli juba varem enne tähtaega vabastatud ja katseajal pani toime uue narkokuriteo, ei ole ühtki alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus Vahtang Kuršubadzele piisavalt mõju. Oleks ülimalt kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Mis veelgi enam – süüdimõistetu ei ole avaldanud oma vabanemisjärgset elukohta. See näitab, et isik ei soovigi ennetähtaegselt vabaneda ja tahab talle mõistetud karistuse täielikult ära kanda. Lisaks eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seda enam, et isikut on korduvalt karistatud narkokuriteo eest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.03.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle poole aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, 3(4)

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on motivatsioon teenida kriminaaltulu majandusliku kasu saamiseks. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud ulatuslikus rahvatervisevastases kuriteos. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze temale Harju Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.