1-14-4553/18 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1-14-4553 18.06.2014. a ja 11.08.2014. a toimusid käesolevas kriminaalasjas kohtuistungid. Kuivõrd kohus lahendab N.D’i asja lühimenetluses, võib kohus KrMS § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu N.D ’it süüdistatakse karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimiku materjalidega on tõendatud N.D ’i poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine. Kohus leiab, et AS OG Elektra avalduse (tl 3), tunnistaja XXX (tl 4-5), CD-plaadi vaatlusprotokolli (tl 7-10), N.D’i (tl 25-29) ütlustega, karistusregistri väljavõtte (tl 32-40) ning otsustega väärteoasjades (tl 43-44) on tõendamist leidnud, et N.D pani 19.10.2013. a kella 09:02 ajal Tallinnas Väike-Ameerika 6 asuvas AS OG Elektra Grossi kaupluses toime varguse süstemaatiliselt, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli pakki pesupulbrit Ariel kogumaksumusega 53,92 eurot ning möödudes kassast jättes kauba eest tasumata. AS OG Elektra on esitanud avalduse (tl 3) selle kohta, et 19.10.2013. a kella 09:02-09:04 paiku varastas hallis jopes meesterahvas punase seljakotiga AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad aadressil Väike-Ameerika 6 müügisaalist 3-4 tk pesupulbrit Ariel Mountain Spring. Isikut ei õnnestunud teolt tabada. AS-le OG Elektra tekitati varalist kahju kokku 53,92 euro väärtuses. Toimunud sündmust ning kahju suurust kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused (tl 5). Tunnistaja on andnud ütlusi, mille kohaselt sisenes 19.10.2013. a kell 09:02 Väike-Ameerika 6 asuvasse Grossi Toidukaupade poodi meesterahvas halli jope ja punase seljakotiga, kes võttis riiulilt 4 pakki pesupulbrit Ariel Mountain Spring, pani need endale kilekotti ja lahkus kohe poest kotti pandud kauba eest tasumata. AS-le OG Elektra tekitati varaline kahju summas 53,92 eurot. CD-plaadi vaatlusprotokolli (tl 7-10) kohaselt on vaadeldud turvavideosalvestust, millelt nähtub, et 19.10.2013. a kell 09:02 siseneb kaupluse müügisaali heledate juustega musta-valge jopega, punase-musta seljakotiga ja tühja kilekotiga meesterahvas. Seejärel suundub meesterahvas pesuainete kaubariiuli juurde ja kükitab. Kui ta püsti tõuseb ja kauplusest lahkub, on näha, et tema kilekott on täis. Vaatlusprotokolli fotosid nr 2 ja 4 kõrvutades fotodega nr 6, 8 ja 9, on selgelt näha, et visuaalselt oli kilekott meesterahval kauplusesse sisenedes tühi kuid väljudes täis. 06.05.2014. a toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel on N.D andnud ütlusi (tl 29), mille kohaselt astus ta 2013. a oktoobri keskel hommikul Grossi kauplusesse Väike-Ameerika tänaval. N.D tunnistab, et võttis kauplusest 4 pakki pulbrit Ariel, mille pani endale kilekotti ja lahkus seejärel kauplusest kauba eest tasumata. Ühtlasi kinnitas N.D , et temale esitatud videosalvestuse fotodel on kujutatud teda. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et N.D võttis talle võõrad asjad (Arieli pesupulbri pakid) Väike-Ameerika 6 asuvast Grossi Toidukaupade kauplusest 19.10.2013. a, murdis asjade omaniku valduse ning kehtestas sellele oma ebaseadusliku valduse. Eeltoodud põhjustel on tõendatud, et N.D täitis varguse objektiivse koosseisu. Kuigi eraldiseisvalt tuleks N.D’i eelnimetatud tegu kvalifitseerida väärteona KarS § 218 lg 1 mõttes, sest varastatu väärtus jääb alla 64 euro, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on N.D täitnud KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud kuriteo – süstemaatilise varguse – objektiivse koosseisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: 3 (8)

. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Esmalt on täidetud süstemaatilise varguse tuvastamise esimene kriteerium – vähemalt kolm varguse episoodi. Eelnevalt tuvastas kohus, et N.D pani 19.10.2013. a toime varguse Grossi Toidukaupade poest aadressil Väike-Ameerika 6. Lisaks on N.D pannud toime veel kaks vargust KarS § 218 mõttes nii 14.10.2013. a kui ka 17.10.2013. a (tl 43-44). Kohus on seisukohal, et ka teine süstemaatilise varguse tuvastamise kriteerium on täidetud. Nimelt on varastamine kujunenud N.D ’ile elustiiliks. Kõik kolm varguse episoodi on toime pandud kauplustest. Sealjuures ühest ja samas kauplusest – VäikeAmeerika 6 asuvast Grossi Toidukaupadest. Kõik vargused on toimunud ühe nädala jooksul ning alati on N.D varastanud hügieeniga seotud tooteid – 14.10.2013. a dušigeelid ja hambapastad, 17.10.2013. a pesupulbrid (ja lisaks ka kommikarpe) ning 19.10.2013. a pesupulbrid. Arvestades ühe nädala jooksul varastatud kaupade koguseid (8 pakki pesupulbrit, 20 hambapastat, 4 dušigeeli – tl 3, 43-44) ning asjaolu, et N.D ei tööta ega oma muid sissetulekuid (tl 18, 25, 43-46, 48), ei saa tegemist olla isiklikuks tarbeks varastamiseks, vaid varastamiseks edasimüümise eesmärgil ehk varastamise kaudu endale sissetuleku allika tagamisega. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava andmete (tl 76) ja karistusregistri väljatrükkidest (tl 32) nähtub, et N.D ’i karistati viimati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 08.10.2012. a otsusega ning mõistetud karistuse kandmiselt vabanes N.D 07.06.2013. a. Vabanemise järgselt juba neli kuud hiljem on N.D taas mitmeid kordi pannud toime vargusi. Kohus on seisukohal, et eeltooodud põhjusel on N.D ’i puhul täidetud KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud süstemaatilise varguse objektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et N.D pani süstemaatiliselt vargusi toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus on veendunud selles, et N.D teadis, et ta paneb toime vargusi süstemaatiliselt. N.D teab süstemaatilise varguse koosseisulisi tunnuseid ainuüksi seetõttu, et teda on varasemalt korduvalt süstemaatiliste varguste toimepanemiste eest kohtu poolt kriminaalkorras karistatud (tl 32-33). Seega N.D teadis või vähemasti möönis 19.10.2013. a vargust toime pannes (olles eelnevalt 14.10 ja 17.10.2013. a samuti varguse toime pannud), et tema tegevus on kuritegu, mis võidakse kvalifitseerida süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et arvestades ühe nädala jooksul (14.10, 17.10 ja 19.10.2013. a) varastatud kaupade koguseid (8 pakki pesupulbrit, 20 hambapastat, 4 dušigeeli – tl 3, 43-44) ning asjaolu, et N.D ei tööta ega oma muid sissetulekuid (tl 18, 25, 43-46, 48), saab järeldada, et N.D tahtis vargusi panna toime selleks, et end ära elatada. Ka kohtuistungil ütles N.D, et ta varastab, sest tal ei ole raha (tl 95 pöördel). Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et N.D’ile etteheidetava kuriteo (KarS § 199 lg 2 p 9) puhul on subjektiivne koosseis täidetud otsese tahtlusega, mistõttu on N.D pannud toime koosseisupärase teo KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. N.D’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

1-14-4553 N.D oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikut ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning N.D oli teo toimepanemise ajal 31-aastane. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on N.D ’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et N.D on toime pannud talle etteheidetava kuriteo KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine N.D’i suhtes. Esiteks seetõttu, et kuigi isikul oli kohtistungi toimumise ajal väidetavalt olemas töökoht (tl 95 pöördel), ei ole kohtul andmeid, et see oleks piisavaks sissetulekuks, mis võimaldaks tal rahalist karistust kanda. Sealjuures kohtueelse menetluse ajal isikul sissetulek puudus (tl 18, 25, 43-46, 48). Teiseks ei ole N.D’ile rahalise karistuse mõistmine võimalik tulenevalt ka asjaolust, et isikut on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest juba karistatud raskemaliigilise karistusega – vangistusega (tl 32-33), kuid see ei ole hoidnud ära uute õigusrikkumiste toimepanemist N.D ’i poolt. Eeltoodud põhjustel on N.D’i puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. N.D’i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tema poolt toime pandud vargusega tekitatud kahju ei olnud suur – 53,92 eurot (tl 3-4). Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 p 1 kohaselt on oluline kahju selline kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus 10-kordselt. Teo toimepanemise ajal oli kehtiv palga alammäär 320 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 10.01.2013. a määrus nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“, § 1 ja § 2 lg 2), seega oluliseks kahjuks tuleb lugeda kahju alates 3200 eurost. Eeltoodust arvestades leiab kohus, et N.D’i poolt varastatud asjade väärtus viitab tema väiksele süüle. Samuti on süüdistus esitatud vaid ühes varguse episoodis (kuigi kuriteo kvalifikatsioon tugineb veel eelnevalt toimepandud kahele väärteole). Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et N.D pani käesoleva kuriteo toime otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest keskmise raskusega vorm. N.D’i teos esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus. N.D on avaldanud kahetsust juba kohtueelses menetluses läbiviidud kahtlustatavana ülekuulamistel (tl 29), kuid ka kohtuistungil (tl 96). Kohtul ei ole alust kahelda N.D ’i kahetsuse siiruses/puhtsüdamlikkuses, mistõttu võtab kohus arvesse karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes N.D’i teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et N.D’i süü on väike ning talle võiks mõista karistuse, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks 1/2 KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast ehk 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades, et N.D ’il on viis kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, millest neljal korral on teda karistatud süstemaatiliste varguste eest (tl 32-33), ei saa N.D ’ile mõistetav karistus jääda miinimumi lähedale. Olukorras, kus isik hoolimata 5 (8)

1-14-4553 varasematest karistustest jätkab kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et N.D ’i on viimastel kordadel karistatud varguste eest kuni 1-aasrase vangistusega (tl 32, 41 pöördel), peab käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus olema karmim selleks, et mõistetav karistus võiks üldse mingit eripreventiivset mõju N.D ’i puhul omada. Kuivõrd viimase KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud süüteo eest mõisteti N.D’i süüle vastavaks karistuseks 1 aasta, mida lühimenetluse tõttu vähendati 8 kuu pikkuse vangistuse peale (tl 41 pöördel), ei või käesoleva otsusega mõistetav karistus olla väiksem kui 1 aasta vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteo Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse N.D ’i süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus N.D ’ile KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kuivõrd N.D pani käesoleva kuriteo toime 17.10.2013. a ehk enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, mis toimus 20.12.2013. a, tuleb KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja Harju Maakohtu 20.12.2013. a kohtuotsusega mõistetud karistusega. Harju Maakohtu 20.12.2013. a kohtuotsusega mõisteti N.D ’ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendati 4 kuu pikkuse vangistuseni. Tavapäraselt kohtupraktikas liitkaristuste mõistmisel ei loeta kaetuks eri õigushüvede vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistusi. Praegusel juhul ongi tegemist kahe erinevaliigilise süüteo eest mõistetud karistuste liitmisega – KarS § 199 lg 2 p 9 on varavastane süütegu ning KarS § 424 on liiklussüütegu. Siiski leiab kohus, et tulenevalt N.D ’i isikuomadustest on karistuste kaetuks lugemine antud juhul siiski õigustatud. Kohtuistungil avaldas N.D , et ta on leidnud endale töökoha ning ei ole pärast viimast korda vanglast vabanemist enam ka narkootikume tarvitanud (tl 95 pöördel-96). Nimetatud asjaolud viitavad, et N.D on suutnud teha oma elus korrektiive pärast viimast karistust ning kuivõrd käesolevat kriminaalasja oleks tulnud arutada koos eelmise kriminaalasjaga, leiab kohus, et antud juhul tuleb N.D’ile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus (Harju Maakohtu 20.12.2013. a otsusega mõistetud 4 kuud vangistust) kaetuks raskemaga (käesoleva kohtuotsusega mõistetud 8-kuulise vangistusega), mõistes lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kuivõrd N.D on Harju Maakohtu 20.12.2013. a kohtuotsusega mõistetud 4 kuud vangistust täielikult ära kandnud (vabanes vanglast 20.03.2014. a – tl 78), tuleb kantud karistuse osa liitkaristusest maha arvata. Seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõistab kohus N.D ’ile 4 (neli) kuud vangistust. Karistusaja alguseks tuleb lugeda N.D’i karistuse kandmisele asumise kuupäev.

Tsiviilhagi N.D’i vastu on AS OG Elektra esitanud tsiviilhagi summas 53,92 eurot (tl 50). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul on hagi esitatud põhjusel, et N.D võttis kannatanu omandi (4 pakki pesupulbrit Ariel) enda valdusse ning kas tarvitas ära või müüs kolmandatele isikutele maha ilma asja omaniku nõusolekuta. Sellise tegevusega tekitas N.D kannatanule õigusvastaselt kahju, mis on kriminaalasja materjalidega ka tõendamist leidnud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Esitatud hagisumma põhineb varastatud kauba turuväärusel. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 11.08.2014. a toimunud kohtuistungil tunnistas N.D AS OG Elektra hagi summas 53,92 eurot ning nõustus hagi tasuma (tl 95 pöördel96). Seetõttu tuleb kannatanu AS OG Elektra tsiviilhagi summas 53,92 eurot rahuldada ning N.D’ilt kannatanu kasuks välja mõista. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 180 eurot (kohtueelses menetluses 72 eurot ja kohtumenetluses 108 eurot – tl 60-61, 92-93). Kuigi kohus teeb käesoleval juhul N.D ’i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt peaks sellise otsusega kaasnema menetluskuluna ka sundraha, ei kuulu sundraha siiski käesoleva otsusega N.D ’ilt väljamõistmisele. Seda põhjusel, et N.D ’i poolt praeguses kohtuasjas arutluse all olnud kuriteo pani N.D toime enne viimase kohtuotsuse kuulutamist (s.t enne 20.12.2013. a). Seega käesolevat kuritegu oleks pidanud kohus arutama juba koos eelmise kriminaalasja arutamisega. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega mõisteti N.D ’ilt juba sundraha välja (tl 54), siis käesoleva otsusega isikult teist korda sundraha väljamõistmisele ei kuulu. Eeltoodud põhjustel tuleb N.D ’ilt menetluskuludena välja mõista vaid kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokku summas 180 eurot. 11.08.2014. a toimunud kohtuistungil palus N.D’i kaitsja Leelo Viil kohtul anda süüdistataval pikem tähtaeg kaitsjatasude tasumiseks (tl 96). Kohus leiab, et kuivõrd N.D kohtueelse menetluse ajal ei töötanud ning kohtuistungil töökohalt saadavat sissetulekut ei tõendatud (tl 18, 25, 43-46, 48, 95 pöördel), käiks tal tõenäoliselt menetluskulude tasumine ühekordse maksena üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et kaitsja taotlus pikendada menetluskulude tasumise tähtaega, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada ning N.D peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 180 eurot ositi 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 30 eurot. 7 (8)