Kohtulahend

Kaitsja

Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi D.H KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 9 (üheksa) kuud vangistust.

järgi ja mõista karistuseks

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt D.H-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-04.05.2014, so 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada D.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 05.08.2014.a. Välja mõista D.H-lt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 216 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel D.H-le posti teel kinnipidamisasutusse kus ta viibib. D.H poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista D.H-lt 34,99 eurot Kaubamaja AS (reg kood 12305124) kasuks. Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja juurde, teised asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

D.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles viimati 23.04.2014.a. Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 02.08.2014 kella 14.02 ajal Tallinnas, aadressil Viru väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamaja kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühte pudelit alkoholi Saffron Gin väärtusega 34,99 eurot ja kahte pakki sigarette Camel koguväärtusega 6,60 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 41,59 eurot. Nimetatud kaupadest pani endale kaupluse müügisaalis pükste taskusse sigaretid ning alkohoolse joogi valas endaga kaasas olnud teise pudelisse ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna D.H oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema 05.08.2014.a. kella 19.32 ajal Tallinnas, aadressil Toompuiestee 37 asuvast Selver ASile kuuluvas kaupluses Balti Jaama Selver, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühte pudelit 1-liitrist õlut Double Bock maksumusega 1,87 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis endale riiete alla ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna D.H oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega D.H , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav D.H tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, kahetses juhtunut ja selgitas, et läks 02.08.2014 Viru keskuse Toidumaailma, et varastada alkoholi. Kaupluses võttis riiulilt pudeli Saffron Gini, tegi pudeli lahti ja kallas pudeli sisu kaasasolnud tühja pudelisse ja pani tühja pudeli riiulile, samuti varastas ka 2 pakki sigarette, millised pani pükste taskusse ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Peale kassadest möödumist pidasid turvatöötajad ta kinni. Samuti varastas ta 05.08.2014.a kauplusest Balti jaama Selver enda tarbeks 1 pudeli õlut Double Bock, võttis pudeli riiulilt, pani selle pükste vöö vahele ja möödus kauba eest maksmata kassast. Turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel kinni (tl 11-13,26-28,40-42). Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid: 02.08.2014.a episoodis: - Tallinna Kaubamaja avaldusest 02.08.2014 nähtub, et 02.08.2014 peeti Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni D.H , kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 41,59 euro väärtuses. Kaubamaja AS soovib esitada tsiviilhagi summas 34,99 eurot (tl 16); - õigusrikkuja kinnipidamise aktist 02.08.2014 nähtub, et 02.08.2014 peeti Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni D.H , kelle juurest leiti 2 pakki sigarette Camel, kogumaksumusega 6,60 eurot ja rikutud pudel Saffron Gin, maksumusega 34,99 eurot. Sigaretid tagastati müügiosakonnale (tl 16 pöördel) - Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta 02.08.2014.a tööl Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas, kui kella 13.50 paiku märkas, kuidas üks meesterahvas võttis riiulilt pudeli alkoholi ja valas selle tühja pudelisse, veel võttis meesterahvas 2 pakki sigarette ja möödus kaubaga kassadest, jättes kauba eest

tasumata. Meesterahvas toimetati turvaruumi, dokumentide alusel osutus isikuks D.H, temalt võeti ära 2 pakki sigarette, mis tagastati kauplusele, alkoholipudel on rikutud (tl 17); - Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.H 25 korral karistatud varavastaste kuritegude eest, viimati 23.04.2014 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt ( tl 43-59); - Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 23.04.2014 otsusega mõisteti D.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tl 60-63). 05.08.2014.a episoodis: Selver AS avaldusest 05.08.2014.a nähtub, et 05.08.2014 kella 19.32 ajal püüti kauplusest Balti Jaama Selver Tallinnas, Toompuiestee 37 varastada 1 pudelit 1 liitrist õlut Double Bock, maksumusega 1,87 eurot, kaup tagastati kauplusele (tl 2); tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta 05.08.2014.a turvatöötajana tööl kaupluses Balti Jaama Selver ning nägi kella 19.29 paiku, kuidas meesterahvas sisenes alkoholiosakonda ja pani pükste vahele pudeli ning väljus kassaliinist. Meesterahvas peeti kinni ja turvakontrolli käigus avastati vöö vahelt õlu Double Bock 1 liiter, mille kohta puudus tšekk, kaup tagastati kauplusele (tl 4-5); - isikusamasuse tuvastamise ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollide kohaselt pani varguse katse toime D.H (tl 6-10). D.H poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud D.H elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu 20.06.2013.a otsus asjas nr 3-1-1-66-13). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.H 25 korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, tal on 10 kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. D.H on ka 5 kehtivat väärteokaristust, neist 3 väärteokaristust KarS § 218 lg 1 järgi. Ka 02.08.2014 ja 05.08.2014 läks D.H kauplustesse, et varastada kaupu, mida enda tarbeks kulutada. Kohus leiab, et on tõendatud, et D.H isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud võõra vara salajasi vargusi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. D.H tegevus on kvalifitseeritav süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei vastaks D.H tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. D.H puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. D.H on tasumata 3 väärteotrahvi. D.H on 25 korral karistatud kriminaalkorras, tal on 10 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest. Karistuse kandmiselt vabanes D.H 22.05.2014.a, kuid ta jätkas süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. On ilmne, et D.H ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad

karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kaitsja taotles jätta karistus KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et D.H-le mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. D.H on korduvalt karistatud kriminaalkorras, tal on ka 5 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. D.H jätkas süütegude toimepanemist. Arvestades D.H isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). D.H kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuriteod jäid katsestaadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 41, D.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist, et tagada kohtuotsuse täitmine. Kaubamaja AS esitas tsiviilhagi summas 34,99 eurot (tl 16). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt

makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud D.H . Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistaja ütluste ja kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. D.H-lt kuulub väljamõistmisele Kaubamaja AS kasuks 34,99 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstav tasu. Kohus peab arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud, seega tuleb menetluskulud süüdistataval tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.