lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3970/19

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3970/19
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3970/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja21.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-3970

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2014. a Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-3970

Kohtukoosseis Kriminaalasi

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Orvi Tali ja Pavel Gontšarov A.B süüdistuses KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21. mai 2014. a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Prokurör

A.B kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur A.B (ik XXX), töökoht: XXXXXX XX; elukoht: XXXXXXX XXX X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat

Süüdistatav Kaitsja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2014. a otsus A.B KarS § 424 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
2.Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.A.B süüdistatakse selles, et 12. aprillil 2014 kella 00.12 ajal, tegutsedes tahtlikult, juhtis ta Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna mnt 10. km-l mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (0.78 mg/l). Sellega rikkus ta Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid ning pani toime KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis).
2.Maakohus tunnistas A.B ülaltoodud süüdistuses süüdi ja karistas teda rahalise karistusega 300 päevamäära (päevamäära suurus 3,60 eurot), s.o. 1080 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o. 720 eurot. KarS § 68 lg 1 ja KarS § 70 lg 2 sätteid kohaldades loeti eelvangistuses viibitud aeg, 12. aprill 2014. a, s.o 1 päev karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 197 päevamäära, s.o 709.20 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A.B-lt lisakaristusena 5 kuuks ära juhtimisõigus.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.B kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist A.B-le KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse osas. Apellant leiab, et põhjendamatud on maakohtu seisukohad, nagu ei kahetseks A.B oma tegu ning nagu ta käitunuks kohtuistungil üleolevalt, kui märkis, et võimalik lisakaristus tekitaks temas üksnes trotsi. Kaitsja arvates ei ole maakohtu otsus süü suuruse osas (ja sellest tuleneva lisakaristuse määramise vajaduse osas) põhjendatud. Ta märgib, et A.B puhul pole tegemist korduva rikkujaga. Ta ei teinud ka ühtegi ohtlikku manöövrit. Neid asjaolusid ja kriminaalkaristuse mõtet ning eesmärki arvestades ei ole tarvis A.B kui esmakordset rikkujat karistada kõikide mõeldavate karistustega, jättes ta lisaks rahatrahvile ilma ka juhtimisõigusest. Lisakaristuse määramine oleks põhjendatud juhul, kui isik jätkab samaliigiliste rikkumiste sooritamist ja on juba selge, et ainult põhikaristus ei aita saavutada karistuse eesmärki. Lisaks pole maakohus apellandi arvates üldse arvestanud sellega, et süüdistataval on neli alaealist ülalpeetavat, kellest üks on puudega isik ning teda on vaja igapäevaselt transportida. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et lisakaristuse määramine on arutatavas asjas, arvestades rikkumise esmakordsust ja süüdistatava kahetsust, samuti süüdistatava poolt ülalpidamist vajavate isikute õiguste ja huvidega, mittevajalik ja ebaproportsionaalne. Süüdistatavat saab mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ka ainult põhikaristust kohaldades.
4.Põhja Ringkonnaprokurör Rainer Amur esitas apellatsioonivastuse, taotledes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Prokurör märgib, et A.B juhtis mootorsõidukit joobeseisundis tahtlikult, teades, et on alkoholi tarvitanud. Seega võttis ta teadlikult karistusõiguslike tagajärgede riski vahelejäämise puhuks. Alaealised lapsed olid süüdistataval ka enne kuriteo toimepanemist, kuid sellega ta kuritegu toime pannes ei arvestanud, mis viitab kohusetunde puudumisele. Prokuröri hinnangul mõjutab lisakaristus kõige paremini KarS § 424 kuriteo toimepannud isikute käitumist tulevikus, mistõttu on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis esitatud väidete ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonis esitatud väited ei kummuta maakohtu põhjalikke järeldusi ning maakohus on juba kõigile apellatsioonis esitatud

seisukohtadele ammendavalt vastanud. Kuna kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, siis tuginevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jäävad esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud alljärgnevalt kordamata. Lisaks maakohtu põhjendustele ning vastusena apellatsioonis esitatud väidetele märgib kolleegium aga alljärgnevat.

5.1.Apellandi hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, nagu käitunuks A.B üleolevalt ja nagu ei oleks tema väljendatud kahetsus siiras. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium selle arvamusega ei nõustu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on A.B küll väljendanud kahetsust, kuid kohe seejärel seadnud kohtule tingimusi selle kohta, kuidas tuleks teda karistada, leides, et lisakaristuse kohaldamine tekitaks temas üksnes trotsi (vt maakohtu 21. mai 2014. a istungi protokoll lk 6, viimane lõik). A.B väljendatu põhjal on maakohus õigustatult asunud seisukohale, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras, vaid ta on seda väljendanud üksnes formaalselt, lootuses kergemale karistusele. Õige ei ole apellandi väide, nagu oleks maakohus jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et A.B on neli alaealist ülalpeetavat, neist üks puudega, kelle transportimiseks ta juhtimisõigust vajab. Seda asjaolu on maakohus sõnaselgelt vaaginud vaidlustatud kohtuotsuse lk-l 9. Ringkonnakohus märgib sellega seoses täiendavalt, et vajadus oma alaealisi lapsi, sh iseäranis puudega last transportida ei tekkinud A.B ootamatult ja alles peale kuriteo toimepanemist. A.B oli vajadusest lapsi transportida teadlik ka enne kuriteo toimepanemist, ometi ei mõjutanud isegi vajadus oma pere eest hoolitseda teda õiguskuulekale käitumisele. A.B poolt kriminaalasja menetlemisel väljendatud trotslik suhtumine seab iseäranis kahtluse alla tema sobivuse olla enda alaealiste laste transportija. Lisakaristus on seega ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik juba selleks, et karistuse kandmise ajal kaasnevad ebamugavused ja piirangud paneksid süüdistatava tõsiselt järgi mõtlema enda väärtushinnangute ja hoiaku üle õiguskorda. On tõsi, et kohtupraktikas põhjendatakse liiklusrikkumiste, iseäranis aga mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise süütegude korral lisakaristuse kohaldamise vajadust sageli muu hulgas juba trafaretseks kujunenud lausega: „Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et selliste liiklusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.“ Siiski ei ole niisuguse põhjenduse kohtulahendites jätkuv esitamine kuidagi vale ega kohatu, sest selles väljendub kokkuvõtlikult ja üheselt arusaadavalt riigi karistuspoliitiline suundumus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise deliktide korral. Kohtukolleegium rõhutab ka, et maakohus ei ole lisakaristuse mõistmist põhistades piirdunud üksnes eelrefereeritud trafaretse lausega, vaid järeldab lisakaristuse kohaldamise vajaduse põhjaliku analüüsi tulemusena, leides, et eeskätt just A.B isikut iseloomustavad asjaolud õigustavad talle lisakaristuse kohaldamist isegi hoolimata sellest, et tal puudub karistatus samalaadsete kuritegude eest.
6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 21. mai 2014. a kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Andres Parmas

Orvi Tali

Pavel Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval