Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

E.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 4-l korral, viimati 06.08.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, taas viibides 30.07.2014 kella 9:53 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4 asuvas Lacoste kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalis Trienta OÜ-le kuuluvad kaks džemprit (AH 9671 001) kogumaksumusega 250 eurot ning kaks džemprit (AH 8342 525) kogumaksumusega 280 eurot ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades vargusega Trienta OÜ-le varalist kahju summas 530 eurot. Seega E.N pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Süüdistatav E.N tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja selgitas, et läks 30.07.2014.a kella 9.50 ajal Viru Keskuses asuvasse kauplusesse Lacoste, kus võttis riiulilt ja pani kilekotti 4 džemprit, seejärel väljus kauplusest kauba eest tasumata. Džemprid varastas selleks, et need edasi müüa ja müüski tundmatule isikule (tl 13-15).

Kohus uuris järgmisi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendeid: Trienta OÜ palub politseile esitatud avalduses vastutusele võtta isiku, kes 30.07.2014.a kella 9.52 paiku varastas Tallinnas, Viru väljak 4 asuvast kauplusest 4 džemprit, koguväärtusega 530 eurot (2 džemprit AH 9671 001 maksumusega kokku 250 eurot; 2 džemprit AG 8342 525 maksumusega kokku 280 eurot). Kaup on kauplusele tagastamata (tl 2); Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötas ta 30.07.2014 klienditeenindajana Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas kaupluses Lacoste. Kella 9.50 paiku nägi, kuidas kauplusesse sisenes noormees, kes uuris kaupa, seejärel pani riiulilt kilekotti džemprid ja lahkus koheselt kauplusest, kauba ees tasumata. Noormehel oli seljas valge särk, jalas mustad dressipüksid, tema käel oli tätoveering. Kaupluses on videovalve (tl 4); Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 30.07.2014 turvatöötajana tööl Tallinnas, Viru keskuses. Kella 16.20 paiku märkas ta keskuse Narva maantee poolse ukse juures noormeest, kes vastas isiku kirjeldusele, kes oli sama päeva hommikul varastanud kaupu Lacoste kauplusest. Noormehel oli seljas valge särk, käel olid tätoveeringud. Koos turvatööaja V. Lukiniga pidas ta noormehe kinni (tl 5); Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 30.07.2014 turvatöötajana tööl Tallinnas, Viru keskuses. Kella 16.20 paiku märkas teine turvatöötaja keskuse Narva maantee poolse ukse juures noormeest, kes vastas isiku kirjeldusele, kes oli sama päeva hommikul varastanud kaupu Lacoste kauplusest. Noormehel oli seljas valge särk, jalas mustad dressipüksid, mõlemal käel olid tätoveeringud. Noormehe kui kaupu varastanud isiku tundis ära ka kaupluse Lacoste klienditeenindaja. Koos turvatööaja M. Abeliga pidas ta noormehe kinni (tl 6); Kannatanu esindaja XXXütluste kohaselt varastati 30.07.2014.a kella 9.52 paiku Tallinnas, Viru väljak 4 asuvast Trienta OÜ-le kuuluvast kauplusest 2 džemprit AH 9671 001 maksumusega kokku 250 eurot; 2 džemprit AG 8342 525 maksumusega kokku 280 eurot, kogumaksumusega 530 eurot. Kaup on kauplusele tagastamata (tl 17); Asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt sisenes 30.07.2014 kell 9.52.58 kauplusesse Lacoste valge särgi ja mustade pükstega meesterahvas, kes võttis riiulilt ja pani kilekotti mitu džemprit. Kell 9.53.54 väljus meesterahvas kauba eest maksmata kauplusest (tl 20-24); Karistusregistri teatise kohaselt on E.N-i 11 korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (tl 25-39); Harju Maakohtu 06.08.2013.a otsusega mõisteti E.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud (tl 40-47). E.N-i poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud E.N-i elustiiliks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on E.N 11 korral kriminaalkorras karistatud, tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, sealhulgas on teda korduvalt karistatud süstemaatilise varguse eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Ka 30.07.2014 läks E.N oma ütluste kohaselt Viru keskuses asuvasse kauplusesse Lacoste selleks, et varastada kaupu, mida edasi müüa ja saadud raha enda tarbeks kulutada. Eeltooduga on tõendatud, et vargustega sissetuleku hankimine on kujunenud E.N-i elustiiliks. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et süstemaatilise vargusega on tegu eelkõige siis, kui varastamine on kujunenud isiku elustiiliks. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav vaadelnud ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus

varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu 20.06.2013.a otsus asjas nr 3-1-1-66-13). Seega on tõendatud, et E.N isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud võõra vara salajasi vargusi, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. E.N-i tegevus on kvalifitseeritav süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei vastaks E.N-i tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. E.N puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. E.N on tasumata 11 väärteotrahvi. E.N on 11 korral karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda 06.08.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi vangistusega, karistuse kandmiselt vabanes ta 20.06.2014 pärast karistuse ärakandmist ning juba 30.07.2014 pani ta toime järjekordse varguse. On ilmne, et E.N ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kaaludes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi kuritegusid. E.N on korduvalt karistatud kriminaalkorras, tal on ka 12 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. E.N jätkas süütegude toimepanemist. E.N tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades E.N-i isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a

otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). E.N kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 41, E.N-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist, et tagada kohtuotsuse täitmine. Trienta OÜ esitas tsiviilhagi summas 530 eurot (tl 19). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud E.N. Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistajate ütluste ja kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. E.N-ilt tuleb Trienta OÜ kasuks välja mõista 530 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstav tasu. Kohus peab arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud, seega tuleb menetluskulud süüdistataval tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.