Kohtulahend

1-13-6421 Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 19.07.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6421 tunnistati A.V süüdi KarS § § 121 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati A.V-le karistuseks mõistetud 6 kuu pikkune vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 05.08.2013.a. A.V määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. A.V kohustati täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 17.07.2014.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse talituse juhataja Hiie Taal Tartu Maakohtule ettekande A.V kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on Tartu Maakohtu 19.07.2013.a kohtuotsuse alusel KarS § 121 järgi kohaldatud asenduskaristuse (360 ÜKT tundi) mittesooritamine. Tähtajaga 18.07.2014.a teostatud 78 ÜKT tundi. Esmakohtumine hooldusalusega toimus 19.08.2013.a. Isik broneeriti töötama KL Võrumaa Malev territooriumile, ÜKT juhendajaks Enn Nurk. Isik õppis Võrumaa Kutsehariduskeskuses kuni 2013.a detsembrikuuni. Kriminaalhooldusametniku poolt toimunud ÜKT kontroll reidi tulemusel 04.12.2013.a kinnitas tööandja, et tööd ei ole enne anda, kui lumi on maas. Kuna käesoleva aasta talv jäi lumevaeseks, ei leidnud isik KL Võrumaa Malev juures ÜKT tundide teostamiseks piisavalt rakendust. Samuti ei pidanud isik kinni neist vähestest kokkulepetest, mis ÜKT tööandja temaga tegi. Alates aprillist 2014.a - juulini 2014.a töötas isik ettevõttes xxxxx saalitöölisena ning tema pikad tööpäevad said takistuseks ÜKT kohustuse täitmisel. Isikule selgitati korduvalt ÜKT kohustuse mittetäitmise tagajärgi. 16.07.2014.a toimunud kohtumisel väljendab isik valmisolekut ÜKT tunnid sooritada ning loodab, et kohus talle antud ÜKT tegemise tähtaega pikendaks. Alates 21.07.2014.a koostas tööandja uue töögraafiku, mille kohaselt on isik kohustatud ÜKT tunde teostama. Kohustuse rikkumise korral lõpetab ÜKT tööandja isikuga töölepingu. Registreerimiskohustust täitis isik rahuldavalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik Hiie Taal taotles istungil A.V-le määratud üldaksuliku töö tundide tegemiseks määaratud tähtaja pikendamist. Hetke seisuga on A.V juurde teinud ajavahemikul 21.-28.07.2014.a. 56 tundi ning tehtud on seega 134 tundi. Kuna on hetkel 2 (4)

1-13-6421 näha, et A.V on üldkasuliku töö tunde tegema hakanud on tähtaja pikendamine põhjendatud. Kriminaalhooldusalune A.V selgitas kohtuistungil, et ei soovi vangistust kandma minna, soovib, et kohus pikendaks üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega. Tuli ka töölt ära, et üldkasuliku töö tunnid saaksid tehtud. Kohtu seisukoht KrMS § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KrMS § 427 lg 1 kohaselt Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlus el kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus pikendada A.V-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnitust on leidnud asjaolu, et A.V ei ole täitnud kohustust sooritada üldkasuliku töö tunde. Tähtajaga 18.07.2014.a on A.V teostanud 78 ÜKT tundi. Hetke seisuga on ta juurde teinud 56 tundi, seega tehtud on kokku 134 üldkasulik töö tundi. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et A.V broneeriti töötama KL Võrumaa Malev territooriumile ning tema juhendajaks sai Enn Nurk. ÜKT tundide mittesooritamise põhjuseks on olnud asjaolu, et A.V tööandja Enn Nurk ei suutnud hooldusalusele tööd anda enne, kui lumi on maas. Kuna 2013.a talv oli lumevaene, ei saanud A.V ÜKT tunde sooritada, kuna tööandja ei suutnud talle tööd pakkuda. Kriminaalhooldaja ettekandest ei nähtu, et A.V-le oleks otsitud või pakutud alternatiivset töö tegemise võimalust teises asutuses, et ÜKT tunnid saaksid sooritatud . Ettekandest nähtub, et k uni 2013.a detsembrini õppis A.V 3 (4)

1-13-6421 xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning alates aprillist 2014.a kuni juulini 2014.a töötas ettevõttes xxxxxxxxxxxx saalitöölisena, seega koolis käimine ning pikad tööpäevad said samuti takistuseks ÜKT kohustuse täitmisel. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et A.V ei ole ÜKT tundide sooritamise kohustust täitunud temast mitteolenevatel põhjustel, tööandjal ei olnud võimalik A.V-le lumevaese talve tõttu tööd pakkuda ning kriminaalhooldusametnik ei ole otsinud teist tööandjat, kelle heaks hooldusalune saaks tööd teha ning ÜKT tunde täita. Kohus möönab, et A.V oleks pidanud olema aktiivsem kriminaalhooldaja poolt koostatud uue töökava täitmisel ning uue töö otsimisel, kui pakutud tööd ei saanud lumevaese talve tõttu teha. Kuna ÜKT tundide sooritamata jätmise üheks põhjuseks on tööandja tegevusetus A.V-le töö pakkumisel ning kuna katseaeg saab läbi juba 04.08.2014.a ning A.V on oma käitumisega vahetult enne istungit näidanud, et ta soovib ja on võimeline üldkasuliku töö tunde tegema, siis on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb pikendada A.V-le määratud tähtaega 6 kuue kuu võrra, et hooldusalune saaks üldkasuliku töö tunnid täies ulatuses sooritada. Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes KarS § 69 lg-st 3, § 74 lg-st 4, kohus pikendab A.V-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuue kuu võrra ning määrab A.V üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikkuseks 1 aasta ja 6 kuud alates Tartu Maakohtu 19. juuli 2013.a otsuse jõustumisest, s.o alates 05.08.2013.a kuni 04.02.2015.a. Kohus selgitab A.V-le, et juhul, kui antud aja jooksul A.V ei tee ettenähtud üldkasuliku töö tunde ära, siis peab ta minema vangistust kandma.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.