Kriminaalasi nr. 1-14-6232
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 14-6232
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Tõlk
Katrin-Jana Vaab
Kriminaalasi
H.L süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokuröri abi
Natalia Kutepova
Süüdistatav
H.L
§
järgi
isikukood: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Alates 05.03.2014.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Süüdi tunnistada H.L KarS § 424 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 400 (nelisada) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 3,20 eurot) ulatuses, s.o. summas 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot. KarS § 68 lg. 1 ja KarS § 70 lg. 2 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 04.03.2014.a. – 05.03.2014.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 394 (kolmsada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o summas 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti. Kohaldades KarS § 66 lg.1 ja lg.3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 105 (ükssada viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 105 (ükssada viis) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti.
Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “ H.L, kriminaalasi 1 – 14 – 6232, rahaline karistus.“ Kviitung rahalise karistuse tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada H.L suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. H.L suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista H.L ́lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludega kaitsjatasu summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sundraha summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku summas 676 (kuusada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
H.L on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.03.2014.a kella 18.06 ajal Maardus Keemikute 2 maja juures mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,92 mg/l). Seeläbi rikkus H.L liiklusseaduse § 69 lg. 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg. 4 p. 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega pani H.L toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KrMS § 245 alusel 22.07.2014.a süüdistatav H.L, kaitsja Karine Nersesjan ning prokuröri abi Lauri Talumäe sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 400 miinimumpäevamäära, so 1280 eurot. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.03.2014.a – 05.03.2014.a, so 2 päeva, seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 394 miinimumpäevamäära, so 1260,8 eurot. KarS § 66 lg. 1 ja 3 alusel lugeda karistus tasutavaks ositi 1 aasta jooksul, 12 võrdses osas, kuid mitte vähem kui 105 eurot kuus. Esimese tasutava osa suuruseks lugeda 105,8 eurot. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel palub prokuröri abi võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav H.L tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav H.L selgitas, et 22.07.2014.a sõlmisid prokuröri abi Lauri Talumäe, tema (H.L) ja tema kaitsja Karine Nerssesjan kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi selgitas samuti, et ta jääb 22.07.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde H.L ́le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava H.L poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava H.L käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava H.L selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav H.L on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb H.L temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab H.L süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4, ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud summas 144 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et H.L ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-11-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks H.L ́le ilmselt üle jõu. Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et toimiku materjalidest nähtuvalt omab küll süüdistatav töökohta, kuid H.L peab tasuma ka rahalise karistuse, mis raskendab menetluskulude kohest täitmist. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.