Kohtulahend

eluasemekulude tasumisega. Kinnipeetav on vangistuses omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava järgi ja räägib eesti keelt B1 tasemel. Vanglas töötanud aktiivselt majandustöödel, kuigi sissetulek minimaalne. Isikul on tasumata nõudeid 3376,50 euro väärtuses. Vabanemisel töökoht puudub, perekond on nõus toetama majanduslikult. Pere sissetulek koosneb riiklikest toetustest, alimentidest, ema miinimumpalgas ja kasuisa palgast. Varasem suhtlusringkond koosnes ainult kriminaalse mõtteviisiga inimestest, kinnipeetava sõnul nendega enam ei suhtle. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga (väärteomenetluse korras karistatud seitsmeteistkümnel korral alkoholiseaduse järgi, kuriteod pani toime alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetavale on vangistuses diagnoositud psühhiaatri poolt amfetamiini sõltuvus, mille suhtes on tehtud ettepanek asuda sõltuvusravile xxx sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda, millest kinnipeetav keeldus. Vahetult enne vangistust tarvitas A V enda sõnul amfetamiini igapäevaselt, millele kulutas enamiku vabast ajast ja varavastased kuriteod pani toime sõltuvuse rahuldamiseks. Vabaduses pani toime ühelaadseid kuritegusid, mis olid kõik varavastased. Isikutelt vara kättesaamiseks on kasutanud vägivalda. Kuritegude mustri järgi iseloomustab A Vit ühiskonna reeglite ja ühiskonna liikmetega mittearvestamine. Kriminaalhooldusel on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 %. Viru Vangla ei toeta A Vi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral läheks A V elama üürikorterisse aadressil xxx. Korter on kahetoaline üürikorter. Hetkel elavad korteris kinnipeetava ema, kasuisa, vanem vend, kaksikutest poolõed, noorem poolõde ja vanaema, kes on nõus kinnipeetava elama asumisega korterisse ja nõus teda materiaalselt aitama. Ema töötab xxx koristajana ja saab miinimumpalka, millele lisanduvad laste riiklikud toetused ja alimendid kaksikutele. Kasuisa Elxxx Sxxx töötab xxx Vabanedes kinnipeetaval alaline töö puudub. Kuritegude mustri järgi iseloomustab isikut ühiskonna reeglite ja teiste isikutega mittearvestamine ning julmus oma ohvrite suhtes (peksmine, väljapressimine, valu tekitamine). Alkohol muudab isiku vägivaldseks (kolm korda karistatud röövimiste eest). Isik on katseajal kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on läbinud igapäevaelus vajalike toimetulekuoskuseid käsitleva sotsiaalabiprogrammi „xxx treeningu“. Samuti läbinud sõltuvuse tarvitamise muutumisele suunatud sotsiaalabiprogrammi „xxx Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta A Vi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kuna kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja käesoleval hetkel kannab karistust esmakordselt esimese raskusastme tahtliku varavastase vägivaldse kuriteo eest, ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ühtlasi on prokurör arvamusel, et Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh kinnipeetava julmusest kannatanute suhtes /peksmine, tugeva valu tekitamine/ ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. A V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et A V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud, sh igal korral röövimise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab A V liitkaristust varguste ja röövimise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuritegu on toime pandud katseajal. Isikut on väärteokorras karistatud 25-l korra, nendest 17-l korral on tegemist alkoholiseaduse rikkumisega ja 1-l korral narkootikumide ebaseadusliku käitlemine eest. Uue kuriteo toimepanemise täiendavaks riskiks on olnud läbivalt alkoholi tarvitamine ja vägivaldne käitumine. Röövid ja vargused on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusainete hankimiseks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused A Vi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on hõivatud majandustöödega ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, kus isik on teadvustanud narkootikumide ja alkoholi tarbimise ebasoovitavaid tagajärgi. Lisaks läbinud sotsiaalprogrammi sotsiaalsete oskuste arendamise teemal. Läbitud on veel mitu sotsiaalprogrammi. Kinnipeetav on vangituses omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on kohtupraktika silmis tähtis asjaolu. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 06.02.2018. Isikul on kindel elukoht oma perekonna juures. Elukoha puhul on tegemist 2-toalise üürikorteriga aadressiga xxx, milles elab ema, kasuisa, vanem vend, kaksikutest poolõed, noorem poolõde ja vanaema. Üürikorter on ülerahvastatud ja mille eluasemekulude tasumisel on raskusi. Seega, elukohaga seotud olukord on rahuldav, kuid tuleb tunnistada elukoha kitsikust ja sellest tulenevalt võimalikke riske. Kindel töökoht isikul siiski vabaduses puudub. Positiivseks tuleb perekonna toetavat suhtumist kinnipeetavasse, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades A Vi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks käitumiskontrolli nõuete ja täiendavate kohustuste eiramine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal alkoholiseaduse alusel) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus A Vile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 30.10.2014, ärakandmiseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas alkoholi ja narkootikumide 3(4)

tarvitamisest tingitud impulsiivne ning vägivaldne käitumine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud mitmes vägivaldses kuriteos, kolme kannatanu suhtes. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu A Vi puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A Vi temale Pärnu Maakohtu 19.05.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.