lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5834/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5834/5
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
28.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5834

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 10. juuni 2014. a määrus Sergei Matvejevi kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Matvejevi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Sergei Matvejevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 10. juuni 2014. a määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.27. mail 2014 saabus Viru Ringkonnaprokuratuuri kuriteokaebus, milles Sergei Matvejev palus alustada kriminaalmenetlust Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuniku I.M. i suhtes KarS § 322 alusel. Kaebuse kohaselt sundis kohtunik kohtuasjas nr 1-10-15779 toimunud istungil tunnistaja V.P. it psüühilise vägivallaga valeütlusi andma. Kohtunik ähvardas ütluste muutmise korral karistada tunnistajat vanglakaristusega.
2.Viru Ringkonnaprokuratuuri 2. juuni 2014. a teatisega jäeti kriminaalmenetlus alustamata, sest kuriteokaebuses ei olnud esitatud andmeid, mis võimaldanuks tuvastada kriminaalmenetluse alust.
3.
S. Matvejev esitas 8. juunil 2014 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Uusi asjaolusid kaebaja ei esitanud, kuid leidis, et kaaluda tuleb ka KarS §-s 323 sätestatud kuriteokoosseisu esinemist.
4.Riigiprokuratuuri 10. juuni 2014. a määrusega jäeti S. Matvejevi kaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata. 4.1 Riigiprokuratuur ei tuvastanud KarS §-s 322 sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseid. Kriminaalasja nr 1-10-15779 arutati Viru Maakohtu Narva kohtumajas 11.–12. novembrini 2013 ja 14.–15. novembrini 2013. Viru Maakohtu 16. detsembri 2013. a otsusega tunnistati S. Matvejev süüdi KarS §-s 113 sätestatud kuriteo toimepanemises ja karistati 10-aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja süüdistatavate apellatsioonid rahuldamata. 4.2 Kuriteokaebusest nähtuvalt ähvardas kohtunik tunnistajaid V.P. i ja G.H. t valeütluste andmise korral vanglakaristusega. Seejuures on kirjeldatud, kuidas V.P. on muutnud oma ütlusi kohtus võrreldes kohtueelses menetluses antud ütlustega. Seda, et tunnistajad andsid kohtus kohtueelsest menetlusest lahknevaid ütlusi, on näha ka 5. mail 2011 toimunud kohtuistungi protokollist. Prokurör taotles korduvalt tunnistajate usaldusväärsuse kontrollimiseks nende varasemate ütluste avaldamist. Prokuratuuri hinnangul tajus kuriteokaebuse esitaja ekslikult tunnistajate hoiatamist ähvardusena. Nimelt hoiatatakse kannatanut ja tunnistajat enne ristküsitlust kriminaalvastutusest valeütluste andmise või ebaseaduslikult ütluste andmisest keeldumise eest. Vajadusel on kohus pädev sellise kriminaalvastutuse olemasolu ülekuulatavale isikule meelde tuletama ja selgitama, milline karistus on selle eest seaduses ette nähtud. Selline karistusõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse sätete selgitamine ei kujuta endast ähvardamist KarS § 120 mõttes. Seetõttu puudub kaebuse põhjal alus väita, et toime oleks pandud KarS §-s 322 sätestatud kuritegu. 4.3 Samuti puuduvad igasugused tõendid KarS § 323 olemasolu kohta. Nimetatud säte kriminaliseerib tunnistaja, kohtualuse jt suhtes vägivalla toimepanemise, takistamaks teda täitmast oma kohustusi kriminaalmenetluses või maksmaks talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Vastavaid andmeid ega informatsiooni kaebus ei sisalda. Kaebuses korratakse väidet kohtuniku poolt psühholoogilise vägivalla kasutamise kohta, milline väide on paljasõnaline. Sel põhjusel ei alusta prokuratuur kriminaalmenetlust ka KarS § 323 alusel.
5.S. Matvejev esitas 3. juulil 2014 ringkonnakohtule taotluse, milles palub pikendada Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaega seoses sellega, et ta esitas taotluse riigi õigusabi osutamiseks. Taotlust lahendatakse alles kuu aja jooksul. S. Matvejevi hinnangul on kriminaalasjas rikutud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, s.t kasutati piinamist. S. Matvejev kavatseb pöörduda kaebusega Euroopa Kohtusse, sest Eesti prokuratuur on ametialases sõltuvuses kohtunikest, kardab neid ega taha nendega suhteid rikkuda, mis on üks korruptsiooni aluseid. 8. juulil 2014 registreeriti ringkonnakohtus S. Matvejevi uus taotlus riigi õigusabi saamiseks. S. Matvejev märgib, et tal ei ole raha advokaadi palkamiseks. Ühtlasi kordab ta väiteid tunnistajate ähvardamisest neilt soovitud ütluste saamiseks. 11. juulil 2014 saabus ringkonnakohtusse S. Matvejevi samasisuline riigi õigusabi taotlus selleks ette nähtud blanketil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. -2-
7.Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur leidsid, et kohtunik I.M. i käitumises ei ole tuvastatav ühegi karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis ning kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga. S. Matvejev esitas kuriteokaebuses toodud väiteid ka Viru Maakohtu 16. detsembri 2013. a otsuse peale esitatud apellatsioonis. Tartu Ringkonnakohus lahendas S. Matvejevi apellatsiooni ja leidis 31. märtsi 2014. a otsuses, et Viru Maakohtu otsus oli seaduslik ja põhjendatud. See tähendab, et maakohtu kohtunik ei olnud otsust tehes mingil viisil läinud vastuollu seadusega. Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, et tunnistajate hoiatamist valeütluste andmise eest ei saa käsitada nende ähvardamisena. Tegemist on kohtunikule KrMS § 2871 lg-st 4 tuleneva kohustusega hoiatada 14-aastast või vanemat tunnistajat, et seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest karistatakse teda kriminaalkorras. Seega toimis I.M. tunnistajaid hoiatades kooskõlas seadusega ja tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.
9.KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on aluse puudumine kriminaalmenetlust välistav asjaolu.
10.Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määruses on piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning need ei sisalda viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele.
11.Kuna ringkonnakohus nõustub nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et praeguses asjas pole olnud võimalik tuvastada kriminaalmenetluse alust, on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Seega on S. Matvejevi võimalus Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks ning kohtunik I.M. i vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.
12.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus S. Matvejevi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Paavo Randma

-3-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.