Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
28.07.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-854
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Eduard Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
EDUARD PAVLJUTŠENKO, isikukood 36501150370, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 12.03.2007 ja lõpp 12.03.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.07.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Eduard Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Eduard Pavljutšenkolt menetluskuluna riigituludesse 97,92 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 99914700003514).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 97,92 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkeli poolt süüdimõistetu Eduard Pavljutšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Pavljutšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Pavljutšenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.02.2009 ja Riigikohtu 16.11.2009 kohtuotsustega KarS § 414 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat 6 kuu vangitust, KarS § 415 lg 1 järgi karistati 8 aasta vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistati 7 aasta 8 kuu vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi karistati 2 aasta 10 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 12.03.2007 ja lõpp 12.03.2016. Viru vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Eduard Pavljutšenko taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas kohtule, et ta ei saa esitada mingeid erandlikke asjaolusid, kuid ta arvab, et igale inimesele peaks andma võimaluse vabanemiseks. Varem tingimisi vabastatud teda ei ole. Vanglas on olnud kuus korda ning kõik karistused on ära istunud. Sõber, V L, võimaldab vabanemisel elukoha, kuid elukoha aadressi kinnipeetav ei tea – see on kusagil xxxx. V L on oma ettevõte ning ta võimaldaks seal kinnipeetavale tööd. Sugulastega ei suhtle. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et kinnipeetav tuleb enne tähtaegselt vabastada. Kinnipeetaval on olemas tööoskused, mis kajastuvad ka tema iseloomustuses. Ta on omandanud riigikeele teatud tasemel ning tema puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk mitte suur vaid keskmine. Võib arvata, et isik täidab kontrollnõudeid, kuna varasemate rikkumiste kohta puuduvad andmed. Elukoha puudumine ei ole takistuseks, kuna sõber võimaldab talle korteri. Kriminaalhooldaja on kontrollinud elukoha saamise võimalust ja helistanud V L ja saanud andmed, et elukoht on tõesti olemas. Kaitsja juhtis tähelepanu, et viimase poole aasta jooksul on kinnipeetav olnud õiguskuulekas, viimane rikkumine oli 30.11.2013. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Eduard Pavljutšenko on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Vaatamata varasemale karistusele
paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul karistuse kandmise ajal kokku 18 (neist vähemalt neli kehtivat) distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustusest kohaselt isiku negatiivset suhtumist õiguskorda ja ametnikesse näitab isiku passiivselt agressiivne käitumine tööst keeldumiste ja erinevate vaiete ja pöördumiste esitamise näol. Korduvast kriminaalkorras karistusest hoolimata, ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks järeldusi ning antud suhtumine näitab isiku tegelikku hoiakut kehtivasse õiguskorda ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtustesse. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.