lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5905/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5905/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
28.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
986
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5905

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määrus Jaak Reinomäe kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.12. juunil 2014 registreeriti Viru Ringkonnaprokuratuuris Jaak Reinomäe taotlus Viru Vangla suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 324 tunnustel. J. Reinomägi leidis, et temalt suitsude äravõtmisega rikkus Viru Vangla kodukorra punkte 7.1.1 ja 3.5 ja pani toime vahistatu ebaseadusliku kohtlemise.
2.Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 18. juunil 2014 kriminaalmenetluse alustamata. Prokuratuur ei tuvastanud, et avalduses toodud asjaoludest lähtudes oleks Viru Vangla ametnik pannud toime mõne karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks selgitas prokuratuur, et vaidlusalune Viru Vangla kui haldusorgani tegevus on olemuselt haldusmenetlus.
3.
26. juunil 2014 saabus Riigiprokuratuuri J. Reinomäe kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. J. Reinomägi kordas juba varem avaldatud asjaolusid ja taotles viidetega Põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist.
4.Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määrusega jäeti J. Reinomäe kaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata. 4.1 Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kaebus ei sisalda informatsiooni, mis oleks käsitatav kriminaalmenetluse alusena. KarS § 324 näeb ette vastutuse kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu inimväärikuse alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb kinnipeetava ebaseaduslikus kohtlemises, s.o tema inimväärikuse alandamises, diskrimineerimises või tema õiguste ebaseaduslikus piiramises. Kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine peab olema toime pandud seoses ametiseisundi kuritarvitamisega ja need teod võivad avalduda nii aktiivses tegevuses kinnipeetava suhtes (nt vägivalla tarvitamine) kui ka passiivses teos (nt seaduslike õiguste kasutamise takistamine). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Käesoleval juhul ei leidnud tuvastamist asjaolud, mis viitaksid kinnipeetava ebaseaduslikule kohtlemisele. 4.2 Kinnipeetavad on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla kodukorda ja teisi õigusakte, alludes vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 7.1.1 alusel on muuhulgas keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud sigaretid. Vanglateenistuse ametnik võib vajadusel teostada isiku läbiotsimise. Läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Selline tegevus on vangla julgeoleku ja korra tagamise huvides igati mõistetav ja arusaadav. See, et kaebajale ei meeldi ametnike seaduslik tegevus, millega on väidetavalt tekitatud kahju, ja asjaolu, et halduskohtule kaebuse esitamisel on vaja tasuda riigilõivu, ei ole kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Kaebaja vastumeelsus võimuesindajate otsustuste vastu ei muuda neid ebaseaduslikeks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi prokuratuurile teate esitamine, milles avaldaja arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks piisav. 4.3 Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg-tele 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. J. Reinomäe avaldusest ei nähtu tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud süüteokoosseisu.
5.8. juulil 2014 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks. J. Reinomägi soovib kohtus vaidlustada Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määrust, ent saab seda teha üksnes advokaadi vahendusel. Taotlejal endal puuduvad rahalised vahendid advokaadi palkamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. J. Reinomägi on esitanud taotluse Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks.
7.RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest ja Riigiprokuratuuri 30. juuni 2014. a määrusest nähtuvalt soovib J. Reinomägi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Viru Vangla ametnike suhtes. Hinnates J. Reinomäe kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus.
8.Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks J. Reinomäe kaebuse alusel puudub alus kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Vanglaametnike ebaseaduslik tegevus seisneb J. Reinomäe hinnangul selles, et temalt võeti läbiotsimise käigus ära sigaretid. Sellega rikkusid ametnikud väidetavalt vangla kodukorra p-des 3.5 ja 7.1.1 sätestatut. Viidatud punktid reguleerivad kinnipeetava läbiotsimist ja vanglas keelatud esemeid (kinnipeetavatele on keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid). VangS § 68 lg 1 näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Seega ilmneb, et kuriteoteates kirjeldatud vanglaametnike tegevus oli kooskõlas neile vangistusseadusest tuleneva pädevusega. Järelikult puudub alus nentida vanglaametnike tegevuses KarS §-s 324 toodud kuriteokoosseisu tunnuste esinemist ja kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.
9.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et J. Reinomäe võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Paavo Randma

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.