Kohtulahend

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 640,50 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates juulist 2014 igakuiselt vähemalt 64,05 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.04.2015. Menetluskulude osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.E, 1-14-4929, menetluskulude osamakse.“ Kui rahalise karistuse- või menetluskulu osamaksed ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud

24.02.2014 kella 12.45 paiku läks K.E T N elukohta xxxx ja ähvardas noaga E K tervisekahjustuse tekitamisega, vehkides kaks korda ähvardavalt noaga E. K suunas. Peale seda üritas E. K autoga otsa tagurdada kuid kannatanu jõudis eest ära hüpata. E. K ja T. N tundsid ohtu oma elule ja tervisele kuna vahetult enne seda oli K.E noaga katki lõiganud nende auto xxxx registreerimismärgiga xxxx kaks vasakpoolset rehvi ja tõmmanud üle terve auto vasaku külje sügava kriimu. II Süüdistuse sisu

K.E süüdistatakse selles, et tema läks 24.02.2014 kella 12.45 paiku T N elukohta xxxx ja ähvardas noaga E K tervisekahjustuse tekitamisega, vehkides kaks korda ähvardavalt noaga E. K suunas. Peale seda üritas E. K autoga otsa tagurdada kuid kannatanu jõudis eest ära hüpata. E. K ja T. N tundsid ohtu oma elule ja tervisele kuna vahetult enne seda oli K.E noaga katki lõiganud nende auto xxxx registreerimismärgiga xxxx kaks vasakpoolset rehvi ja tõmmanud üle terve auto vasaku külje sügava kriimu. Seega K.E pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tervisekahjustuse tekitamise ähvardamise, mille täideviimist oli alus karta ja olulises ulatuses vara rikkumise. III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb K.E süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 12 0 järgi rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades päevamäärana 6.39 eurot, s.o summas 383,40 eurot, mille tasumine võimaldada ositi 10 kuu jooksul. IV Kohtu põhjendused

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt K.E süüdistuses saabus kohtusse 04.06.2014. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud samal päeval. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § 252 lg 3 omapoolset kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määramise kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus K.E käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 120 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.E karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav K.E puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kannatanu T N poolt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 190,00 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub K.E-lt väljamõistmisele. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja määratud tasu 38,40 eurot ja sama lõike p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.