Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen
Asja läbivaatamise kuupäev
7.07,9.07;10.07;11.07.2014 avalikul kohtuistungil
Kriminaalasi
Nikolai Šmeljov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Nikolai Šmeljov isikukood 37309223730, xxx Vahistatud alates 16.07.2013 Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg 1,3; 311; 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada Nikolai Šmeljov kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.
2.Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2013-18.07.2013 lugeda karistusaja hulka, arvestades karistuse kandmise alguseks 16.07.2013.
3.
Tõkend – vahistamine – jätta Nikolai Šmeljovi suhtes muutmata.
4.Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtseva taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 864 eurot (tasu 720 eurot + käibemaks 144 eurot). 1(17)
5.Välja mõista Nikolai Šmeljovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 887,50 eurot sundraha; 291,72 + 748,80 + 864 eurot kaitsjatasu, kokku 1612,80 eurot; 0,90 eurot toimiku paljundamise kulud; 504 eurot narkootilise aine ekspertiisikulud; 95 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisikulud; 20 919 eurot DNA-ekspertiisikulud. Nikolai Šmeljovil tasuda kriminaalmenetluse kulud (kokku 24310 eurot ja 92 senti) 12 kuulise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011 SWEDBANK EE932200221023778606 Danske Bank AS Eesti filiaal EE403300333416110002 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal EE701700017001577198 Märkides viitenumbri 2800049900 ning selgitus „Nikolai Šmeljov 1-13-11682 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Asitõendid: narkootiline aine, mis on hoiul EKEI-s – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEIsse; xxx KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid; plastpurk 13 tabletiga, mis asub Ida tollipunktis xxx – tagastada Nikolai Šmeljovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel;
7.Salvestised: 5 CD-plaati koos salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel;
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.07.2014. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 11.08.2014. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 26.08.2014 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.
SÜÜDISTUS
Nikolai Šmeljovi süüdistatakse selles, et tema xxx grupis tuvastamata kaasosalisega leppisid kokku, et N.Šmeljov sõidab juulis xxx xxxning reisi jooksul uurimise käigus tuvastamata riigis võtab tundmatult isikult vastu mitte vähem kui 107,52 kilogrammi hašiši väärtusega ca 750 000 eurot, peidab narkootilise aine sõiduautosse ning toimetab võimaliku kontrolli eest 2(17)
varjatult xxx. Selleks, et tuua hašiš Eestisse lahkus N.Šmeljov tuvastamata kaasosalise teadmisel ja kokkuleppel temaga 07.07.2013 sõiduautoga xxx läbi xxx suunas, jõudis 09xxx Enne seda kui N.Šmeljov jõudis xxx, sai ta vastavalt eelnevale kokkuleppele ja tema tegevust juhtivalt tuvastamata kaasosaliselt saadud juhistele kokku tuvastamata xxx tuvastamata isikuga (hašiši tarnijaga), kes andis talle üle 107,52 kilogrammi hašišit (THC sisaldus 1128%) väärtusega ca 750 000 eurot. Seejärel N.Šmeljov tuvastamata kohas ja asjaoludel peitis 107,52 kilogrammi hašišit sõiduauto xxxx, rattakoobastesse ja tagastangesse ehitatud peidikutesse ning vedas 16.07.2013 kella 02.55 paiku narkootilise aine salakaubana sõiduautoga xxx, peale riigipiiri ületamist N.Šmeljov vedas narkootilise aine autoga xxxx ametnike poolt. Hašis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ lisas 9 loetletud eriluba nõudvate kaupade hulka – ning tal polnud kaasas oleva narkootilise aine kohta esitada Ravimiameti eriluba. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks kogudeks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 1 g hašišist, seega on N.Šmeljovi ja tuvastamata isikute poolt käideldud hašišikoguse näol tegemist suure koguse (ca 1 075 200 mõjudoosi) narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Oma tegudega Nikolai Šmeljov pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so. narkootilise aine omandamise, valdamise, veo, mis oli toime pandud grupi poolt, st KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning pani toime isikute grupi poolt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku xxx
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Prokurör taotles Nikolai Šmeljovi süüdimõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel 10-aastase vangistusega, arvates karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2014. Kaitsja leidis, et Nikolai Šmeljovi süüd pole tõendatud ning teda tuleb õigeks mõista mõlemas süüdistuses. Kaitsja seisukohalt narkootilise aine pakenditelt võetud DNA jäljed võisid sattuda pakenditele sõiduki läbivaatuse käigus ülekandumise teel tolliametnike poolt, kuna süüdistatava ütluste järgi puudutasid ametnikud enne süüdistatava isiklikke asju ja seejärel võtsid peidikust pakendid narkootilise ainega. Sellisel viisil võisid süüdistatava DNA jäljed sattuda pakenditele. Alternatiivselt palus kaitsja kvalifitseerida Nikolai Šmeljovi teod KarS § 184 lg 1 ja § 391 lg 1 järgi, kuna pole tõendatud kaasosalise olemasolu. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka narkootilise aine liiki kuna hašiš on teistega võrreldes kergem narkootiline aine. Samuti palus kaitsja jätta ekspertiisikulud riigi kanda kui ebamõistlikult suured. Süüdistatav eitas oma süüd täielikult, kinnitades oma ütlustes, et narkootilise aine avastamine temale kuuluvas autos tuli talle üllatusena. Ta ise pole narkootikume oma autosse peitnud ega 3(17)
tea sellest midagi. Süüdistatav oletas, et narkootikumid võidi peita autosse enne tema poolt selle auto ostmist 2012.aastal või ajavahemikul, mil auto oli (praeguseks surnud) A Pi kasutuses. Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et on käinud süüdistuses märgitud ajavahemikul XXX toimetamise eesmärgil, vaid puhkamiseks koos tuttava naisterahvaga J Viga. Raha välismaal puhkamiseks saab süüdistatav, tema ütluste järgi, kalapüügist ning värske ja töödeldud kala müügist.
TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
Nikolai Šmeljovile on esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (omandamine, valdamine ja vedu) ning narkootilise aine ebaseaduslikus sisseveos üle Eesti riigipiiri isikute grupis. Need kuriteod on süüdistaja kvalifitseerinud KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. Kohus käsitleb esmalt väljaspool vaidlust olevaid asjaolusid (I) vaidluse all olevaid asjaolusid (II). I. KarS § 184 lg 2 p 1
1.Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muu ebaseaduslik käitlemine isikute grupi poolt. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ühe kirjeldatud osateo toimepanemisest.
2.Kohus leiab, et Nikolai Šmeljovile süüks arvatud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on tõendamist leidnud järgmiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega.
3.xxx 22.02.2012 ning sõidukil oli läbitud tehniline ülevaatus tähtajaga kuni 2014.a aprillini.
4.xxxx on tegemist usaldusväärse tõendiga ning keegi menetlusosalistest ei seadnud seda kahtluse alla. Samuti ei esitanud süüdistatav ega kaitsja vastuväiteid sellele, et ülalmärgitud ajal lahkus Nikolai Šmeljov xxx tagasi. Nikolai Šmeljovi kinnipidamise aeg ja koht xxx) on tõendatud kinnipidamise protokolliga (tl 4-5) ning selles osas poolte vahel vaidlust ei olnud.
5.Kohus loeb 16.07.2013 veoki läbivaatuse akti nr 13-12.1-5/00/9731 ja sellele lisatud fotode (sh CD-l olevate fotode) (tl 6-16) alusel tõendatuks, et süüdistatavale kuuluva auto xxx ametnike poolt avastati sõiduauto küljekarpides, rattakoobastes ja tagastangides olevatest tühimikest aine kogukaaluga ca 111,55 kg (koos pakendiga), mis vastavalt 30.08.2013 ekspertiisiaktile nr 13E-AN0918 (tl 70-72) ja 3.09.2013 ekspertiisiaktile nr 43 (tl 74-75) on kanepist valmistatud hašiš tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 11% kuni 28% netokaaluga kokku 107,52 kg ning see kogus piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 1075200 inimesele. Keskkriminaalpolitsei juhtivspetsialist Jüri Nurme esitatud andmete (tl 133-139) alusel loeb kohus tõendatuks, et äravõetud hašiši väärtus moodustab umbes 750000 eurot (arvestusest 1g hašiši – 7 eurot).
6.Hašiš kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I. nimekirja ning sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31 lisas 9 loetletud eriluba nõudvate kaupade hulka. Kohus loeb tõendatuks, et süüdistataval ei olnud 4(17)
vastava ravimiameti eriluba ning keegi menetlusosalistest pole menetluse kestel väitnud vastupidist.
7.Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, mis piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Kuna 3.09.2013 ekspertiisiakti nr 43 (tl 74-75) kohaselt piisab süüdistatava autost leitud hašišist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 1075200 inimesele on tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõistes, mis ületab suure koguse alammäära 107520 kordselt (1075200 / 10 = 107520).
8.Veoki läbivaatuse akti (tl 6-16), 16.07.2013 asitõendi vaatluse protokolli (tl 19-21) ja sellele lisatud fotode (CD-l - tl 39) ning 1.08.2013 asitõendi vaatluse protokolli ja selle lisade (tl 22-38) alusel loeb kohus tõendatuks, et peale narkootilist ainet avastati 16.07.2013 süüdistatavale kuuluvast xxx kinnitatav lamp, 3 navigaatorit, kõnekaartide alused (abonentnumbritega xxx), liikluskindlustuse poliisi plank (nn roheline kaart) käsikirjaliste märkmetega ja 3 mobiiltelefoni: xxx
9.16.07.2013 süüdistatava kinnipidamisprotokolli (tl 4) alusel loeb kohus tõendatuks, et peale ülalmärgitud abonentnumbreid oli Nikolai Šmeljovi kasutuses xxxx Vastav number on märgitud Nikolai Šmeljovi kontaktnumbrina.
10.1xxxx
11.Süüdistatav ega kaitsja ei vaielnud vastu eeltoodud punktides märgitud asjaoludele. Kuna selles osas puudub vaidlus poolte vahel ei pea kohus vajalikuks käsitleda neid asjaolusid põhjalikumalt. Vaidlus poolte vahel käib antud kriminaalasjas eelkõige selle üle, kas süüdistatav oli teadlik temale kuuluvasse autosse tehtud peidikutest ning sinna peidetud narkootikumidest või mitte. II.
12.Süüdistatav eitas oma süüd täielikult, väites, et ei tea, kuidas hašiš sattus tema autosse. Tema ja kaitsja on esitanud kahte versiooni kuidas narkootikumid võisid autosse sattuda. Esimese versiooni järgi olid narkootikumid juba peidetud autosse, kui Nikolai Šmeljov ostis selle auto 2012.a. Teise kaitseversiooni järgi pandi narkootikumid autosse ajal, mil auto oli süüdistatava tuttava A Pi kasutuses. Süüdistatav on selgitanud, et auto toodi temale xxx ning mõni kuu hiljem otsustas ta müüa selle maha tuttavale A Pile, kes pidi maksma auto eest osade kaupa, kuid ootamatult suri (mõned kuud hiljem). Süüdistatava ütluste järgi peale sõiduki A Pile müümist jäid auto võtmed nii süüdistatava kui A Pi käes ning pärast A Pi surmast teada saamist leidis süüdistatav sõiduki xx üles ja võttis selle ära.
13.Kehtiva kohtupraktika kohaselt mitte igasugune kaitseversioon ei tekita kahtlust, mis oleks piisav süüdistusversiooni kummutamiseks. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 18; 3-1-1-8-10, p 8). Kohus leiab, et süüdistatava kaitseversioonid ei ole eluliselt usutavad.
14.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatava sõiduautost leitud hašiši maksumus moodustab umbes 750000 eurot. Kohtu seisukohalt ei ole eluliselt usutav, et keegi tundmatu isik (või isikute grupp) Saksamaal valmsitas autot hoolikalt ette, tehes sellesse peidikud, pani 5(17)
peidikutesse nii suures koguses (üle 100 kg) ja kõrge väärtusega (ca 750 tuhat eurot) narkootikume ja pärast lasi selle auto oma kontrolli alt. Kohtu arvates välistab seda ka asjaolu, et 2012.a märtsis teostati nimetatud auto suhtes tehnilist ülevaatust (tl 18, kohtuistungiprotokoll lk 19) ning selle käigus visuaalselt palja silmaga nähtavad peidikute kohad pidid olema tähele pannud.
15.Samal põhjusel ei ole eluliselt usutav kaitseversioon, et narkootikume peideti autosse ajavahemikul, mil auto oli väidetavalt süüdistatava tuttava A Pi kasutuses. Nii suures koguses narkootikumide käitlemisega ei oleks A. P üksi hakkama saanud ning sellega seotud teised isikud ei laseks nii suures koguses ja väärtusega narkootikume oma kontrolli alt välja. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist on samas linnas xxx elavate isikutega (s.o süüdistatav ja A P) ning selle sõiduki üles leidmine ei peaks tekitama suures koguses narkootikumide käitlemisega tegelevatele isikutele olulisi raskusi. Antud kaitseversioon ei ole eluliselt usutav ka seetõttu, et A P on surnud ning vastavaid asjaolusid, sh sõiduki väidetava müümise fakti, ei ole enam võimalik kontrollida.
16.Süüdistatav väitis kohtuistungil, et süüdistuses märgitud ajavahemikul xxx. Süüdistatava märgitud ajavahemikul välismaal viibimist tõendavad ka tema sõidukist äravõetud GPS navigatsiooniseadmesse salvestatud andmed (tl 106-131). J V kinnipidamisprotokolliga (tl 13) on tõendatud, et 16.07.2013 kinnipidamisel viibis ta süüdistatavaga samas autos ning tema kasutuses oli mobiiltelefon abonentnumbriga 55555337. Samuti loeb kohus J. V abonentnumbri 55555337 kõneeristuste (tl 55-59, 68) alusel tõendatuks (ning keegi kohtumenetluse pooltest ei seadnud seda asjaolu kahtluse alla), et 7.-16.07.2013 viibis ta välismaal. Samas leiab kohus allpool käsitletavate tõendite alusel, et süüdistatava 7.16.07.2013 ette võetud reisi eesmärgiks ei olnud puhkus J. Viga, vaid narkootilise aine suures koguses tuvastamata xx omandamine ja Eestisse salakaubana toimetamine.
17.Süüdistatavale 2012 ja 2013 (jaanuar-september) tehtud väljamaksete kohta esitatud tõendist (tl 132) nähtub, et sel ajavahemikul süüdistatavale väljamakseid tehtud ei ole. Samuti kinnipidamisel (tl 4) ja kohtuistungil isikuandmete kontrollimisel kinnitas Nikolai Šmeljov, et ei töötanud enne vahistamist. Kohus loeb ebausaldusväärseteks süüdistatava kohtuliku uurimise käigus antud ütlused, et tal oli piisavalt raha, et minna koos J. Viga puhkusele Hispaaniasse. Süüdistatav väitis oma ütlustes, et teenis 1500 kuni 3000 eurot kuus, kuna tegeleb kalapüügiga ning värske ja töödeldud kala müügiga. Kohtu arvates ei ole see eluliselt usutav ning ei haaku süüdistatava teiste ütlustega ning asjas tuvastatud teiste asjaoludega.
18.Kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et ostis selle xxx järgi lasti see välja 2002.a ehk 2013.a seisuga oli tegemist ca 10 aasta vanuse autoga. Süüdistatava avaldatud sissetulekutase jääb kahtlemata üle 2012.a Eesti keskmise palga ning omades nii suurt sissetulekut võis süüdistatav lubada endale tunduvalt kallima ja uuema sõiduki. Samas kinnitas süüdistatav, et see on tema esimene ostetud auto (istungiprotokolli lk 21) ning sularahavarusid temal 2013.a ei olnud (istungiprotokolli lk 19). Süüdistatava ütlused suurtest sissetulekutest ei haaku ka süüdistatava enda ütlustega, et 2005.a võttis ta korterilaenu, mille igakuine makse on 150 eurot (istungiprotokolli lk 19). Suured sissetulekud oleksid võimaldanud süüdistataval maksta laenu tagasi tunduvalt suurema igakuise maksega, et saaks laenu kiiremini tagasi maksta ja maksta vähem intresse. Samuti on süüdistatav selgitanud oma ütlustes, et 2013. juulis toimunud xx kanistrit kütusega, et hoida kokku kütusekulude pealt, kuna kütus mõnedes Euroopa riikides on tunduvalt kallim kui Eestis. Kuna kolme 30-liitrilise kütuse kanistri vedamine tekitab kahtlemata teatud ebamugavusi (võtab palju ruumi autos, peab ise tankima) ei ole eluliselt usutav, et nii hea sissetulekuga inimene hakkaks hoidma 6(17)
selle pealt kokku, arvestades, et kokkuhoid oleks kokku mitte rohkem kui 1 euro kütuse liitrilt (hind Eestis ca 1,2€, Euroopas ca 2,2€ vahe on ca 1€), ehk kokku ca 90 eurot (1 * 90). Süüdistatava ütlused kõrgetest sissetulekutest on vastuolus ka tema teiste ütlustega, et välismaal olles suhtles ta palju SMS-de teel, kuna need on telefonikõnedest odavamad (istungiprotokolli lk 17).
19.Siinkohal arvestab kohus ka seda, et ülekuulamisel kohtuistungil ei osanud süüdistatav meelde tuletada reisi asjaolusid, nt kas ja kus tehti ööbimispeatusi. Süüdistatav on seletanud, et ei uurinud enne reisi hindu ega broneerinud ruumi hotellis. Ei otsinud soodustusi, sest ei usalda firmasid. Mis linnas nad käisid J. Viga ei mäleta, nagu ka seda mis teistes linnades nad on veel käinud (kohtuistungiprotokolli lk 23-24). Kohtu seisukohalt on need süüdistatava ütlused ebaloogilised ning eluliselt ebausutavad. Tänapäeva tavaline praktika on broneerida hotelli tuba enne reisile minekut. Üldteadaolev on see, et see tagab kindla ööbimiskoha olemasolu ning võimaldab valida kõige sobivam ja soodsam variant. Siinkohal ei haaku süüdistatava ütlused tema teises kohas antud ütlustega reisikulude kokkuhoidmiseks kaasa võetud kütusest. Kokkuhoid majutuskuludelt oleks olnud oluliselt suurem, kui kütusekuludelt ning sobiva ja soodsa hotellitoa broneerimine ei nõua mingeid olulisi jõupingutusi. Süüdistatava ütlused, et ta ei usalda firmasid on ebamõistlikud, kuna üldteadaolevalt turumajanduse tingimustes reeglina osutabki selliseid teenuseid (majutus, toitlustus) mitte eraisik, vaid ettevõte ehk firma. Kohus leiab, et süüdistatav vältis hotellitoa broneerimist, et välistada tema liikumise ja tegevuse jälgimist antud kuritegude toimepanemisel.
20.Samuti võtab kohus arvesse, et eelpool märgitud kõneeristustest ning 13.11.2013 vaatlusprotokollist (tl 101-102) nähtuvalt läbis süüdistatav teel Hispaaniast Eestisse umbes kahe ööpäevaga üle 3 tuhande kilomeetrit. Selline ülikiire liikumise viis ei ole kohtu seisukohalt puhkusereisile omane ning haakub süüdistuses märgitud asjaoludega ehk on seletatav sellega, et süüdistatav püüdis võimalikult kiiresti toimetada ebaseadusliku lasti (hašiši) lähtepunktist sihtkohani.
21.Eeltoodu alusel leiab kohus tõendatuks, et süüdistatava 7.-16.07.2013 ette võetud reisi eesmärgiks ei olnud puhkus Hispaanias J Viga, vaid tuvastamata isiku(te)ga grupis narkootilise aine (hašiši) suures koguses omandamine ja toimetamine üle riigi piiri Eestisse. Siinkohal tugineb kohus ka asjas kogutud ja uuritud asitõenditele. Need on süüdistatava sõidukist läbivaatusel leitud kaks mobiiltelefoni Nokia abonentnumbritega 56052305 ja 54564181 (tl 22-38). Sideettevõtjalt saadud 25.11.2013 andmete protokollist (tl 40-45) nähtuvalt kasutati neid telefone praktiliselt ainult välismaal. Kusjuures abonentnumbrit 56052305 kasutati 2013.aastal eranditult suhtlemiseks SMS-i teel (7.-16.07.2013 kokku üle 100 SMS-i), mis aga kõik olid peaaegu täielikult mõlemast telefonist kustutatud (vt 1.08.2013 asitõendi vaatlusprotokolli p 4.1.2, 4.1.3, 4.2.5, 4.2.6 – tl 22). Samuti ei olnud mõlemas telefonis salvestatud ühtegi isiku kontakti (tl 22 p 4.1.1. ja tl 23 p 4.2.1.), välja arvatud tehnilised kontaktid – saldo nr, xxx tellimine. Kohtu seisukohalt ei ole eluliselt usutavad süüdistatava seletused selle suhtes, et välismaal olles suhtles ta abonentnumbriga 54564181 kala müügiga tegeleva isikuga (istungiprotokolli lk 25) ning abonentnumbriga 56052305 suhtles ta veel ühe tuttava naisterahvaga, kelle nime ta ei soovi avaldada, kuna ei taha teda sellesse asjasse segada, see naine on abielus (istungiprotokolli lk 27). Samuti ei ole usutavad süüdistatava ütlused, et 7.-16.07.2013 reisile minnes jättis ta tema tavakasutuses oleva mobiiltelefoni koju, sest seda numbrit teab tema abikaasa ning kuna süüdistatav läks reisile koos teise naisega ei soovinud ta, et abikaasa talle helistaks (istungiprotokolli lk 16).
7(17)
22.Kohus leiab, et need süüdistatava ütlused ei ole loogilised ega eluliselt usutavad. Kui süüdistatav läks puhkusele teise naisega ning soovis jätta seda abieluvälist suhet abikaasa eest varjatuna, ei ole loogiline jätta oma tavatelefon koju, sest see võis tekitada rohkem küsimusi kui abikaasa ei saanud võtta temaga ühendust pikema aja jooksul (see reis on aga kestnud üle nädala aega). Kui aga süüdistatav ei suhtle abikaasaga nii aktiivselt siis seda enam pole põhjust jätta oma tavatelefon koju. Vajadusel seda saaks panna hääletu režiimi peale või lülitada välja. Siinkohal nõustub kohus süüdistaja põhjendustega ning leiab, et süüdistatav jättis oma tavatelefoni koju just selle tõttu, et vältis igasugust suhtlemist oma perega püüdes välistada läbi selle enda kohta informatsiooni kogumist kuriteo toimepanemisest (pealtkuulamist, liikumise jälgimist jne) ning selleks oli süüdistataval varutud kaks eraldi mobiiltelefoni, mida süüdistatav tema enda ütluste järgi ning vastavate abonentnumbrite kõneeristuste järgi (tl 41-45) on kasutanud praktiliselt vaid välismaal.
23.Kõneeristuse järgi (tl 41-42) toimus suhtlemine xx enamasti 9.07.2013 ning 11-xx ning viimane SMS ja kõne juba Eestisse jõudmisel 16.07.2013 kell 3.47. S.t abonentnumbrit ei kasutatud ka teel Hispaaniast Eestisse. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et suhtles sel telefonil kala müügi teemadel, kuid keeldus selle kala müügiga tegeleva isiku nime nimetamast (istungiprotokolli lk 25, 26), kuigi ilmselgelt puudutab see tema huve antud kriminaalasjas. Abonentnumbrit nr 56052305 kasutati ainult suhtlemiseks SMS-de teel (tl 43-45). Süüdistatav väidab, et on suhelnud sel telefonil naistuttavaga, kelle nime ta ei taha avaldada, kuna ta on abielunaine. Kohus leiab, et need süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad. 7.-16.07.2013 ajavahemikul oli tehtud üle 100 SMS-i, erineval kellaajal ja mitte ühtegi kõnet. Ei ole usutav, et olles suhetes väidetava naistuttavaga ei ole nad selle aja vältel pidanud ühtegi kõnet ning on suhelnud ainult SMS-ide teel. Samast kõneeristusest nähtub, et enne 7.07.2013 (ehk antud Hispaania reisi algust) on seda abonentnumbrit kasutatud 9.12.2012 ehk ligi pool aastat ei ole abonentnumbrit kasutatud. Kohtu seisukohalt ei ole loogilised ega eluliselt usutavad süüdistatava ütlused, et mitu kuud järjest ei kasuta ta selle telefoni üldse ja siis järsku vähem kui 10 päevaga teeb üle 100 SMS-i oma naistuttavale, kelle nime ta ei ole nõus avaldama isegi kohtuistungil. Kohus nõustub siinkohal prokuröri seisukohaga ning leiab, et süüdistatav suhtles abonentnumbrit nr 56052305 kasutades antud kuritegude toimepanemisega seotud tuvastamata isikuga eranditult SMS-de teel, et välistada pealtkuulamist.
24.Seega on mõistlik ja eluliselt usutav süüdistuse versioon, et need mõlemad xx kasutati ühel ja samal eesmärgil ehk suhtlemiseks tuvastamata isikuga, kellega grupis olid Nikolai Šmeljovile süüks arvatavad kuriteod toime pandud. Seda kinnitab ka varem märgitud asjaolu, et praktiliselt kõik reisi ajal tehtud ja vastu võetud SMS-id olid telefonidest kustutatud (välja arvatud üksikud sisutühjad või sideoperaatorilt saadud tehnilist laadi sõnumid).
25.Kohus loeb tõendatuks ka seda, et süüdistatav puutus vahetult kokku hašiši pakenditega enne nende peitmist sõidukisse tehtud peidikutesse. Seda tõendab eelkõige DNAekspertiisiakt nr xxx millest nähtuvalt süüdistatava sõidukist leitud hašišipakenditelt võetud proovide puhul kahe proovi suhtes ei saa välistada süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis ja veel kahe proovi puhul ei saa kindlalt välistada süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis. Siinkohal võtab kohus arvesse, et nt xx olid esindatud kõik süüdistatava alleelid ning sellest proovist leiti vaid üks täisprofiil. Samuti proovides A133970 (akti lõpposa p 1.3) xxx 1 all, tl 96 p 5 all). Proovis A133956 olid tulemusi andnud lookustes olemas kõik süüdistatava alleelid (tl 93, esimene rida ülevalt).
26.Kaitsja ja süüdistatav on esitanud versiooni süüdistatava DNA vahendatud ülekandumisest veoki läbivaatust toimetanud ametnike poolt auto salongis olnud süüdistatava 8(17)
isiklikelt esemetelt hašiši pakenditele. Kaitsja leidis, et sel viisil võis süüdistatava DNA sattuda veoki läbivaatuse käigus hašiši pakenditele, kuigi Nikolai Šmeljov ise neid väidetavalt pole puudutanud ega teadnud selle olemasolust.
27.Kohus leiab et see kaitseversioon ei ole tõenditega kinnitatud ega eluliselt usutav. Veoki läbivaatuse aktist ja sellele lisatud fotodest (tl 6-16, sh CD-l olevad fotod) on näha, et süüdistatava isiklikud esemed (kotid, mobiiltelefonid jne) olid alati hoitud hašiši pakenditest eraldi ning ühelgi fotol ei ole näha, et need esemed oleksid viibinud vahetus kokkupuutes hašiši pakenditega. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et läbivaatust toimetanud ametnikud oleksid enne puudutanud süüdistatava isiklikke esemed ja siis hašiši pakendeid (kas kinnastes või palja käega). Süüdistatav seletas oma kohtuistungil antud ütlustes, et võib eeldada, kuidas DNA sattus hašiši pakenditele – esialgu võeti tema asjad ja seejärel samade kätega hašiši pakendid, väites, et nägi seda. Samas leiab kohus, hinnates tõendeid kogumis, et need süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning on tingitud soovist vabaneda vastutusest. Peale süüdistatava sõnu pole ühtegi tõendit, mis oleksid viidanud sellele. Siinkohal rõhutab kohus, et ei tugine antud kohtuotsuse tegemisel ainult DNA-ekspertiisi tulemustele, vaid hindab kõiki tõendeid kogumis.
28.Kohus võtab otsuse tegemisel Nikolai Šmeljovi süüd kinnitava tõendina arvesse ka prokuröri esitatud tõendi – 16.07.2013 asitõendi vaatlusprotokolli lisa CD-l (tl 16) olevad fotod nr 261 ja 262 (IMG_0261, IMG_0262). Nimetatud fotodel on näha nn „rohelise kaardi“ (International Motor Insuranse Card) plangile tehtud käsikirjalised märkmed. Selle dokumendi paremas alumises nurgas on käsikirjaliselt märgitud numbrid „102,9“ ja „4,7“. Sellest allpool on näha arvu, mis lõpeb numbritega „...07,6“. Esimene number ei ole hästi loetav. Kuid liites eelpool märgitud arvud 102,9 ja 4,7 saab 107,6, mis praktiliselt langeb kokku süüdistatava autost leitud narkootilise aine kogukaaluga, s.o 107,52 kg. Süüdistatav on selgitanud oma ütlustes (kohtuistungi protokolli lk 17), et tegemist on kala müügiga seotud märkmetega. Kohus leiab, et need süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, loogilised ega eluliselt usutavad. Süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud, et ei maksa väidetavalt kalapüügilt ja sellelt saadavalt tulult makse. Puudub ka muu mõistlik põhjendus, milleks peaks süüdistatav kasvõi mingisugust arvestust pidama, kui ta ei maksnud oma väidetava kalanduse ärilt makse, ei moodustanud selleks äriühingut ning kogu arveldus käis temal sularahas (kohtuistungiprotokolli lk 19). Samuti teises kohas oma ütlustes kinnitas süüdistatav, et ei pea arvestust selle kohta, palju ta teenib kuus (kohtuistungiprotokolli lk 18). Arvestada tuleb ka seda, et märkmed olid tehtud vaid numbreid kasutades ning pole kasutatud ühtegi sõna, mis oleks loogiline ja mõistlik, kui märkmed oleksid käinud kala kohta (tuli märkida kala liik, kas värske või töödeldud kala vms). Samas on mõistlik, et narkootikumide kohta käivates märkmetes vältis süüdistatav narkootikumidele viitavate sõnade – „hašiš“ vms kasutamist, et varjata nende märkmete tegelik sisu selle paberi avastamise korral. Samuti loeb kohus eluliselt ebausutavaks, et süüdistatava väidetavalt käideldud kala kogus langes peaaegu 100 grammi täpsusega tema autost äravõetud narkootilise aine kogusega. Eeltoodu arvestades leiab kohus, et need märkmed olid tehtud ning käivad just süüdistatava suures koguses käideldud narkootilise aine kohta.
29.Prokurör on asitõendina esitanud ka pea külge kinnitatava musta värvi kinnitusrihmadega lambi, väites, et süüdistatav on kasutanud selle narkootilise aine peidikutesse peitmisel. Süüdistatav vaidles sellele oma ütlustes vastu, selgitades, et lamp on temal alati autos kaasa võetuna ning seekord kasutas ta seda reisi käigus kaasa võetud kanistritest pimedates kohtades tankimisel. Prokuröri seisukohalt ei ole see eluliselt usutav versioon, kuna Euroopa
9(17)
maanteedel on alati palju valgustatud kohti, kus saab ka pimedal ajal kunstvalgustuse käes tankida autot kanistrist mingeid kõrvalisi abivahendeid kasutamata.
30.Kohus leiab, et nimetatud lamp tuleb tõendite hulgast välja jätta, kuna süüdistaja ei esitanud piisavalt argumente või kinnitavaid tõendeid, et süüdistatav on kasutanud seda just narkootilise aine peitmisel. Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks, et Euroopa maanteedel on piisavalt palju valgustatud kohti, kus autot saab ka pimedal ajal tankida (tanklad, veoautode puhkeplatsid, suured kauplused jne). Samas ei saa välistada, et süüdistatav tõepoolest tankis autot kohtades, kus valgustus puudub ja seda just selleks, et välistada enda jälgimist või mingil muul põhjusel. Seetõttu loeb kohus seda kõrvaldamata kahtlust süüdistatava kasuks ning jätab süüdistatava autost leitud pea külge kinnitava lambi tõendite hulgast välja.
31.Süüdistatava ütluste eelpool käsitletud vastuolude, ebaloogilisuse ja elulise ebausutavuse tõttu asub kohus seisukohale, et kõik süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning jätab need tõendite kogumist välja.
32.Arvestades ülaltoodu leiab kohus, et kõik KarS § 184 lg 2 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on Nikolai Šmeljovi puhul realiseeritud. KarS § 392 lg 2 p 2
33.Antud süüteokoosseisu puhul on tegemist salakaubaveo kui üldkoosseisu (KarS § 391) erinormiga, mille objektiivne koosseis on seaduses ammendavalt loetletud kaupade ja ainete (s.h narkootilise või psühhotroopse aine) toimetamine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri.
34.Kohus on eelnevalt 13.11.2013 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 101-102) alusel tuvastanud, et Nikolai Šmeljov sisenes Lätist Eestisse Valga kontrollpunkti kaudu 16.07.2013 kell 3.07. Nikolai Šmeljovi kinnipidamise aeg ja koht on tõendatud kinnipidamise protokolliga (tl 4-5) ning selles osas poolte vahel vaidlust ei olnud. Süüdistatava sõidukist leiti läbivaatusel peidikutest narkootilist ainet – hašiši ca 107,52 kg.
35.12.12.2013 asitõendi vaatluse protokolli (tl 103-105) alusel loeb kohus tõendatuks, et vahemaa Valga kontrollpunkti, mille süüdistatav ületas xx 151 km ning selle vahemaa läbimine sõiduautoga võtab arvestuslikult 1 tund ja 53 minutit. Selle alusel loeb kohus tõendatuks, et süüdistataval ei olnud aega peita 107,52 kg hašiši sõiduautosse tehtud peidikutesse. Seega peideti narkootiline aine autosse väljaspool Eestit ning Nikolai Šmeljov tõi selle salakaubana Eestisse üle Eesti Vabariigi riigipiiri, millega realiseeris kõik KarS § 392 lg 2 p 2 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
Tegutsemine grupis
36.Mõlemad süüdistused olid esitatud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 järgi ning kohus leiab, et need kuriteod pani süüdistatav toime grupis tuvastamata isikuga.
37.Narkootiliste ainete hindade järgi võis äravõetud hašiši maksumus ulatuda 750000 euroni ning oma raha arvel ei saanud Nikolai Šmeljov seda osta, millest kohus järeldab, et hašiš oli ostetud tuvastamata isiku (või isikute) raha eest ning süüdistatava ülesandeks oli vaid selle
10(17)
edasivedamine teise tuvastamata isiku (või isikute) kontrolli all, kes andis süüdistatavale vastavaid juhiseid, korraldas logistikat jne.
38.DNA-ekspertiisiaktist nr 13E-GE0879 (tl 77-99) nähtuvalt leiti hašišipakenditelt kaks DNA-täisprofiili, mis ei ole seostatavad süüdistatavaga. Kohtu seisukohalt tõendab see asjaolu, et süüdistatav ei tegutsenud üksi ning kuriteod pandi toime grupi poolt.
39.Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et prokurör väljus süüdistuse piiridest kui hakkas rääkima Nikolai Šmeljovi finantseerimisest tuvastamata isiku poolt. Süüdistuse järgi leppis Nikolai Šmeljov tuvastamata isikuga kokku, et sõidab 2013.a juulis Hispaaniasse, võtab tuvastamata riigis tundmatult isikult vastu hašiši väärtusega ca 750000 eurot, peidab selle oma autosse ja toimetab Eestisse. Prokurör on märkinud, et süüdistatav ei saanud osta nii suures koguses ja selle väärtusega narkootikume, sest tal ei olnud selleks raha, narkootikumid olid ostetud teiste tuvastamata isikute raha eest ning süüdistatava ülesandeks oli vaid selle edasivedamine Eestisse. Kohus leiab, et prokurör ei väljunud sellega süüdistuse piiridest.
40.Kohus nõustub prokuröri põhjendustega ka selles osas, et nii suures koguses ja nii kõrge maksumusega narkootilise aine käitlemine ei saanud toimuda ilma vastava kontrollita teise tuvastamata isiku (või isikute) poolt. Siinkohal märgib kohus, et selle tuvastamata isiku (või isikute) roll seisnes just Nikolai Šmeljovile süüks arvatavate kuritegude ühises ja kooskõlastatus toimepanemises ehk kaastäideviimises isikute grupi poolt KarS § 21 lg 2 mõistes (kuhu kuulus ka süüdistatav), mitte aga kaasaaitamises KarS § 22 lg 3 mõistes, nagu sellele on viidanud kaitsja oma kaitsekõnes.
41.Kehtivas kohtupraktikas kinnitust leidnud teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 23.2 ja varasemad). Kohus leiab eelnevalt tuvastatud asjaolude alusel tõendatuks, et süüdistatava ja tuvastamata isiku tegevus narkootilise aine omandamisel, valdamisel, vedamisel ning toimetamisel üle Eesti riigipiiri oli hõlmatud ühtsest tahtest ning nad tegid kõik endast oleneva, et hoida süüdistuses märgitud kuriteokoosseisude tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Kohtu seisukohalt kinnitavad seda tõendina eelkõige süüdistatava kasutuses olnud mobiiltelefonide vaatlus ja kõneeristused, millest nähtuvalt suhtles Nikolai Šmeljov aktiivselt reisi kestel tuvastamata isikuga nii SMS-ide kui kõne teel, mille jäljed püüdis pärast kõrvaldada, kustutades need telefonide mälust.
42.Kohus leiab, et tuvastamata isiku selline tegutsemise viis ei ole omane kaasaaitajale, kes KarS § 22 lg 3 järgi pidi osutama füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi teise isiku (süüdistatava) tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ning selle erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 22). Arvestades käideldava narkootilise aine kogust (107,52 kg) ja selle maksumust (üle 700 tuhande eurot) nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistataval ei olnud rahalisi vahendeid, et osta hašiši selles koguses. Seega, maksis narkootikumide eest keegi teine tuvastamata isik ning süüdistatava ülesandeks oli vaid hašiši vedamine selle tuvastamata isiku poolt määratud sihtkohani. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et nii väärtusliku lasti liikumine ei saanud toimuda vastava kontrollita selle tuvastamata isiku poolt. Seega seisnes süüdistatava, kui kaastäideviija, teopanus antud kuritegude toimepanemisel narkootilise aine 11(17)
omandamises, valdamises ja vedamises üle Eesti riigi piiri ning tuvastamata isiku teopanus seisnes narkootilise aine süüdistatavale kättesaadavaks tegemises ning tema liikumise ja antud kuritegude toimepanemisega seotud muu tegevuse korraldamises, kontrollimises ja juhendamises. Seega kohus leiab, et süüdistatavaga koos ehk grupis tegutsenud tuvastamata isiku selline teopanus ja selle iseloom ei vasta kaasaaitamise tunnustele KarS 22 lg 3 mõistes, kuna tema tegevuse eesmärgiks oli just süüdistatavaga koos ühiselt ja kooskõlastatult toimepandevate kuritegude valitsemine, mitte aga süüdistatava võõraste tegude toetamine.
43.Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul nii narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine kui narkootilise aine üle Eesti riigipiiri toimetamine toimus grupi poolt, kuhu kuulus ka süüdistatav Nikolai Šmeljov. Seetõttu ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et süüdistatava teod tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 järgi ning leiab, et süüdistaja Nikolai Šmeljovi tegudele antud kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi on õige. Kohtu tuvastatud asjaolud (kokkuvõte)
44.Eeltoodu alusel loeb kohus loeb tõendatuks, et Nikolai Šmeljov, tuvastamata kaasosalise teadmisel ja kokkuleppel, lahkus 7.07.2013 temale kuuluva sõiduautoga BMW reg.nr. 982BFV Eestist läbi Valga linna Läti Vabariigi suunas. 9.07.2013 jõudis süüdistatav Hispaaniasse. Tuvastamata Euroopa Liidu riigis sai süüdistatav vastavalt eelnevale kokkuleppele ja tema tegevust juhtivalt tuvastamata kaasosaliselt saadud juhistele kokku tuvastamata isikuga, kes andis süüdistatavale üle 107,52 kilogrammi hašišit tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 11-28% väärtusega umbes 750000 eurot. Tuvastamata kohas ja asjaoludel peitis Nikolai Šmeljov 107,52 kg hašišit oma sõiduauto BMW reg.nr. 982BFV küljekarpidesse, rattakoobastesse ja tagastangesse ehitatud peidikutesse. Seejärel lahkus süüdistatav Hispaaniast 14.07.2013 ning vedas narkootikumid 16.07.2013 kella 2.55 paiku salakaubana Lätist Valga linna kaudu üle Eesti riigipiiri Eestisse, kus 16.07.2013 kell 5.20 oli kinni peetud Ida-Virumaal, Kalmakülas Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt.
Tahtlus Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest (KarS § 15 lg 1). Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (KarS § 16 lg 2 ls 1). Kohus leiab, et Nikolai Šmeljov pani talle süüks arvatavad kuriteod KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi kavatsetult. Eespool tuvastatud asjaolude hulgas märgitud võtete kasutamine süüdistatava poolt enda liikumise jälgimise, kontaktisikute ning suhtlemise sisu varjamiseks näitab kohtu arvates seda, et antud kuriteod panid Nikolai Šmeljov ette planeeritult, tegutsedes grupis tuvastamata isikuga ning seadnud endale eesmärgiks narkootilise aine omandamist tuvastamata Euroopa Liidu riigist ning selle peidetuna toimetamist Eestisse üle riigipiiri. Aine peitmise viis (peidikud sõidukis), iseloomulik pakend koos vastava märgistusega viitavad kohtu arvates sellele, et süüdistatav oli teadlik, et tegemist on narkootilise ainega ning DNA-ekspertiisi tulemuste alusel on kohus eelnevalt tuvastanud, et süüdistatav oli vahetus kokkupuutes kas pakenditega või pakendusmaterjaliga. Seega ei saanud süüdistatav olla mitteteadlik, et 12(17)
tegemist on narkootilise ainega. Kohus leiab, et antud juhul süüdistatava tahtlus hõlmab kõik KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 kuriteokoosseisude objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist kuritegude ideaalkogumiga KarS § 63 lg 1 mõistes ning Nikolai Šmeljov pani toime kavatsetult nii KarS § 184 lg 2 p 1 kui ka § 392 lg 2 p 2 kirjeldatud tegu. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kummagi süüdistuse puhul kohus ei tuvasta ning keegi kohtumenetluse pooltest pole vastavatele asjaoludele tuginenud. Süüteokoosseis (kokkuvõte) Eeltoodu alusel leiab kohus, et Nikolai Šmeljov pani kavatsetult toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja veo isikute grupi poolt, s.t. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo üle riigipiiri isikute grupi poolt, s.t. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KARISTUS
Karistamise aluseks on isiku süü (KarS § 56). Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatava süü oluliselt üle keskmise ja seda arvestades eelkõige käideldud narkootilise aine kogust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Kohaldamisele kuuluva sanktsiooni keskmine määr KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et tegemist on KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 sätestatud kuritegude ideaalkogumiga, tuleb vastavalt KarS § 63 lg-le 1 mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsioon näeb karistuse liigina ette 3-15-aastase vangistuse. KarS § 392 lg 2 p 2 näeb karistusena ette 2-10-aastase vangistuse. Seega KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsioon on rangem ning süüdistatavale tuleb mõista karistus selle sätte alusel. KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsiooni alammäär on 3 aastat ning ülemmäär 15 aastat vangistust. Seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Teisi karistuse liike antud sanktsioon ette ei näe. Süü suurus
13(17)
Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et hašiši puhul on tegemist „kerge“ narkootikumiga ning kohus peaks seda arvestama süü suuruse hindamisel. Tõepoolest, nagu on õigesti märkinud prokurör, seadus ei tunne narkootiliste ainete liigitamist „kergeteks“ või „rasketeks“. Kohus loeb üldteadaolevaks asjaoluks, et iga narkootiline aine (s.h. hašiš) on inimesele kahjulik ning kujutab endast ohtu rahvatervisele. Seega ei anna kohtu arvates antud juhul esineva konkreetse narkootilise aine liik alust, et lugeda Nikolai Šmeljovi süüd väiksemaks. Kohus leiab, et Nikolai Šmeljovi süüd teeb üle keskmise oluliselt raskemaks eeskätt käideldud narkootilise aine erakordne ja ülisuur kogus, s.o 107,52 kilogrammi. Asjas teostatud kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti (tl 74-75) kohaselt selle aine ühest grammist piisab narkojoobe tekitamiseks 10-le inimesele ning kogu äravõetud ainet piisab narkojoobe tekitamiseks rohkem kui 1 miljonile inimesele (1075200 inimesele). Isegi visuaalse vaatlusena on näha kuivõrd suure kogusega on tegemist (tl 10 foto nr 13, tl 11, foto nr 14). Kui suure koguse miinimummäär algab antud aine puhul ühest grammist siis äravõetud aine kogus ületab antud juhul suure koguse miinimummäära 107520-kordselt ehk tegemist on ülisuure tarvitajaskonna hulgaga. Samuti teeb süüdistatava süüd raskemaks asjaolu, et tegemist on grupilise narkokuriteoga. Kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistaja leidis, et karistust raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta omakasu ajendi KarS § 58 p 1 mõistes. Kohus leiab, et antud juhul ei ole selleks alust, kuna prokurör ei esitanud selle asjaolu kohta ühtegi tõendit ning tuletab omakasu saamist kuriteo iseloomust kui sellisest (ehk narkokullerina pidi Nikolai Šmeljov tasu saama). Kohtu arvates ei ole sellest piisav, kuna vastava asjaolu arvesse võtmine raskendab süüdistatava olukorda ning peab olema küllaldaselt tõendatud, mida antud juhul tehtud ei ole. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esitanud kumbki kohtumenetluse pooltest. Seega ei tuvasta kohus süüdistatava puhul süüd raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr Prokurör palus mõista süüdistatavale 10 aastat vangistust. Kuna eelnevalt on kohus leidnud, et Nikolai Šmeljovi süü on oluliselt üle keskmise, ei nõustu kohus prokuröri karistusettepanekuga ning leiab, et süüdistatava süü raskusele vastab 11-aastane vangistus. Kohus ei ole seotud prokuröri karistusettepanekuga, ning lahendab karistusega seotud küsimusi seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (RKKKo nr 3-1-1-99-13, p 7 ja varasemad). Kohus leiab, et antud juhul jääb prokuröri pakutud karistus pigem lähedaseks keskmisele määrale, mis aga ei vasta süüdistatava süü suurusele. Kohtu seisukohalt peab Nikolai Šmeljovile mõistetav karistus, arvestades tema süü raskust, pigem olema lähedane ülemmäärale (15 aastat) kui sanktsiooni keskmisele (9 aastat) ning kohtu arvates vastab süüdistatava süü suurusele karistusena 11 aastat vangistust. Siinkohal arvestab kohus, et Nikolai Šmeljov ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning temal ei ole kehtivaid karistusi väärtegude eest, mistõttu jääb mõistetav karistus sanktsiooni ülemmäärast (15 aastat) allapoole. 14(17)
KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Nikolai Šmeljov on vahistatud alates 16.07.2013. See eelvangistuses viibitud aeg tuleb arvata karistusaja hulka ning lugeda Nikolai Šmeljovi karistuse kandmise alguseks 16.07.2013.
ASITÕENDID
Kohus leiab, et narkootiline aine, mis on hoiul xxx Samuti leiab kohus, et sõiduauto xxxx
MENETLUSKULUD
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt: - ekspertiisitasud, s.o 504 eurot narkootilise aine, 95 eurot arstliku kohtutoksikoloogia, 20 919 eurot DNA-ekspertiisi eest, - määratud kaitsjale makstud tasu 291,72 + 748,80 + 864 eurot kaitsjatasu, kokku 1612,80 eurot, - toimiku koopia tegemise kulud 0,90 eurot ning - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära. 2014.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 355 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 532,50 eurot (355*2,5=887,50). Kaitsja leidis, et ekspertiisitasud on ebamõistlikult suured ja ei ole põhjendatud ning palus jätta suurema osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ning leiab, et kuigi ekspertiisitasud (eriti DNA-ekspertiisi tasu) on tõepoolest suured, olid need täies ulatuses põhjendatud ning vajalikud antud kriminaalajas tõendusmaterjali kogumisel. Siinkohal märgib kohus, et DNA-analüüsi tehti vaid osa võetud proovide suhtes ning olulises osas jäeti võetud proove analüüsist kõrvale (ekspertiisiakti kirjeldav osa – „Ekspertiisiobjektid“, p-d 1-5 märkuste all p 2, tl 80, 81, 82, 83, 84) ning prokuröri seletuste järgi (kohtuistungi protokoll lk 43) püüti sellega just vältida menetluskulude tekkimist ebamõistlikult suurel määral ja kõigi võetud proovide analüüsimisel oleks ekspertiisitasu suurus olnud tunduvalt kõrgem. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et suurem osa menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kuna süüdistatav pani toime nii majandusalase kui rahvatervisevastase kuriteo, leiab kohus et antud juhul puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks isegi väiksemas osas ning kõik menetluskulud peab hüvitama Nikolai Šmeljov.
15(17)
KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Osaliselt tühistatud Riigikohtu lahendiga
16(17)
Tõkend Kohus leiab, et tõkend - vahistamine tuleb jätta Nikolai Šmeljovi suhtes muutmata, kuna vahistamine tema suhtes on kohtu seisukohalt jätkuvalt põhjendatud.