Kohtulahend

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus pidas kohtuistungi 05.06.2014.a. D.G avaldas, et tal ei ole lähedasi, kellega ta suhtleb ning vabanemisel puudub elukoht. Vabaduses olles soovib ta endale elukohta otsima hakata kasutades sotsiaaltööt ajate abi. Abi võib D.G vajada ka muudes küsimustes, kuna ta on invaliidsuspensionär. Kinnipeetava seletuse kohaselt on ta nõus asuma elama PõhjaTallinna linnaossa ning palus kohtul uurida võimaliku elamiskoha saamist. Ta lisab, et on vabanemisel nõus kriminaalhooldusega juhul, kui saab elukoha. Kohus otsustas lükata istung edasi, et selgitada välja elamispinna võimalus vabaduses. Prokurör nõustus. 30.06.2014.a Põhja - Tallinna Valitsus vastas, et neil ei ole võimalik süüdimõistetut elukohaga kindlustada, saavad tagada vaid ööbimisvõimaluse. Kohus pidas 18.07.2014.a asjas teise istungi. Kohtuistungil D. G avaldas, et ta vabanemisel saab ajutist peavarju isa juures, kes elab sotsiaalkorteris. Alaliselt tal sinna ei ole võimalik elama asuda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära D. G ja prokuröri, leiab, et D.G suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Kohus on seisukohal, et formaalsed eeldused D.G käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud.

suhtes karistusjärgse

KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähem alt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesolevat karistust kannab D. G 31.01.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-115456 varavastase kuriteo ning grupis toime pandud röövi eest, mille eest mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Seega kannab ta üle 2 aasta pikkust karistust kuriteo eest, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald.

2 (3)

KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohald ada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. D.G on varasemalt korduvalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Korduvalt on ta ka vangistuses viibinud. Kuriteod on valdavalt varavastased ning toime pandud grupis, koosseisutunnuseks on olnud ka vägivald. Käesolevat karistust kannab varavastase kuriteo ja grupis toime pandud röövi eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on D.G puhul tegemist uimastisõltlasega, kes alustas liimi nuusutamisega, hiljem lisandusid amfetamiini ja heroiini tarvitamine. Ta tunnistab, et kuriteod on toime pandud valdavalt narkootilises joobes olles ja narkootikumide hankimiseks. D.G puhul on tegemist invaliidsuspensionäriga. Enda seletuse kohaselt on tal peahaigus (tuvastatud on intellektipuue), mille tulemusena saab asjadest 80% vähem aru ning võib vajada vahel kõrvalist abi. Karistuse kandmise jooksul ei ole D.G käitumine olnud kinnipidamiskoha korrale vastav. Distsiplinaarkaristusi on mõistetud palju, valdavalt korraldustele allumatuse ja keelatud esemete omamise eest. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et D. G suhtes kohaldatav käitumiskontroll võiks edukas olla. Vangistuse jooksul on D. G näidanud üles madalat motivatsiooni oma käitumist muuta, kuivõrd ta katkestas riigikeele õpingud, õpingud 6. klassis korduvalt ning ei soovi tegeleda aktiivselt oma uimastisõltuvusega. Seadusekuulekaks toimetulekuks puuduvad D.G oskused. Poolik haridustee ning riigikeele oskamatus ei toeta teda tööturul, mistõttu tuleb sissetulekut ilmselt hankida ebaseaduslikul viisil. Lisaks puudub D.G toetav keskkond ning tutvuskonna moodustavad kriminaalse taustaga isikud. Käitumiskontrolli mittevõimaldavaks asjaoluks on D.G vabanemisjärgse elukoha puudumine, kuivõrd saab käitumiskontrolli teostada juhul kui kindlaks saab määrata alalise elukoha. Kohus tegi Tallinna Linnavalitsusele päringu D.G võimaliku elukoha saamise kohta vabanemisel. Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2014.a kirjas osundas linnaosa vanem, Karin Tammemägi, et munitsipaal - ja sotsiaaleluruumid ning nende üürimine on piiratud avalik ressurss. Kohalik omavalitsus saab hüvesid pakkuda üksnes selles ulatuses, milleks tal vahendeid jätkub. Hetkel on nii voodikoha saamise kui ka eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvel sadu inimesi, mistõttu puudub võimalus lühikese aja jooksul sotsiaalmajutusüksuses voodikoha või eluruumi saamiseks. Seni on võimalik isikul kasutada öömaja teenuseid. D.G enda ütluste kohaselt saab ta esialgu ööbida enda isa juures, kuid alaliselt ta sinna elama asuda ei saa, kuna tegemist on sotsiaalpinnaga, kuhu täiendavalt elanikke elama asuda ei tohi. Seega puudub D.G elukoht, kuhu saaks kohustada teda käitumiskontrolli perioodiks elama asuda. Kuigi D.G suhtes esinevad küll asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei pea kohus seda võimalikuks , tuginedes D.G vabanemisjärgsetele elutingimustele. Samuti ei täidaks karistusjärgne käitumiskontroll olukorras, kus isikul puudub elukoht, oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.