Kohtulahend

sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 216,00 (kakssada kuusteist) eurot; sundtoomise kulu 24.70 (kakskümmend neli eurot ja 70 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et B.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 773.20 (seitsesada seitsekümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 64,00 (kuuskümmend neli) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 69,20 (kuuskümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või 2 (5)

EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-4370, B.F, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus B.F süüdistatakse selles, et tema, 26. oktoobril 2013.a kella 3 paiku viibides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes alljärgnevas: lükkas A. T.i seljaga vastu mööblit, seejärel pikali maha, istus talle peale ning väänas ja pigistas kannatanut kätest, tiris juustest ning pigistas kaelast, tekitades kannatanule füüsilist valu ning hematoomid mõlemal käsivarrel ja nimme piirkonnas ning selja alaosa põrutuse; - 26. oktoobril 2013.a kella 11 paiku viibides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lükkas A. T.i jõuga voodi peale, istus talle peale ning pigistas teda käsivartest ja tiris juustest, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hematoomid mõlemal käsivarrel. - 22. veebruaril 2014.a ajavahemikul kell 10.00-11.00 viibides xxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, lükkas A. T.i põrandale pikali, lämmatas kannatanu hingamist kolm korda järjest käega suud kinni hoides, millega tekitas õhupuuduse ning surus käega jõuliselt vastu nägu ja suud, tekitades kannatanu A.T.ile nina pindmise vigastuse, ülahuulele pindmised marrastused ja mikrohaavad, alahuulele pindmise haava ja põhjustas füüsilist valu. Seega pani B.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja tema tervise kahjustamise.

3 (5)

Peale selle süüdistatakse B.F selles, et tema, 28. märtsil 2014.a kella 03.20 ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, s.o sisenes ukse kaudu Võru linnas Vilja 6a asuva Favora Võru tankla töötajatele ettenähtud ametiruumi. Seega pani B.F toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omavolilise sissetungi. Kokkuleppe sisu KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.F-ile karistuseks 5 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel, mõista B.F-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus B.F-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui B.F ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. Anda B.F-i katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. B.F-ilt tuleb välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 495,47 eurot kannatanu A. T.i (elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav B.F, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsioonidega kui ka prokuröri poolt taotletud karistustega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid.

4 (5)

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.F süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning KarS § 266 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalasjas on kannatanu A. T. esitanud tsiviilhagi B.F-i vastu 495,47 euro nõudes. Süüdistatav B.F võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohtu seisukoht menetluskulude osas B.F-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 216 (72 + 72 + 36 + 36) eurot ning sundtoomise kulu 24.70 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. B.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades B.F-i sissetulekut, käib B.F-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades B.F-i varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel B.F-ile võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.