Kohtulahend

- Rimi Eesti Food AS avaldus selle kohta, et 11.07.2014.a peeti Tallinnas Kärberi 42 asuvas Kärberi Säästumarketi kaupluses kinni meesterahvas, kelle juurest leiti kauplusele kuuluvat kaupa kogusummas 36,25 eurot /tl 26/; - Tunnistaja XXXütlused, et 11.07.2014.a kella 14.42 paiku pidas ta kinni meesterahva, kes toimetati turvaruumi ning sellele järgnenud turvakontrolli käigus leiti meesterahvalt 5 pakki sigarette Parliament, mille eest ei olnud meesterahvas tasunud /tl 4/; - Kahtlustatava V.B ütlused, mille kohaselt ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /tl 30-34/; - Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsus, mille kohaselt karistati V.B KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning mis tõendab, et süüdistuses nimetatu kuriteo puhul on tegemist süstemaatiliselt toimepandud vargusega /tl 38-39/. Teises episoodis uuris kohus alljärgnevaid tõendeid: - AS Prisma Peremarket avaldus selle kohta, et 14.07.2014.a kella 13.13 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prismas peeti kinni meesterahvas, kelle juurest avastati 12 pakki sigarette Vogue koguväärtusega 43,20 eurot /tl 4/; - Turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt peeti 14.07.2014.a kella 13.13 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prismas kinni V.B , kes oli möödunud kassast kauba eest tasumata ning tema valduses leiti kauplusele kuuluvad 12 pakki sigarette Vogue väärtusega 43,20 eurot /tl 6/; - Tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt pidas ta 14.07.2014.a kella 13.13 paiku kinni meesterahva, kes toimetati turvaruumi ning sellele järgnenud turvakontrolli käigus leiti meesterahvalt 12 pakki sigarette Vogue, mille eest ei olnud meesterahvas tasunud /tl 4/; - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mis tõendab, et kauplusest kinnipeetud isikuks oli V.B /tl 8-9/; - Kahtlustatava V.B ütlused, mille kohaselt ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /tl 18-21/; - samuti Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsus, mille kohaselt karistati V.B KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et V.B pani toime varguse katsed. Nimelt nähtub esimeses episoodis tunnistaja ütlustest, et 11.07.2014.a kella 14.42 paiku pidas ta Kärberi Säästumarketis kinni meesterahva, kes toimetati turvaruumi ning sellele järgnenud turvakontrolli käigus leiti meesterahvalt 5 pakki sigarette Parliament, mille eest ei olnud meesterahvas tasunud. V.B tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd varguse toimepanemises ja andis ütlusi, et läks kauplusesse eesmärgil varastada, pani sigaretid seljakotti ning ta peeti kinni juba siis, kui oli kauplusest väljunud. Seega on V.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad V.B süüd. Teises episoodis nähtub tunnistaja XXXütlustest, et 14.07.2014.a kella 13.13 paiku pidas ta kinni meesterahva, kes toimetati turvaruumi ning sellele järgnenud turvakontrolli käigus leiti meesterahvalt 12 pakki sigarette Vogue, mille eest ei olnud meesterahvas tasunud. V.B tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd varguse toimepanemises ja andis ütlusi, et läks kauplusesse eesmärgil varastada, pani sigaretid jope taskutesse ning ta peeti kinni juba siis, kui oli kauplusest väljunud. Seega on V.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad V.B süüd.

Harju Maakohtu 20.06.2014.a otsusega karistati V.B KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti 04.03.2014 kohtuotsusega on V.B süüdi tunnistatud KarS § 199 lg.2 p.9 järgi. Seega V.B paneb varguse toime süstemaatiliselt, selline käitumine on muutunud tema elustiiliks ning käesoleval juhul pani ta toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Tsiviilhagi ei ole esitatud, kaup on tagastatud kauplusele rikkumatult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on V.B puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, seda tulenevalt asjaolust, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt rahalist karistust tasuda, samuti isiku võimetust rahalist karistust tasuda kinnitab tema poolt toimepandud kuritegude iseloom. V.B on ise kinnitanud, et temal puudus korteri üüriraha. V.B on samuti isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. V.B 9 kehtivat väärteokaristust on samuti rahatrahvid, mis on kõik tasumata. Kõik eeltoodu näitab seda, et V.B ei saa karistada rahalise karistusega, sest ta ei ole võimeline seda tasuma. Seega on V.B võimalik karistada tema poolt toimepandud kuritegude eest vaid vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades kuritegude raskust, nimelt seda, et need jäid katsestaadiumisse, kannatanule tekitatud varaline kahju ei ole märkimisväärselt suur ning asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Olulist tähtsust omab karistuse mõistmisel asjaolu, et V.B on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda alles 20.06.2014. a samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid kohe varsti pärast kohtuotsuse kuulutamist ja ühtlasi katseajal pani V.B toime uued, analoogsed kuriteod. Sellised asjaolud iseloomustavad V.B kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna just varavastaseid süütegusid. Seega ei pea kohus V.B varasemate karistuste ja käitumise pinnalt ka käesoleval juhul võimalikuks karistada teda kergema karistusega. V.B suhtes on varasemalt kohaldatud vangistust tingimisi ja asendatud seda ka ÜKT-ga, kuid see ei ole V.B-le mingit mõju avaldanud ega mõjutanud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Kusjuures V.B ei einud järeldusi ka siis, kui ta 11.07.14 esimese episoodis kinni peeti ning seejärel vabastati. Seega ei ole kergemad karistused ilmselgelt piisavad, et mõjutada V.B edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kergemad karistused ei taga ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, milles eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ning mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. V.B ei ole ära teinud ühtegi tundi üldkasuliku tööd. Seega peab kohus võimalikuks V.B karistamist vaid vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades seda, et toimepandud varavastased kuriteod jäid

katsestaadiumisse ning kahju ei olnud suur. Lisaks on V.B tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Kohus leiab, et V.B tuleb kahe varguse katse eest karistada vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva - võrra ning liitkaristuseks tuleb V.B-le mõista vangistus 5 kuud 28 päeva. Kohus valib V.B suhtes tõkendiks – vahistamine, võttes V.B vahi alla kohtusaalist, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Vahistamist tuleb kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma või kuni karistuse ärakandmiseni. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda V.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 14.07.2014.a. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.B näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes teab, et kuritegude toimepanemisel ja süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, kuid isik on vaatamata sellele andnud oma käitumisega aluse ta taas süüdi mõista ja temalt menetluskulud välja mõista, ta on seega ise enda käitumisega menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud. Seega tuleb V.B-lt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot, ning kaitsjatasu summas 216 eurot. Kuivõrd V.B viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema majanduslik olukord ei ole ka vabaduses kiita, võimaldab kohus menetluskulud tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.