Kohtulahend

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused

- AS EMT avaldus selle kohta, et 14.07.2014.a kell 20.35 Tallinnas Viru EMT esinduses rikuti ära sülearvuti Asus X200M /tl 2/; - Turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt peeti 14.07.2014.a kella 20.35 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuvas Viru Keskuses kinni meesterahvas, kes oli EMT esindusest varastanud sülearvuti ja sellega välja jooksnud /tl 3/; -Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et 14.07.2014.a kella 20.42 paiku pidas ta kinni meesterahva, kes oli Viru Keskuse EMT esindusest varastanud sülearvuti ja sellega jooksnud Viru Keskusest välja /tl 3-4/; - Tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt oli ta 14.07.2014.a tööl Viru Keskuses asuvas EMT/Elion esinduses, kui ta märkas kella 20.35 ajal, et esindusest jooksis välja punases särgis meesterahvas koos sülearvutiga Asus X200, mille väärtus oli 359 eurot /tl6-7/; - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mis tõendab, et kauplusest kinnipeetud isikuks oli Juri Prokopenko /tl 10-11/; - Kahtlustatava Juri Prokopenko ütlused, mille kohaselt ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta /tl 13-16/; - Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsus, mille kohaselt karistati Juri Prokopenkot KarS § 199 lg 2 p 8,9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 44-46/. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et Prokopenko pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistajana ülekuulatud turvatöötaja ütlustest, et 14.07.2014 kell 20.35 peeti kinni meesterahvas, kes oli EMT esindusest varastanud sülearvuti ja sellega välja jooksnud. Prokopenko tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd varguse katse toimepanemises. Seega on Prokopenko süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad Prokopenko süüd. Seega Prokopenko isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, mida kinnitab Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsus (millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 8,9 – 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 19.06.2013), vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpule viimiseks, kuid süütegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani Prokopenko toime varguse katse. Kuivõrd eelmise varguse pani Prokopenko toime 2013 juunikuus ning käesoleva varguse katse toimepanemise ajaks on sellest ajast möödunud üle aasta, siis ei ole põhjendatud arvata, et Prokopenko elustiiliks on varguste toimepanemine, st käesoleval juhul ei ole tegemist süstemaatilise vargusega (mis oleks kvalifitseeritav KarS § 199 lg.2 p.9 järgi). Kohus leiab, et Prokopenko tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg.2 p.4 järgi korduva varguse toimepanemisena, mis jäi katse staadiumisse (§ 25 lg.2). Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel täielikult. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg-le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5). Käesoleval juhul on VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud normiks, mida on rikutud. Seega on olnud kahju tekitamine õigusvastane. Kuna käesoleval juhul on kahju tekkinud süüdistatava

õigusvastase tegevuse tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus isiku varguse toimepanemises süüdi, siis vastutab süüdistatav tema poolt kannatanule tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning varaline kahju tuleb kuriteo toimepannud isikult kannatanu kasuks välja mõista. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on Prokopenko süüdi varguse toimepanemises ja oma õigusvastase tegevusega on ta tekitanud kannatanu AS-le EMT varalist kahju 359 eurot, kuna võttis ära kannatanule kuuluva vara. Seega on kahju väljamõistmine Prokopenkolt põhjendatud, sest ta omastas ebaseaduslikult kannatanule kuuluva vara. Prokopenko ei vaielnud tsiviilhagile vastu. Seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada täielikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on Prokopenko puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, seda tulenevalt asjaolust, et isikul puudub töökoht ja sissetulek (väide töötamise kohta mitteametlikult jääb paljasõnaliseks), mille arvelt rahalist karistust tasuda, samuti isiku võimetust rahalist karistust tasuda kinnitab tema poolt toimepandud kuritegude iseloom. Prokopenko on samuti isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kõik eeltoodu näitab seda, et Prokopenkot ei saa karistada rahalise karistusega, sest ta ei ole võimeline seda tasuma. Seega on Prokopenkot võimalik karistada tema poolt toimepandud kuritegude eest vaid vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades kuriteo raskust, nimelt seda, et kuritegu jäi katsestaadiumisse ning asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Olulist tähtsust omab karistuse mõistmisel asjaolu, et Prokopenko on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda alles 19.05.2014.a narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning karistus (vangistus) jäeti osaliselt tingimisi kohaldamata, kuid katseajal pani Prokopenko toime uue kuriteo. Sellised asjaolud iseloomustavad Prokopenkot kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna süütegusid. Seega ei pea kohus Prokopenko varasemate karistuste ja käitumise pinnalt ka käesoleval juhul võimalikuks karistada teda kergema karistusega. Prokopenko suhtes on varasemalt kohaldatud vangistust tingimisi, kuid see ei ole talle mingit mõju avaldanud ega mõjutanud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kergemad karistused ilmselgelt piisavad, et mõjutada Prokopenko edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kergemad karistused ei taga ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, milles eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Kohus peab võimalikuks Prokopenko karistamist vaid vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades seda, et toimepandud varavastane kuritegu jäi katsestaadiumisse Prokopenko on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Kohus leiab, et Prokopenkot tuleb varguse katse eest karistada vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud.

KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.05.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 aasta - võrra ning liitkaristuseks tuleb Prokopenkole mõista vangistus 3 aastat 2 kuud. Kohus valib Prokopenko suhtes tõkendiks – vahistamine, võttes Prokopenko vahi alla kohtusaalist, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Vahistamist tuleb kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Prokopenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 14.07.2014.a. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Prokopenko näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes teab, et kuritegude toimepanemisel ja süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, kuid isik on vaatamata sellele andnud oma käitumisega aluse ta taas süüdi mõista ja temalt menetluskulud välja mõista, ta on seega ise enda käitumisega menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud. Seega tuleb Prokopenkolt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot, ning kaitsjatasu summas 216 eurot. Kuivõrd Prokopenko viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema majanduslik olukord ei ole ka vabaduses kiita, võimaldab kohus menetluskulud tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Asitõendiks on varastatud sülearvuti, mis on kannatanu avalduse kohaselt rikutud, sega tuleb see jätta kriminaaltoimiku juurde ning kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg.3 p.6 alusel võõrandada tsiviilhagi katteks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.