Kohtulahend

elama kohtu määratavas alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata T.Z Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada T.Z-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista T.Z-ilt välja menetluskulu järgmiselt:  

sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 73,56 (seitsekümmend kolm eurot ja 56 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et T.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 606,06 (kuussada kuus eurot ja 6 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 50,00 (viiskümmend) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 56,06 (viiskümmend kuus eurot ja 6 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-4273, T.Z, menetluskulud“.

2 (4)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus T.Z-i süüdistatakse selles, et tema, 25. novembril 2013.a ajavahemikul kell 16.0020.00 viibides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas E. F. elukohas, olles ise alkoholijoobes, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes alljärgnevas: omavahelise sõnavahetuse käigus lõi oma emale E. F. ́le (sünd 1926) mitmel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale, seejärel T.Z lõi E.F. jalgade ja rusikatega kehasse. Ülal nimetatud käitumisega tekitas T.Z kannatanule haava pähe ja põhjustas füüsilist valu. Seega pani T.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja tema tervise kahjustamise. Kokkuleppe sisu KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.Z-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.01.2013.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse võrra, mõista T.Z-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.-27. november 2013.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg 5, § 69 alusel asendada vangistus 356 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 14 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata T.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

3 (4)

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav T.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav T.Z, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kok kuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.Z süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas T.Z-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 73,56 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. T.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning avaldas, et korraga ei ole võimalik menetluskulusid tasuda, kuna saab miinimumpalka, taotles menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades T.Z-i sissetulekut, käib T.Z-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades T.Z-i varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel T.Z-ile võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.