Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kaitsja Süüdistatav
Süüdistus
Viljandi kohtumaja 14. juuli 2014 nr 1-14-6028 (kohtueelses menetluses nr 14260102393) riik versus Raiko Liivak kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Silvi Maiste Erle Kalmus Merike Tikk Nikolai Kõiv Raiko Liivak (isikukood 38705122721; elukoht xxx xx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx , kriminaalkorras karistatud – viimati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.06.2010 otsusega KarS §-de 100 lg 2 p 7, 9; 201 lg 2 p 1; 213 lg 1 ja 25 lg 1, 2 – 200 lg 2 p 10 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud, tõkendit ei ole kohaldatud ) KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Raiko Liivak süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 13.07.2014 – 14.07.2014, ärakandmisele kuuluv karistus on 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Raiko Liivak 2 (kahe) - aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx xx xx-xx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2.Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1.välja mõista Raiko Liivakult sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 180 ( ükssada kaheksakümmend ) eurot;
2.2.määrata kriminaalmenetluse kulud 712 (seitsesada kaksteist) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa 59 (viiskümmend üheksa) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Asitõend CD-plaat jätta kriminaalasja juurde. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud. Makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisatud dokumendis (makseinfos), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos lahendiga; 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistuse järgi Raiko Liivakut (Raiko Liivak) süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada 13.07.2014 kell 21.50 Viljandi linnas Lääne 2 Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Maksimarket 2tk Jägermeister 1,75l maksumusega a`39,50€ kokku 79,00€ ; 2 tk deodorant Adidas maksumusega a`12,39€ kokku 24,78 ja 1 tk deodorant Adidas maksumusega 2,89€ (kokku kahju 106,67€).Vargus jäi lõpule viimata turvatöötajate Toomas Laane ja Eduard Rauk sekkumise tõttu. Seega pani Raiko Liivak toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 13.07.2014 – 14.07.2014. Seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Raiko Liivak 2 (kahe) - aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
1.elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx xx.xx-xx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ;
2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5.saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Süüdistatava Raiko Liivaku kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot, kohtus 36 eurot. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Raiko Liivakule arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 180 eurot. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.