lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10437/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-10437/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10437/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.12.20121-12-10437/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.11.20131-12-10437/44Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.07.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-12-10437

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

14.juulil 2014 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-12-10437

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Marina Davõdovitš

Prokurör

Sigrid Nurm

Asja läbivaatamise kuupäev 14.07.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

O.V isikukood XXX viibib Viru vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.V tunnistati süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.12.2012 otsusega nr 1-12-10437 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistusega 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kars § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11 .06.2012 otsusega mõistetud ja kandmata karistus, 4 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes mõistetud karistuse kandmise alguseks 22.07.2012. Karistuse kandmise algus 22.07.2012 ja l õpp 19. 12.2014.

Kinnipidamisasutuses O.V k ohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama ema juurde korterisse aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga. Kinnipeetav omandas p õhihariduse xxx. Põhikooli ajal esines koolikohustuse täitmisega probleeme. Peale põhiharidus e omandamist asus õppima xxx, mida ei lõpetanud. Proovis veel kahes kutseõppeasutuses, kuid erialad ei meeldinud. 01.09.2013.a alustas Viru Vanglas õpinguid abikoka erialal. Lõpetas vangistuse ajal eestikeele kursuse B1 tasemel. O.V töötas 1-2 kuud enne vangistust ametlikult xxx- s. Täitenõudeid on tasunud kinnipeetava ema. Vabanemisel olemas töökoht toitlustusettevõtte s xxx, kus saab tööd abikokana. Varasem käitumine on näidanud, et tal on töötamise suhtes madal motivatsioon. Uue kuriteo risk seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Kinnipeetava isa xx xx suri 2004 üledoosi tagajärjel, pärast mida muutus kinn ipeetava käitumine probleemseks. Suhted emaga on olnud keerulised. Ema on ette heitnud poja vastutustundetut käitumist ja kinnipeetaval on olnud ootused, et ema teda üleval peaks. Tutvusringkonna moodustavad eakaaslased, kelle mõtteviisid on kriminaalsed ja paljud karistatud kriminaalkorras ning sõltuvusprobleemidega. Kuriteod on valdavalt sooritatud grupis. Elustiil on olnud risk eeriv, teravate elamuste otsimine, hoolimatus tagajärgede suhtes. Mitmed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning toime pannud ka Alkoholiseaduse vastaseid väärtegusid. 2008 -2009.a oli alkoholi tarvitamise pärast suunatud Alaealiste komisjoni otsusega xxx rehabilitatsiooni teenusele. O.V enda sõnul ei tarbinud ta alkoholi sagedasti ega palju, kuid tunnistab, et alkoholijoobes kadus kontroll ja peab kontrollima alkoholi tarbimise harjumusi. O.V on alustanud narkootikumide proovimist 14 eluaastal. On proovinud erinevaid narkootikume kuid püsivalt tarbis kanepit mida on enne vangistust enda sõnul 6 aastat teinud peaaegu iga päev. Kanepi tarvitamist probleemiks ei pea ning väidetavalt on see tema tutvusringkonnas normiks kujunenud. Vangistuse jooksul on läbinud sõltuvusuprobleemidega tegeleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud Corrigo sõltlaste tugigrupis. Kinnipeetaval on lapsepõlvest südameprobleemid, mis ei nõua erikohtlemist. Suudab kohaneda erinevates olukordades ning oskab manipuleerida. Alkoholijoobes käitub impulsiivselt. Enda tahte saavutamiseks võib käituda vägivaldselt ning tunnistab, et ärritub kergesti. Ei sea pikki eesmärke ning tegeleb hetkeajel. On enesekindel edu saavutamise suhtes. Usub, et peab elama enda kehtestatud reeglite järgi, mitte ühiskonnas kehtestatud reegleid järgides. Vähendab ja õigustab enda rikkumisi. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Mõistab reegleid kuid ei taha piirata enda käitumist nende jälgimisel. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta O.V tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema xx xx ́i korterisse aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on rahuldavate elutingimustega korteriga. Käesoleval ajal ela b korteris kinnipeetava ema, kes on nõus O.V vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx- s. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. O.V taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.V on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis puudutavad sigarettide mitte selleks ette nähtud ajal ja kohas hoidmist. O.V on kriminaalkorras karistatud 3 korda ( kõik varavastased kuriteod). Käesolevat vangistust kannab röövimise eest grupis. Kurit egude vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Süüdimõistetu käitumist ja kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamise eesmärk (lisaks on kuriteod toime pandud grupis). V äärteokorras on isikul 8 kehtivat karistust, sealhulgas neist 4 Alkoholiseaduse järgi. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile, jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju a valdanud ning süüdimõistetu ei ole suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab isik karistust 2012. a sooritatud kuriteo eest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumidega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu tutvusringkonna moodustavad eakaaslased, kelle mõtteviisid on kriminaalsed ja paljud neist on karistatud kriminaalkorras ning on sõltuvusprobleemidega. Süüdimõistetu tunnistab, et alustas narkootikumide proovimist 14 eluaastal. On proovinud erinevaid narkootikume, kuid püsivalt tarbis kanepit igapäevaselt 6 aastat. Kanepi tarvitamist probleemiks ei pea ning väidetavalt on see tema tutvusringkonnas normiks kujunenud. Kohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem O.V-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töökoht j a ema toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseeru mise võimalusi. Ühtlasi tunnustab kohus süüdimõistetut selle eest, et ta on kinnipidamisasutuses läbinud sõltuvusprobleemidega

tegelemiseks mõeldud sotsiaalprogrammid . Samuti on tähelepanuväärne , et kinnipeetav on läbinud riigikeele kursused ja õpib käesoleval hetkel abikoka erialal. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.