Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus
Viljandi kohtumaja 07. juuli 2014 nr 1-14-3417 (kohtueelses menetluses nr 13284000071) sus riik F.N ja I.T kokkuleppemenetlus kohtuistung
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Aivar Hint Eleri Romantšuk Merike Tikk
Süüdistatav
F.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxx-xx xxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 1 ja § 121 järgi I.T (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi vandeadvokaat Mart Sikut
Süüdistus Süüdistatav Süüdistus Kaitsja
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada F.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud; tunnistada F.N süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada F.N süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista F.N-ile liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 28.-29.08.2012 ja 06.-08.02.2013, s.o 5 (viis) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § 69 alusel asendada F.N-ile mõistetud vangistus 7 kuud 25 päeva üldkasuliku tööga 470 (nelisada seitsekümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 23. mai 2015; üldkasuliku töö tegemisel allutada F.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ; KarS § 74 lg 5 alusel kuulub Viru Maakohtu 08.09.2011 otsusega F.N -ile mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot täitmisele pööramisele; KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ja karistada F.N vangistusega 7 kuud 25 päeva (st . 235 päeva), mis asendada üldkasuliku tööga 470 tundi, mis tuleb ära teha 10 kuu jooksul ja rahalise karistusega 30
päevamäära, s.o 96 eurot, mis viia täide iseseisvalt; tühistada F.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada I.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.03.2013, s.o 1 (üks) päev, s.o 3 (kolm) päevamäära mõistetud karistus e hulka ja lugeda kandmata karistuseks rahaline karistus 197 (ükssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 630 (kuussada kolmkümmend) eurot 40 senti; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Jaan Parrest ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud rahalist karistust 630 (kuussada kolmkümmend) eurot 40 senti ei pöörata täitmisele, kui I.T ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada I.T ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada K.M.u tsiviilhagi hüvitamata osas (s.o 886,39 eurot) ning välja mõista F.N-ilt 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 39 senti K.M.u kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult L.M tsiviilhagi ning välja mõista F.N-ilt 320 (kolmsada kakskümmend) eurot L.M kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 F.N-ilt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti , riigi õigusabi tasu 72 ( seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 31 (kolmkümmend üks) eurot 20 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 28,50 eurot ) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 607 (kuussada seitse ) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa 50 (viiskümmend ) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 I.T ilt sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 31 (kolmkümmend üks) eurot 20 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 28,50 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 563 (viissada kuuskümmend kolm) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2014.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa 46 (nelikümmend kuus) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõend suitsukoni KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldus ametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 114-3417“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).
1.Süüdistus
1.1.Süüdistusest nähtuvalt on F.N toime pannud kuritegudena: 1) grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mis seisnesid: 1) isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, isikute grupis koos I.T-ga tungis akna kaudu xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx asuvasse K.M. ule kuuluvasse ehitusjärgus elamusse ja varastas sealt ajavahemikus 17.04.2012. kella 11-st kuni 19.04.2012 kella 17.30-ni, neli pakettakent, koguväärtusega 1337,39 eurot, ehituskäru, väärtusega 64 eurot, kaks pikendusjuhet koguväärtusega 25 eurot, 20 riiuli kinnitusklambrit koguväärtusega 60 eurot ja sõiduauto järelhaagise reg. nr. 303 AI väärtusega 300 eurot. Vargusega põhjustatud kahju kokku 1786,39 eurot, 2) isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis koos Aivar Kikkasega varastas 28.08.2012 ajavahemikul kell 00.00-01.00 Viljandi maakonnas Pärsti vallas Ramsi asulas Wesico Project OÜle kuuluvatest roomikekskavaatoritest DOOSAN DAEWOO 140, mis oli pargitud Turba tee 1 juurde 36,9 liitrit diiselkütust ja roomikekskavaatorist Hunday 250, mis oli pargitud Aia tee 6 maja juurde 62,5 liitrit diiselkütust. Kokku varastatud diiselkütust 99,40 liitrit maksumusega a` 1,366 eurot liiter, millega tekitatud kannatanule kahju 135,78 euro väärtuses. 3 ) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise st. sissetungimise KarS § 266 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 06.03.2013 kella 23.00 paiku tungis ebaseaduslikult ja valdaja L.M tahte vastaselt ukse lõhkumise teel xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xx majja. Sissetungimisega põhjustati kahju kokku 320 eurot. 4) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis seisnes selles, et tema 31.05.2013 kella 23.55 paiku viibides Viljandimaal Olustveres Olustvere- Võhma teel, lõi kasteeti kasutades rusikaga G.J.u 4 korral vasaku õla pihta ja 1 korra parema õla pihta. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on I.T toime pannud kuriteona grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, mis seisnes selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, isikute grupis koos F.N-iga tungis akna kaudu xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx asuvasse K.M.le kuuluvasse ehitusjärgus elamusse ja varastas sealt ajavahemikus 17.04.2012 kella 11-st kuni 19.04.2012 kella 17.30-ni, neli pakettakent, koguväärtusega 1337,39 eurot, ehituskäru, väärtusega 64 eurot, kaks pikendusjuhet, koguväärtusega 25 eurot, 20 riiuli kinnitusklambrit, koguväärtusega 60 eurot ja sõiduauto järelhaagise reg. nr. 303 AI, väärtusega 300 eurot. Vargusega põhjustatud kahju kokku 1786,39 eurot.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped
Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1 ) F.N KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseksvangistusega 8 kuud ; KarS § 266 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud ning KarS § 121 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva s.o 28.08.1012 - 29.08.2012 ja 06.02.2013 – 08.02.2012. Seega kuulub kandmisele 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 7 kuud ja 25 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (7 kuud ja 25 päeva vangistust = 2 tundi x 235 päeva), s.o üldkasuliku tööga 470 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 10 kuu jooksu l. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 74 lg 5 alusel kuulub Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.09.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot täitmisele pööramisele. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus: karistades F.N vangistusega 7 kuud 25 päeva (st 235 päeva), mis asendada üldkasuliku tööga 470 tundi, mis tuleb ära teha 10 kuu jooksul ja rahaline karistusega 30 päevamäära, s.o 96 eurot, mis viia täide iseseisvalt. 2) I.T KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 200 päevamäära , s.o 640 eurot (päevamäära aluseks võetud I.T keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 11.03.2013 (s.o 3 päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 197 päevamäära, s.o 630.40 eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.T ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimik u tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.2.Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 266 lg 1 ja näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
3.3.Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
K.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1786,39 eurot. Kohtuistungil on süüdistatav I.T esitanud kohtule maksekorralduse nr 78 30.06.2014, millest nähtuvalt on süüdistatav I.T hüvitanud kannatanu K.Mle tekitatud kahju katteks 900 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada hüvitamata osas s.o 886,39 eurot ning välja mõista F.N-ilt 886,39 eurot K.M.u kasuks. L.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 320 eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli kult rahuldada ning välja mõista F.N-ilt 320 eurot L.M.u kasuks.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava F.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. 4.1.3 Ekspertiisitasu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 57 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad õiendist DNA ekspertiisi maksumuse kohta (IV kd, tl 29).
4.1.4.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot.
4.2.Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) F.N: sundraha 532,50 eurot , riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 31,20 (28,50 + 2,70) eurot; 2) I.T : sundraha 532,50 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 31,20 (28,50 + 2,70) eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine
KrMS § 189 (K ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskul ) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt m enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdi statavatel üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdistatavate F.N ja I.T majanduslikku olukorda ja nende taotlusi, määrata süüdistatavatel menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olev asitõend suitsukoni tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada . F.N on kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.08.2012, s.o 2 päeva ja 06.08.02.2013, s.o 3 päeva , seega on F.N viibinud eelvangistuses 5 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. I.T on kahtlustatavana kinni peetud 11.03.2013, seega on I.T viibinud eelvangistuses 1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistus päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.