lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-12341/34

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 04.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
1-11-12341/34
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1305
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-12341/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja22.02.20121-11-12341/11Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja04.04.20131-11-12341/21Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.11.20131-11-12341/26Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus29.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-12341

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4.juuli 2014. a Haapsalu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-12341

Kohtukoosseis Istungisekretär

Erakorraline ettekanne

Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk erakorraline ettekanne taotlusega p öörata T.E-le Tartu Maakohtu 22.02.2012 kohtuotsusega nr 1-11-12341 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele

RESOLUTSIOON

1.Rahulda da Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotlus ja pöörata täitmisele T.E-le (isikukood XXX, elukoht *, ei tööta) Tartu Maakohtu 22.02.2012.a kohtuotsusega nr 1-11-12341 mõistetud ärakandmata vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva .
2.28-päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda T.E poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist.
3.Kohaldada T.E suhtes tõkendit - elukohast *, lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda elukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tühistada vangistuse kandmisele asumisel. 4.. Edastada määruse ärakiri T.E-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12341 mõistis kohus T.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi . KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus T.E-le liitkaristuseks vangistuse 10 kuud 27 päeva, mille asendas üldkasuliku tööga 654 tundi, mille tegemise tähtajaks määras kohus 12.märts 2013. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.E kohustatud järgima kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega T.E-le mõistetud ärakandmata vangistus 8 kuud 7 päeva täitmisele.

1-11-12341 Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumäärusega nr 1-11-12341 vabastas kohus T.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Ärakandmata karistus vangistus 28 päeva. 21.01.2014 saabus kohtule erakorraline ettekanne T.E kohta, mida kohus arutas kohtuistungil 29.01.2014. 29.01.2014 kohtumäärusega jättis kohus karistuse täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 06.06.2014 saabus kohtusse erakorraline ettekanne.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

T.E võeti arvele 03.12.2013 Tallinna Vangla Pärnu KrHO Haapsalu esinduses, Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel, kui isik vabastati ennetähtaegselt reaalse karistuse kandmisest vanglast (KarS § 76 alusel) katseajaga kuni 01.12.2014.a. Kriminaalhooldusalusele määrati katseajaks mitmed lisakohustused. Rikkumise fakt: T.E rikkus 02.06.2014 katseajaks määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku poolt tuvastati isikul alkoholijoove kodukülastuse käigus kella 21.34 ajal, alkomeetri näit 0, 498 mg/ l kohta. Karistusregistri väljavõtte kohaselt T.E puuduvad katseajal uued õiguserikkumised ( lisa 1)

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja 04.06.2014, kus tunnistab alkoholi tarvitamist 02.06.2014 (lisa 2). Suulisel ütlusel ta rohkem midagi seletuskirja lisada ei tahtnud.

KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST

Registreerumisnõudeid on kriminaalhooldusalune T.E katseajal korrektselt täitnud, registreerimas on käinud 23 korda, lisaks tehtud korduvaid kodukülastusi, vesteldud tööandja ja abikaasaga. Kriminaalhooldusalune on alati olnud kättesaadav telefoni teel. Samuti on ta täitnud kohtu määratud teisi kohustusi: T.E on asunud 06.01.2014 tööle OÜ Kraure ́s kus töötab tänaseni; T.E on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviistreening (motivatsiooniprogramm alkoholi tarvitamisharjumuste korrigeerimiseks); T.E läbis 6 kuulise elektroonilise järelvalve aja, mis lõppes 02.06.2014 kella 16.00 ajal. EJ aeg möödus suuremate probleemideta, aprillis vahetati isikul esialgne elektronjärelvalve seade GPS seadme vastu, tööobjektide tõttu väljaspool maakonda oli vaja rohkem liikumist. Isikule saabus näiliselt rohkem vabadust ja rangete piiride kadumisel hakkas ilmnema pisemaid häireid, kuid neid lahendati suulise ja ühe kirjaliku hoiatusega (ei laadinud kolmel päeval 27.05.14, 29.05.14 ja 31.05.14 õigeaegselt laadimisseadet); mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v. a lähisugulased. Katseajal ei ole tuvastatud antud kohustuse rikkumisi, isik on olnud väga pere ja töö keskne ega ole suhelnud endiste tuttavatega. T.E kohta koostatakse katseajal teine erakorraline ettekanne seoses kohtu määratud kohustuse rikkumisega (alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamine). Pärnu Maakohtu 29.01.2014 kohtumäärusega anti T.E-le veel üks võimalus jätkamaks resotsialiseerumist. Kriminaalhooldajal tekkisid kahtlused elektronjärelvalve seadme äravõtmise ajal, et isikul võib järjekordsel piiride avardumisel tekkida soov katsetada järelvalve toimimist ja seetõttu samal päeval kui võeti maha elektronjärelvalve seade teostati õhtul kodukülastus kontrollimaks kohustuse täitmist ja tabati isik kohustuse rikkumiselt. Katseajal on tegeletud palju isiku motiveerimisega reeglitele ja katseaja nõuetele allumisega, kuna isiku kandmata jäänud reaalne karistus on väga väike (28 päeva) siis sageli kõigub isiku motivatsioon pingutada ja täita 1 a jooksul kõiki katseaja tingimusi, kuid siiani on ta neid siiski täita tahtnud.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA

T.E on rikkunud Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel määratud ennetähtaegse vabanemise tingimusi ja rikkunud kohtu määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise (KarS § 76 lg 5 alusel) ei ole

1-11-12341 kriminaalhooldusametnikul seaduslikult muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusaluse kandmata jäänud karistuse (28 p) täitmisele pööramist. Kohtuistung erakorralise ettekande arutamiseks toimus 16.06.2014. T.E arvas kohtuistungil, et eks ta istub need päevad ära, see ei ole nii pikk aeg. Mitte seda, et ei suudaks alkoholi tarvitamisest loobuda. Alkoholiprobleemiga ei ole arsti juures käinud. Ka pereprobleemid on seotud alkoholiga, elab * ja endiste tuttavatega ei suhtle, ei tea, kas jääb * elama. Tööl ei ole mingeid probleeme. Vangis oli 8 kuud, väljas on olnud 6,5 kuud. Alkoholi tarvitamine võib olla risk, et paneb toime uued kuriteod. Midagi peab muutma. Kui kohus annab võimaluse, jätkaks katseajaga, kuid ei tea, kas suudab nõudeid järgida. Kriminaalhooldaja leidis kohtuistungil, et töötada saab inimesega, kellel on motivatsiooni katseaega jätkata. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja kohtuistung jätkus 04.07.2014. T.E andis kohtuistungil ütlusi, et vahepealne aeg ei ole väga hästi möödunud. 18.06 käis Põltsamaal politseis, on varguse katse ja sel päeval tarvitas ka alkoholi, toimus liiklusõnnetus, ise roolis ei olnud. Tahaks ikka katsejaga jätkata. Alkoholiprobleemiga ei ole arsti juures käinud, kuigi peaks sellega midagi ette võtma. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde karistu s täitmisel e pöörata. Peale elektroonilise kontrolli lõppu on asi väljunud kont rolli alt, isik ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik vangistusest tingimisi enne tähtaegselt vabanenuna katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.E on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. T.E on seda tunnistanud ise. Kohtus leidis tuvastamist, et T.E on ka kahe kohtuisutngi vahelisel ajal jälle rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus on juba korra arutanud kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet T.E suhtes ja rikkumise fakt oli, et T.E 15.01.2014 rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus jättis 29.01.2014 määrusega kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja karistuse täitmisele pööramata, kuna muus osas oli katseaeg kulgenud hästi ja T.E arvas, et suudab edaspidi täita kõiki kohustusi ja katseaja edukalt läbida. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab k ohus, et T.E ei ole täitnud antud lubadust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et katseaja jätkumiseks oli põhitingimus, et T.E suudab täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna kriminaalhooldaja eelmisel kohtuistungil leidis, et olukord on läinud halvemaks peale elektroonilise kontrolli lõppu, lükkas kohus erakorralise ettekande arutamise edasi, et T.E saaks oma edaspidise käitumisega tõestada, et ta soovib täita talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Asjaolu, et T.E rikkus taas kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on märk sellest, et T.E ei soovi ise oma käitumises muudatusi teha. Alkoholiprobleemi ei saa aga lahendada keegi teine. T.E on ka ise kohtus tunnistanud, et alkohol on riskifaktoriks, mis võib tingida uute kuritegude toimepanemist. T.E ei ole suutnud muuta oma käitumist selliselt, mis tagaks talle kohtumääruses pandud kohtuse täitmist. T.E on rikkunud kohustust korduvalt. Samuti on ta korduvalt peale kohustuse rikkumist lubanud, et edaspidi täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hoolimata korduvatest lubadustest ei ole T.E käitumine muutunud. Lähtudes eeltoodus t leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele

1-11-12341 pööramiseks tuleb rahulda da ja T.E tuleb saata talle kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 28 päevast vangistust kandma. Tõkend Kohus leiab, et T.E suhtes tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS § 128 lg 1 seisneb tõkend elukohast lahkumise keeld kohustuses mitte lahkuda omaelukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tuleb tühistada peale T.E poolt vangistuse kandmisele asumist. .

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allkiri Mina, T.E olen teadlik, et minu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast – Kalevi 5 Haapsalu – lahkumise keeld. Mind on hoiatatud, et tõkendi rikkumise korral võidakse mind trahvida või kohaldada minu suhtes raskemat tõkendit.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.