Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. juuni 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirle Melk, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 12. juuni Ringkonnaprokuratuuri määruskaebus.
määrus
ja
rahuldada
Lõuna
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 24.09.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6624 tunnistati J.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti kolmekuulisele vangistusele Tartu Maakohtu 06.06.2013.a kohtuotsusega nr 1-12-12208 mõistetud 1 aasta, 4 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus. Lõplikuks sanktsiooniks määrati liitkaristus pikkusega 1 aasta, 7 kuud ja 25 päeva vangistust, mille kandmise aega arvestati alates 29.07.2013. Kohtuotsus jõustus 10.10.2013. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 29.07.2012 ja lõpeb 25.03.2015.
2.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.06.2014 määrusega vabastati J.P vangistusest tingimisi ennetähtaega. Maakohtu põhjendused olid alljärgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et eksisteerib KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, sest J.P on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
2.2.Maakohus oli seisukohal, et täidetud on ka KarS § 76 lg-s 3 nimetatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Maakohtu kaalutlused on järgnevad.
2.2.1.Maakohus märgib, et J.P on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest kolmel korral on karistus määratud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Praegu kannab J.P liitkaristust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja süstemaatilise varguse katse eest. Distsiplinaarkorras J.P karistatud ei ole.
2.2.2.Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et kuritegude dünaamika on jäänud samaks – kuriteo ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid.
2.2.3.Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on J.P olemas vabanemisjärgselt kindel elukoht – asub elama enda korterisse. Samuti on tal vabanemisel võimalus asuda tööle OÜ -s XXX , mille esindaja sõnul saab talle tööd pakkuda. Kohtutäituri infosüsteemi andmetel rahalised nõuded puuduvad. Kriminaalhooldusametniku arvates ei sobi J.P kriminaalhooldusele. Vanglas olles ei ole alkohol isikule kättesaadav ning tal on võimalus läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille tulemused on paremad kui vabaduses olles, sest siis puuduvad ahvatlused. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga väike: üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17% - 27%.
2.3.Seega on maakohus seisukohal, et kuna J.P on olemas vabanemisel kindel eluja töökoht, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja tal on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest ning alkoholist loobumiseks, mis on olnud ka peamiseks kuritegude toimepanemise teguriks, on põhjendatud J.P vabastamine karistuse kandmisest enne tähtaega.
2.4.Kohtumenetluses J.P tunnistas probleemi alkoholiga ning kinnitas, et soovib sellest vabaneda ja alkoholi mitte tarvitada. Süüdimõistetu andis nõusoleku pöörduda psühhiaatri või narkoloogi vastuvõtule.
2.5.Kohtumenetluses toetas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg J.P tingimisi ennetähtaega vabastamist, sest kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, töökoht, rahalised nõuded puuduvad ning vangla vabanemisfondis on väike algkapital. Prokurör märkis ka, et karistuse kandmise ajal on J.P käitunud positiivselt, st ta ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sooritanud riigikeele eksami B1 tasemel. Prokurör leidis, et J.P peaks võtma vabatahtlikult kohustuse pöörduda psühhiaatri poole, sest tema kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on alkoholi kuritarvitamine, mida isik ei tunnista.
2.6.Maakohus leidis, et KarS § 76 lg 4 alusel tuleb määrata J.P-le üheaastane katseaeg ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5 alusel täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle ja pöörduda ühe kuu jooksul vangistusest vabanemisest psühhiaatri või narkoloogi vastuvõtule.
3.Tartu Maakohtu 12.06.2014 määruse peale esitas 19.06.2014 määruskaebuse ringkonnaprokurör Sirle Melk , kes palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega jätta J.P Tartu Maakohtu 24.09.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Prokurör toob määruskaebuses välja, et pärast vangla poolt J.P suhtes iseloomustuse koostamist teostati 09.04.2014 kella 18.45 ajal läbiotsimine Tartu V angla E-9 eluosakonna kambris nr 3003, kus viibis J.P. Läbiotsimise käigus leiti J.P kasutuses olevast kapist teepaki põhjast, teepuru alla peidetuna valget pulbrit ja kaks roosat tabletti, mis vanglaametnike poolt ära võeti. Nimetatud sündmuse kohta alustati 16.04.2014 kriminaalmenetlus KarS § 331 tunnustel. 19.06.2014 esitati J.P-le kahtlustus KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. -2-
3.2.EKEI 28.05.2014 ekspertiisiakti nr 14E-AN0408 kohaselt sisaldavad roosat värvi tabletid alprasolaami ning pulber zopiklooni. Alprasolaam ja zopikoon kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) IV nimekirja.
3.3.Prokurör leiab, et J.P ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.3.1.Prokurör möönab, et J.P kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole eriti rasked – ta on toime pannud ja kannab karistust varavastase kuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest.
3.3.2.Kinnipeetava käitumisele hinnangut andes märgib prokurör, et kuigi J.P on läbinud programmi „Eluviisitreening“, on teda vaatamata sellele alust kahtlustada psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus valdamises peale nimetatud programmi läbimist. Seega lisaks alkoholisõltuvusele, mida J.P ka ise möönab, on temal probleeme ka narkootiliste ainete kuritarvitamisega ja seetõttu viitab uue kuriteo toimepanemine, et kinnipeetav ei ole seni mõistetud karistusest mingeid järeldusi teinud ega suunanud oma käitumist õiguskuulekusele. Kirjalikud selgitused
4.J.P poolt 01.07.2014 saadetud selgituses märgib kinnipeetav, et tema kambrist läbiotsimisega avastatud ained on arsti poolt määratud rohtud. Kinnipeetav selgitab, et seoses vanglasse saabumisega kaasnenud stressiseisundi tekke ja tervise halvenemisega on ta korduvalt pöördunud meditsiinilise abi saamiseks ja psühhiaater kirjutas talle uinumisega seonduvaid rohtusid. Kinnipeetav hakkas ravimeid tagavaraks hoidma seetõttu, et arsti väite kohaselt lõpetatakse ravimi ebaregulaarse manustamise korral nende väljastamine üldse. Lisaks oli J.P oma kogemusest teadlik, et õigeaegset meditsiinilist abi vanglas ei saa. Kinnipeetav toob välja, et oli teadlik arsti väljastatud ravimite sõltuvust tekitavast omadusest, kuid polnud teadlik, et need on psühhotroopsed ja kuuluvad 18.05.2005 koostatud ainete nimekirja ja on seetõttu keelatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja toimiku, maakohtu määruse ja sellele esitatud kaebuse ning J.P selgitustega, leiab, et ehkki esineb formaalne eeldus kinnipeetava vabastamiseks, kuulub määruskaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et J.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja põhjendab seda järgmiselt.
6.KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et vabastamist tingivad erandlikud, üksnes positiivsed asjaolud, mille puudumisel jääb maksvusele toimepanija teosüüle vastav ja preventiivsetel kaalutlustel mõistetud sanktsioonimäär. Apellatsioonikohtu hinnangul kaaluvad J.P vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles positiivsete asjaolude, s.o elu- ja töökoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumise.
6.1.Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseeneses omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava iseloomuomaduste -3-
hindamisel tuleb aluseks võtta individuaalne täitmiskava ja selles püstitatud eesmärkide eeskujulik saavutamine, mida käesoleval juhul ei esine.
6.2.J.P kannab liitkaristust katseajal toime pandud kuriteo eest. Teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kolmel mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja ühel korral poest alkoholi varastamise eest. Süüdimõistetu senine kuritegelik aktiivsus on ajendatud alkoholisõltuvusest. Ka üldkasuliku töö ajakavadest mittekinnipidamis e ja registreerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise tingis alkohol. Kuivõrd alkoholi kuritarvitamine on saanud J.P eluviisiks ja selle lõppemist ilma temapoolse märkimisväärse pingutuseta näha ei ole, siis puudub käesoleval hetkel ringkonnakohtul piisavalt ühene veendumus, et sel korral käitub kinnipeetav vabaduses õiguskuulekalt. Kriminaalhooldusametnik leiab, et vabaduses olles on J.P poolt programmi „Eluviisitreening“ nõuetekohane täitmine ahvatluste olemasolu tõttu küsitav.
6.3.Prokuratuur märgib, et J.P on piisav alus kahtlustada vanglas psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus valdamises. KarS § 331 järgi kinnipeetavale esitatud kahtlustuse kohaselt leiti ja võeti J.P kambrist 09.04.2014 teostatud läbiotsimise käigus ära teepakki peidetud valge pulber ja kaks roosat tabletti. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 28.05.2014 ekspertiisiakti kohaselt sisaldab leitu vastavalt zopiklooni ja alprasolaami, mis on kantud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ IV nimekirja. J.P selgitas ringkonnakohtule saadetud kirjas, et ravimid kuulusid talle, ent ta ei teadnud nende psühhotroopsetest omadustest. Apellatsioonikohus leiab siiski, et J.P oli teadlik Tartu Vangla kodukorrast, mis keelab ravimite valdamise kahtlustuses tuvastatud viisil.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. J.P puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegium on J.P kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leiab, et J.P ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne riivatud ning tema kui üldohtlikke liiklussüütegusid süstemaatiliselt toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390, § 338 p-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 4 rahuldab ringkonnakohus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaebuse ja tühistab Tartu Maakohtu määruse.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
-4-
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.