lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5312/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5312/4
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
04.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5312

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 11. juuni 2014 määrus Artur Boiko kaebuse rahuldmata jätmise kohta Artur Boiko taotlus riigi õigusabi saamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p 5 ja § 10 lg 5 jätta Artur Boiko taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 11. juuni 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord: RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.A. Boiko esitas Lõuna prefektuurile 15.04.2014 avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 207 alusel Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) suhtes selles, et RIK on piiranud ajavahemikus 03.02. – 27.02.2012 temale kuuluvalt IP-lt juurdepääsu veebilehtedele www.riigiteataja.ee; www.kinnistusraamat.rik.ee, www.e-toimik.ee ja www.ariregister.rik.ee.
2.24.04.2014 edastas Lõuna prefektuur A. Boikole teatise, millega jättis kriminaalmenetluse alustamata seoses kuriteokoosseisu puudumise tõttu antud sündmuses.
3.A. Boiko esitas 15.04.2014 kriminaalasja mittealustamise peale kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Ringkonnaprokurör Margus Lellep jättis 20.05.2014 määrusega esitatud kaebuse rahuldamata ja kriminaalmenetluse alustamata.
4.A. Boiko vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. 11.06.2014 määrusega jättis Riigiprokuratuur isiku kaebuse rahuldamata, nõustudes siinjuures Lõuna prefektuuri ja Ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Riigiprokuratuuri määruses märgiti, et KarS § 207 lg 1 kohaselt on karistatav arvutisüsteemi ebaseaduslik häirimine või takistamine

andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel. Siinkohal leidis riigiprokuratuur, et avalduses kirjeldatud tegu ei saa kuriteona käsitleda, sest RIK poolt peetavatele infosüsteemidele piirati juurdepääs seetõttu, et tagada avalduses märgitud lehtede kättesaadavus avalikkusele ja tõkestada võimalikud ründed A. Boiko kasutuses olnud IP aadressilt. Riigiprokuratuur lisas, et avaldaja IP aadress tõkestati seetõttu, et tema eelnev käitumine avalikus küberruumis ei olnud seaduskuulekas (26.07.2013 Tartu Maakohtu poolt koostatud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-2276) ning võis eeldada, et A. Boiko jätkab kuritegude sooritamist küberruumis. Samuti ei nähtunud avaldusest, et A. Boikole oleks tekitatud varalist või mittevaralist kahju, kuid KarS § 207 eeldab kahju olemasolu. Riigiprokuratuur leidis, et kaebusest ei selgu nagu oleks andmekogudele juurdepääsu piiramine kaebaja väärikust alandanud või talle hingelist valu tekitanud. Siinkohal lisas Riigiprokuratuur, et KarS § 207 koosseisu sisustamisel ei ole kahju tekkimine küll otsene koosseisuline tunnus ja koosseisu on võimalik realiseerida ka ilma reaalse kahju tekkimiseta, kuis siiski on see üheks oluliseks faktoriks, mille kaudu on võimalik hinnata, kas arvutisüsteemi kasutamise võis olla häiritud või katkestatud, s.t et kui on tekitatud kahju, siis on olnud häiritud ka arvutisüsteemi kasutamine. Kohtulahendis nr 1-13-2276 on kohus analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele, et asjas kogutud andmed viitavad sellele, et kaebajale ei ole tekkinud mingit kahju. Seetõttu tuleks hinnata põhjalikumalt neid asjaolusid, et mil viisil ja kas üldse blokeeringu tulemusena arvutisüsteemi kasutamine oli häiritud. Lihtsalt blokeeringu kehtestamine ei tähenda veel seda, et need takistused ka reaalselt A. Boikot oleksid mõjutanud – selliseid asjaolusid kuriteokaebusest ei nähtu. Arvutisüsteemi kasutamise ebaseaduslik häirimine või takistamine tähendab teise isiku poolt mingisugust ebaseaduslikku tegevust arvutisüsteemi toimise takistamiseks. RIK käitumises antud sündmuse puhul selline tegevus puudub, kuna RIK ei takistanud A. Boiko arvutisüsteemi toimimist ebaseaduslikult. Riigiprokuratuur leidis, et A. Boikol oli võimalus endiselt oma arvutisüsteemi tõrgeteta edasi kasutada. Teiseks, blokeeris RIK A. Boikole juurdepääsu enda poolt hallatavatele veebilehtedele ehk tegi muudatusi enda andmebaaside kasutusõiguses, mitte kolmandatele isikutele kuuluvates andmebaasides. Blokeeringu põhjus oli see, et A. Boiko oli veebilehe haldaja poolt osutatavaid teenuseid kasutanud varasemalt pettuse või muu õigusrikkumise toimepaneku eesmärgil. RIK veebilehe kasutustingimuste p 6.1 kohaselt on haldajal õigus piirata teenusekasutaja juurdepääsu veebilehele, kui teenusekasutaja rikub käesolevaid kasutustingimusi. Arvestades, et A. Boiko oli varasemalt toime pannud arvutisüsteemi toimimise takistamise ja selle teo osas on jõustunud kohtuotsus, siis oli RIK-i poolt igati põhjendatud nimetatud ajutise piirangu kehtestamine IP aadressile, mis oli RIK süsteemi vahetult varem rünnanud. A. Boiko on ise oma tegevusega selle olukorra põhjustanud ja sellele on hiljem osutanud ka kohtud oma otsustes. Kõnealusel juhul ei esine kuriteokaebuses ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Pelgalt isiku rahulolematus kriminaalmenetluse mittealustamise suhtes ei anna alust kriminaalmenetluse läbiviimiseks.

5.15.06.2014 esitas A. Boiko Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 11.06.2014 määruse peale.
6.A. Boiko ei nõustu Riigiprokuratuuri 11.06.2014 määruses esitatuga ja taotleb selle vaidlustamiseks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7.Ringkonnakohus, kontrollides A. Boiko taotluse põhjendatust, leiab, et A. Boiko taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 11.06.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Nimetatud asjaolu on A. Boikole Riigiprokuratuuri 11.06.2014 määruse resolutiivosas ka selgitatud.
9.Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus märgib, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Isegi, olles tuvastanud isiku maksejõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. RÕS kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhtudel, mil menetleja leiab, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).
10.Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määrusest nähtuvalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmist riigiprokuröri poolt piisavalt põhjendatud ja seega saab A. Boikol käesolevas asjas eelduslikult vähetõenäoliselt olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi võiks vajada. Kuna ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata, märkides vaid järgmist. Ringkonnakohus jagades Riigiprokuratuuri seisukohta leiab, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 194 tulenevalt kriminaalmenetluse alus ja ajend, mistõttu on kriminaalasja alustamine välistatud. Samuti nõustub ringkonnakohus sellega, et RIK ei takistanud A. Boiko arvutisüsteemi toimimist ebaseaduslikult. Seega tuleb A. Boiko taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata, sest võimalus Riigiprokuratuuri 11.06.2014 määruse vaidlustamiseks ja RIK-i vastu kriminaalmenetluse alustamiseks on ilmselgelt vähene.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja 41 lg-st 3, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus A. Boiko taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.