Kriminaalasi nr 1-14-5802
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2014.a. , Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-5802 (14250101163)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Kärt Rand
Kriminaalasi
F.P süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
F.P, ik.xxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
Kriminaalasi nr 1-14-5802 Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kriminaalasi nr 1-14-5802 kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus F.P’ i süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.06.2014 kell 22:50 ajal Saare mk, Muhu v, Kuivastu k, Risti- Virtsu- Kuivastu- Kuressaare 70 km juures mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seeria nr ARAF-0023, test 595, mõõdetuna alkoholi sisaldus 1,02 mg/l, laiendmääramatus +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani F.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteo Prokuröri poolt kohtus F.P’ ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus viis (5) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus viis (5) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 5 vangistuskuule (30x5) ehk 150 vangistuspäevale vastab (150x2) 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd. 300 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kriminaalasi nr 1-14-5802 KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheksaks (9) kuuks. Süüdistatav F.P kinnitas kohtus, et nõustub kiirmenetlusega ning prokuröriga sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab F.P süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistused. Kokkulepitud karistused vastavad KarS §-des 56, 74 ja 69 sätestatule. F.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Tõkend – F.P suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kuulub tühistamisele. Asitõendid: ei ole Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 266,25 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. F.P-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 252, 00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus kaitsjatasu tasumisele ositi 1 aasta jooksul igakuiste maksetena. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.