lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5350/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5350/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
03.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5350

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Artemi Kurvitsa riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 28. mai 2014 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Artemi Kurvitsa taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 28. mai 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.12.05.2014 registreeriti Viru Ringkonnaprokuratuuris Artemi Kurvitsa järjekordne avaldus, kus taotletakse vanglaametnik K.K. vastutusele võtmist KarS § 324 järgi toime pandud kuriteo eest. Kaebaja leiab, et vangistuses kohaldatakse tema suhtes seadusi improviseerivalt ning ametnikud omavolitsevad ja diskrimineerivad teda karistustega. K.K. kasutab ametipositsiooni oma äranägemise järgi, piirates A. Kurvitsa põhiseaduslikke õigusi. Selleks on ta võltsinud rida dokumente, improviseerib seaduste rakendamisel. Kaebaja leiab, et 15.04.2014 pandi tema suhtes toime varem planeeritud provokatsiooniakt, millele ta ei allunud, sellele vaatamata aga andis K.K. välja käskkirja Vangistusseaduse § 69 lg 2 p 5 alusel ning A. Kurvitsa suhtes rakendati ohjeldusmeetmeid. Kaebajale ei antud võimalust suulisteks ega kirjalikeks seletusteks. Tema suhtes kasutatakse süstemaatiliselt käeraudu, vaatamata tema pöördumistele vangla direktori poole. Kaebaja kahtlustab, et K.K. on tema pöördumised kõrvaldanud. K.K. eirab seadusi, mis garanteerivad tema õigusi, näidates seeläbi, et kasutab ära tema kaitsetust. Kõike eeltoodut peab kaebaja diskrimineerimiseks ja alandamiseks ning taotleb prokuratuurilt kriminaalmenetluse alustamist K.K. tegevuse uurimiseks. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis teatisega nr 14740000087 22.05.2014 kaebuse rahuldamata.
2.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas A. Kurvits kaebuse Riigiprokuratuuri. Oma kaebuses ta palub jätkuvalt alustada kriminaalmenetlust samaselt Viru Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldustes toodud motiividel KarS § 324 tunnustel vanglaametniku K.K. suhtes. Uusi asjaolusid kaebuses lisatud ei ole.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

3.Riigiprokurör nõustus täielikult vanemprokurör Ene Timmi seisukohaga kriminaalmenetluse mittealustamise kohta ning kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele. 3.1 Tutvunud nimetatud dokumentidega ei leidnud riigiprokurör, et esineksid kaebuses märgitud KarS § 324 sätestatud kuritegude tunnused. Kaebuse lahendamise käigus kontrolliti Viru Ringkonnaprokuratuuri teatise kriminaalmenetluse nr 14740000087 mittealustamise seaduslikkust ning seaduserikkumisi ei tuvastatud. 3.2 Avalduses ei sisaldu andmeid, mis viitaksid Karistusseadustikus sätestatud mistahes kuriteo koosseisule. Karistusseadustiku § 324 sätestab vastutuse kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseadusliku kohtlemise eest tema inimväärikuse alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades. Eelnimetatud ametniku teod võivad avalduda aktiivses tegevuses (kinnipeetava peksmine, piinamine vms) või ka passiivses teos (seaduslike õiguste kasutamise takistamine vms). 3.3 Kaebusest nähtub, et kaebaja peab diskrimineerimiseks tema suhtes vanglaametnike poolt Vangistusseaduses sätestatud julgeolekuabinõude kohaldamist. Eelnimetatut ei saa käsitleda õiguste ebaseadusliku piiramisena, kuna see toimub seaduses sätestatud korras ja meetoditega. Vaidlused selle üle, kas abinõude kohaldamine on olnud põhjendatud ja proportsionaalne, on vastavalt Vangistusseaduse § 11 lahendatavad haldusmenetluses sätestatud korras, nagu on kaebajale selgitatud ka kõigis varasemates prokuratuuri poolt saadetud vastustes. Avaldusest ei nähtu ühtegi fakti, mis viitaks seaduses sätestamata tegevusele kaebaja suhtes vanglaametnike või K.K. poolt. Kaebaja viited dokumentide võltsimisele on üldsõnalised ning ebapiisavad menetluse alustamiseks ametliku dokumendi võltsimise eest. Kui kaebaja leiab, et mõni K.K. poolt koostatud dokument, mille alusel kaebaja suhtes Vangistusseaduses sätestatud meetmeid on kohaldatud, on oma sisult vale, kuna ei kajasta kujunenud olukorda õigesti, on tal õigus vaidlustada selle dokumendi sisu haldusmenetluses sätestatud korras. Seetõttu puudub käesoleval juhul alus kriminaalmenetluse läbiviimiseks.

TAOTLUSE SISU

4.A. Kurvitsa esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab seda teha vaid advokaadi vahendusel. Kaebuse esitaja märgib, et on korduvalt esitanud kaebusi Riigiprokuratuurile Viru Vangla kõrgemate ametnike tegevuse kohta. A. Kurvits märgib, et prokuratuur ei ole tema kaebustele reageerinud ning on keeldunud kaitsmast A. Kurvitsat riigivõimu omavoli eest. Vanglaametnikud on jätkanud A. Kurvitsa survestamist. 15.04.2014 viidi A. Kurvitsa suhtes läbi planeeritud provokatsioon ning hiljem süüdistati teda valvuri ründamise katses. A. Kurvits leiab, et seadusandlike aktide moonutamine on kuritegu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud A. Kurvitsa õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 5.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 5.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib A. Kurvits Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Eelnevast menetlusest ja avaldaja kaebusest, mis kordab kuriteokaebust ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebust, nähtub, et A. Kurvits soovib saavutada kriminaalmenetluse alustamist Viru Vangla ametniku suhtes, kuna leiab, et viimane on toime pannud KarS § 324 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Hinnates A. Kurvitsa kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus A. Kurvitsa kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et A. Kurvitsa poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata, rõhutades vaid järgmist. 5.3 KarS § 324 objektiivne külg seisneb kinnipeetava ebaseaduslikus kohtlemises, mis peab olema toime pandud seoses ametiseisundi kuritarvitamisega. Lisaks eeldab nimetatud kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Selliseid asjaolusid ringkonnaprokuratuur ei tuvastanud. Apellatsioonikohus märgib, et vangla ametnikud täidavad neile vangistusseaduse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Ehkki prokurör ei tuvastanud kuriteoteates kuriteo tunnuseid, on A. Kurvitsale selgitatud, et kohaseim viis õiguste kaitseks olukorras, kus isik tunneb, et tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud ei ole proportsionaalsed või põhjendatud ning dokumentide õigsuse vaidlustamiseks on haldusmenetlus.
6.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määrusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kinnipeetava ebaseaduslikule kohtlemisele, mistõttu asub apellatsioonikohus seisukohale, et A. Kurvitsa võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätta A. Kurvitsa taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.