Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Rumjantsevi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Rumjantsev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.08.2011 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust tingimisi 2 aasta 2 kuulise katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 14.05.2013 määrusega ülalmainitud tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 01.05.2013 ja lõpp 29.06.2015. Kinnipidamisasutuses Sergei Rumjantsevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on algharidus. Põhikooli (erivajadustega lastele) ei lõpetanud, 17- aastaselt läks tööle. Vangistuses pole motiveeritud lõpetama põhikooli. Soovib xxxxomandada eriala. Eesti keele xxx Vabaduses oli sissetulekuallikaks igakuine töövõimetuspension, juhutöödest saadud tasu. Majanduslik olukord suhteliselt raske, vastavalt võimalusele toetas õde xxx 17-aastaselt asus mitteametlikult tööle ehitusel, 18-aastaselt xxx, seejärel töötas Muuga sadamas dokkermehaanikuna, olles läbinud vastavad kursused. Töökohad olid ametlikud. Pärast elukaaslase surma 2006 hakkas regulaarselt süstima fentanüüli, tegi juhutöid ja hakkas varastama. Töömotivatsioon on säilinud, hetkel on lootust tasuvamale tööle vangla pesumajas. Rahalisi nõudeid 4531,55 eurot, tasub vähehaaval. S. Rumjantsevi sõnul tarvitanud alkoholi väga harva ja vähe pärast seda, kui hakkas regulaarselt süstima. 2003-2005 on isikut 3. korral karistatud alkoholiseaduse alusel. Isik on opiaadisõltlane. Esimene kokkupuude narkootikumiga 18- aastaselt, proovis amfetamiini ja tarvitas seda mõnikord. Elas elukaaslase surma raskelt üle (2006), sõbrad pakkusid fentanüüli ja hakkaski süstima, kaotas töö, haigestus. 2010- 2011 oli metadooniravil, 2012 hakkas uuesti süstima ja 2013, pärast kopsupõletikust paranemist, läks uuesti metadooniravile. Viimane NPALS § 15'1 alusel karistus 19.12.2012. Vanglasse tulles 01.05.2013 oli ühekordne metadooni annus 75 ü. Kuritegu toime pandud selleks, et saada raha, olla ise narkootikumiga varustatud. Motiveeritud sõltuvusest vabanema. Vangistuse jooksul läbinud järgmised tegevused: 1) tööhõive alates 01.10.2013 2) omandatud riigikeele xxx Kriminaalkorras karistatud teist korda, reaalset vanglakaristust kannab ka teist korda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla, see soodustab tema resotsialiseerumist ning õiguskuulekale teele suunamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla on isikul võimalik elama asuda õe juurde, aadressile xxx xx Korter on 2-toaline ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Korteri omanik, kinnipeetava õde Axxx Nxxx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava registreeritud elukoht rahvastikuregistri andmetel on alates 2009.a. xxx. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Sergei Rumjantsevil on kehtiv isikut tõendav dokument. Isikut on kriminaalkorrast karistatud teist korda. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada varasem joovastite tarvitamine- karistusregistri andmeil on isikut korduvalt karistatud narkootilise aine tarvitamise eest.

Sergei Rumjantsev on olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus katseajal kohtu poolt määratud kohustust- tarvitas narkootikume. Isik on narkosõltlane, kelle puhul on küsitav elektroonilise valve kohaldamine. Kinnipeetava varasemasse tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga tuttavaid, sh narkootikumide tarvitajad, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava vabastamist valve alla.

elektroonilise

Sergei Rumjantsev taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Sergei Rumjantsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Rumjantsevi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Sergei Rumjantsevil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Sergei Rumjantsev on kriminaalkorras karistatud kahel korral (varavastase kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab teist korda. Viimane karistus mõisteti narkokuriteo eest. Isikut oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Seega ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Isikul on osaline töövõimekaotus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Sergei Rumjantsevu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Sergei Rumjantsev on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Sergei Rumjantsevit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei mõjutanud tema käitumist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo asjaolud ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Rumjantsevi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.